ehk leiab ka töö tegevteenistuses olevate kaitseväelaste abikaasade kohta. Kui esimesed peavad olema rauast, siis need teised vist titaanist.
Kaitseväelaste abikaasade ja peredega tegeletakse peamiselt (uuritakse/võetakse sõna/organiseeritakse/tagatakse jne) siis, kui kaitseväelane on missioonil (läheb, on, tuleb jne). Aga ühe aastast 2019 isegi leiab, aga see on vormitud üheks artikliks või peatükiks
selles ENG keelses raamatus ning maakeeles leiab sellest vaid tutvustava ülevaate ERR-is.
Uuring tegevväelaste naiste elust: patriotism, iseseisvus ja privaatsuse hoidmine.
Enamus uuringuid militaarperekondade kohta on tehtud Ameerika Ühendriikides. Eestis on neid tehtud vähe ja pigem suunatud teemadele nagu Kaitseväe ülesehitamine vastavalt Eesti vajadusele või Kaitseväe pakutavad sotsiaalsed garantiid.
https://novaator.err.ee/939105/uuring-t ... e-hoidmine
*
Andre Austa
OHVITSERIDE PÕHIKURSUSE KARJÄÄRIMUDELI VALINUTE MOTIVATSIOONI JA TÖÖRAHULOLU MÕJUTAVAD TEGURID EESTI KAITSEVÄES
Magistritöö
Tallinn 2017
Eesti Kaitsevägi planeerib aastaks 2022 märkimisväärselt suurendada oma tegevväelaste
koosseisu. Selle muudab oluliselt keerulisemaks asjaolu, et viimastel aastatel ei ole oluliselt
vähenenud ohvitseride kaadrivoolavus. Lisaks sellele kulub organisatsioonil
märkimisväärne ressurss iga uue ohvitseri välja koolitamiseks. Seega ei ole rahaliselt ja
ajaliselt otstarbekas ainult uute töötajate värbamine, vaid tuleb pöörata olulist tähelepanu
olemasolevate tegevväelaste organisatsioonis hoidmisele ja lahkumise ennetamisele. Selleks
annab võimaluse motivatsiooni ja töörahulolu mõjutavate tegurite väljaselgitamine.
Kuigi eelnevalt on uuritud lahkumispõhjuseid, ei ole varasemalt keskendutud ohvitseri
põhikursuse karjäärimudeli valinute motivatsiooni ja töörahulolu mõjutavatele teguritele.
Käesolevas töös läbi viidud kvantitatiivse küsitluse tulemuste analüüsist selgusid erinevad
statistilised näitajad.
Kõrgeimalt hinnati läbikäimise määra (5,60), töö mitmekesisust (4,44) ja töö olulisust (4,44).
Kõige madalama hinnanguga on töö selgus, töö iseseisvus ja tagasiside teistelt, vastavalt
4,19, 3,22 ja 3,39.
Isiklike ja tööalaste väljundite statistilistest näitajatest lähtuvalt oli kõrgeima tulemusega
individuaalse kasvuvajaduse tugevus (5,59), sisemine motivatsioon (5,58) ja sotsiaalne
rahulolu (5,43). Madalaim tulemus oli üldisel rahuolul (4,50), rahulolul palgaga (4,42) ning
rahulolul ülemustega (4,24).
Korrelatsiooni analüüsi põhjal on potentsiaalne motivatsiooni arvväärtus ehk MPS kõige
tugevamas seoses (rs = 0,63) enesearengu rahuloluga. Selle alusel võib väita, et mida suurem
on rahulolu enesearenguga, seda suurem on ka MPS. Võrdlemisi tugev seos oli veel ka MPS-i
ning sotsiaalse rahulolu vahel (rs = 0,45). Seevastu kõige nõrgem seos (rs = 0,30) on MPS-i
ja üldise rahulolu vahel.
Oluline on ka fakt, et rahulolu palgaga (rs = 0,32) oli MPS-iga ainult 0,02 punkti tugevamas
seoses kui üleüldine rahulolu. Seega ei mõjuta ohvitseride potentsiaalset motivatsiooni taset
oluliselt palga tase.
Lähtudes vanusest, olid kõige positiivsemad tulemused 36- 40 aastaste vanusegrupis, kus ei
olnud ühtegi madalaimat tulemust. Vastupidi, nad hindasid teistest kõrgemalt töö selgust,
läbikäimise määra, rahulolu palgaga, töösuhte püsivust ja rahulolu enesearenguga. See on
seletatav asjaoluga, et auastmete välja teenimisel ei ole veel jõutud karjääri tippu (ehk
nähakse endiselt võimalusi arenguks), aga samas ollakse juba piisavalt saavutatud ning
tuntakse ennast oma ametikohustustes kindlalt. Kõige rohkem madalamaid tulemusi oli 41-
45 aastaste vastanute seas, kes ei olnud rahul töö mitmekesisusega, tagasisidega ning neil oli
madal üldine rahulolu, sisemine motivatsioon ja rahulolu ülemustega. Nad on üldjuhul
jõudnud juba oma karjääri tippu, nad muutuvad ümbritsevate tegurite suhtes nõudlikumaks
ning oskavad esitada suuremaid nõudmisi ka kõrgemal ametipositsioonil olevatele inimestele.
Asukohast lähtuvalt olid positiivseimad vastused nendel, kes töötavad Tartus. Neil oli kõige
kõrgem üldine rahulolu, rahulolu palga, tagasiside ning töösuhte püsivusega. Kõige rohkem
madalamaid tulemusi andsid vastajad asukohaga Pärnu.
Võrreldes erinevaid hinnanguid sõltuvalt tööstaažist, selgub, et enim kõrgemaid tulemusi on
rohkem kui 16 aastat teeninud ohvitseride seas. Siinkohal kattuvad kõik vanusegrupist 36-
40 saadud vastuste parimad tulemused, mida võib põhjendada asjaoluga, et paljud on oma
karjääri alustanud kohe pärast ajateenistust. Suurim hulk madalaimaid tulemusi oli 3 kuni 5
aastase tööstaažiga vastanute seas. Nad tunnetavad teistest madalamalt oma töö olulisust, ei
tunne, et saaksid tagasisidet oma tööst või teistelt inimestelt, hindavad madalalt läbikäimise
määra, on kõige vähem rahul töötasuga ning hindavad madalalt oma töösuhte püsivust.
Lähtuvalt militaarvaldkonna iseärasustest ning käesoleva töö uurimistulemustest teen
ettepaneku keskenduda teenistuja enesearengu võimaluste tõstmisele ja töö selguse
tagamisele ning parendamisele (selgemad ametijuhendid).
Käesoleva magistritöö raames viidi läbi üksnes statistiline uuring. Töö autor leiab, et teema
väärib edasist uurimist ning eelkõige oleks asjakohane viia läbi uus uuring fookusgrupis, mis
annaks põhjalikumad tulemused ning võimaluse teha konkreetsemaid ettepanekuid.
10
https://digikogu.taltech.ee/en/Download ... 2c5150f03e
*
Martin Herem kirjutas: ↑25 Juul, 2023 21:45
Ülekoormus ja ületunnid. Tegeleme sellega aga ... neil päevil ja aastail mõtleme pigem tööaja regulatsioonide kaotamise, mitte nende täitmise peale.
IMHO
pidev ülekoormus ja ületunnid, kui need muutuvad n.ö "igapäevaseks" päevast päeva ning aastast aastasse kanduvaks rutiiniks ja normiks, on üks olulisim ohutegur. Kui teenistuja "läbi põleb", siis ta üldjuhul ka organisatsioonist lahkub, erinevalt nt vbl "kuulmise languse" või muude oluliste tervisekahjustustega, toogu ta ise põhjenduseks madalat töötasu, halbu ülemusi, elukoha kaugust töökohast, või mida iganes. Ülekoormusest ja stressist läbipõlenud kodanik üldjuhul ei tunnista ise enne, kui mõni pädev arst on diagnoosi pannud, et ta läbipõlenud on.
Uuringus selgus, et läbipõlemist on keeruline kirjeldada ning seetõttu ka endale tunnistada ja veel vähem sellest teistele rääkida
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... a_2016.pdf
Läbipõlemine ja tööstress on erinevad seisundid. Kui tööstressi puhul on tunne, et kogunenud pingeid ja kohustusi on liiga palju, siis läbipõlemisel kaob huvi ja motivatsioon sootuks. Pikaajaline tööstressi all kannatamine võib viia läbipõlemiseni. Stressi oskavad inimesed tajuda ja märgata, läbipõlemist sageli aga mitte.
https://lifekeskus.ee/labipolemine/
Ja IMHO puudutab see just nooremohvitsere (tundub, et ka kadette) ning ohvitserina teenistuse esimesi aastaid, sest "liiga suurest koormusest tingitud läbipõlemise oht" on just neil kõige suurem.
Ma siin
viewtopic.php?p=796508#p796508 tõin mõned numbrid välja. Mul pole hetkel aega ega võimalust hakata eraldi süvaanalüüsi tegema ja erinevaid numbreid välja otsima ning liitma ja lahutama, aga nii esmapilgul tundub, et just nooremohvitseride (ja kadettide) seas on ka kaadrivoolavus kõige suurem ja lahkujaid kõige rohkem (vanemohvitseride lahkumise numbreid mõjutab ka teenistuse n.ö "läbi saamine" ja reservi määramine/minemine ja sealt tera sõkaldest eristamiseks tuleks kõvasti ajamahukat tööd teha).
Samas on ka tegevväelaste lahkumine olnud 2019. aastal viie aasta kõrgeim. Aasta jooksul lahkus 299 tegevväelast, mis on võrreldes aasta varasemaga 76 võrra rohkem. Peamisteks lahkumiste põhjusteks 2019. aastal oli pensionile jäämine (37), parem pakkumine väljaspool kaitseväge (35), perekondlikud põhjused (27) jms. Samas moodustavad märkimisväärse osa need tegevväelased, kes oma lahkumise põhjust ei avalikusta (69). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile suurt töökoormust ja töö- ning eraelu tasakaalu püüdmist.
Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks nooremohvitseride lahkumine, mis avaldab negatiivset mõju kaitseväe arengule pikemas perspektiivis. Kui aastatel 2010–2018 lahkus keskmiselt 21 nooremohvitseri aastas, siis 2019. aastal oli lahkujaid 32.
Kahjuks tundub, et ei ole avalikult saadaval Kaitseväes läbiviidud teadusuuring „Tegevväelase terviseriskide hindamine ja juhtimine — KAHJU“, loeks seda huviga. "Töökeskkonna ohutegurid Eesti Kaitseväes, nendest tulenevad terviseriskid ning kuidas end nende eest kaitsta" viitab sellele teadusuuringule põgusalt ja muuhulgas toob välja:
PSÜHHOSOTSIAALSED OHUTEGURID
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale vaimset või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla nii suur töökoormus (KAHJU teadusuuringus väitis väga suur osa tegevväelastest, et nad töötavad enam kui 40 tunni nädalas), pingeline töö, kui ka pikalt metsas olek või viibimine välismissioonil, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada. Kõik need stressorid võivad tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutada tervist.
Kuidas psühhosotsiaalsed ohutegurid tervist mõjutavad.
Käitumises võib stress väljenduda alljärgnevas: unehäired, muutused toitumisharjumustes ja alkoholi tarbimises, pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes, äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud jne. Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: masendus ja ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine, tähelepanu langus, ükskõiksus, keskendumisprobleemid ning tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha ja madal enesehinnang.
Pikaajaline stress võib põhjustada organismi vastupanuvõime langust, depressiooni, läbipõlemist, südame-veresoonkonnahaiguseid, hormonaalseid ja ainevahetushäireid jpm. Lisaks võib tööstress halvendada tööohutust (tähelepanu võime võib olla oluliselt langenud) ning võimendada teiste ohutegurite tervisemõju.
Kui paljude teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik teenistujate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem. Kuna stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub paljudest asjaoludest, peitub tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide ennetamise võti paremas töökorralduses ja juhtimises. Oluline on ka teenistujatele koolituse korraldamine pingelistes olukordades toimimiseks ning vajadusel psühholoogilise nõustamise ja abi pakkumine.
https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/ ... tsta-1.pdf
Oma töös puutuvad tegevväelased kokku töökeskkonnast tulenevate ohuteguritega, mis võivad mõjutada nende tervist ja kaitsevõimet. Ohuteguritest olulisemad on laskmisest ja masinatest tekkiv müra, töö eripärast tingitud psühhosotsiaalsed riskid, suur füüsiline koormus ning töötamine välitingimustes. Selle tulemusena võib tegevväelastel tekkida kuulmislangus, vilin või kohin kõrvades, stress ja läbipõlemine, luu ja lihaskonna haigused jm tervisekaebused.
Antud uuringu aluseks on Kaitseministeeriumi rahastatav ning Kaitseväe tellitud projekt „Kaadrikaitseväelaste terviseriskide hindamine ja juhtimine“. Selle raames viidi läbi ulatuslikud töökeskkonna ohutegurite mõõtmised Eesti Kaitseväes ning üle-Kaitseväeline küsitlus, mis uuris tegevväelaste hinnangut oma töökeskkonnale, eneseraporteeritud tervisesümptomeid jms. Käesolevas ülevaates tutvustatakse küsitlusuuringu olulisemaid tulemusi – tegevväelaste rahulolu töökeskkonnaga, kokkupuude ohuteguritega, isikukaitsevahendite kasutamine ning tegevväelastel esinevad tervisekaebused....
...Uuringust ilmnes, et kuigi valdav osa (79,8%) vastanud tegevväelastest on oma töökeskkonnaga rahul, on 20,2% tegevväelasi, kes pole rahul. Kõige
enam rahulolematuid (37,2%) oli mereväes, mida toetavad ka objektiivsed mereväes läbiviidud töökeskkonna mõõdistused, kus ilmnes probleeme nii
liigse müra ja vibratsiooniga kui ka ebapiisava valgustuse, õhutemperatuuri ja ventilatsiooniga.
Erinevused ilmnesid ka vägede sees. Mereväega pea samaväärselt oli rahulolematuid Scoutspataljonis, Suurtükiväepataljonis, 1. jalaväe tagalapataljonis, Toetuse väejuhatuses ning Erioperatsioonide keskuse vastajate hulgas jm. ...
...Negatiivse poole pealt tuleks välja tuua, et pea pooltel vastanutest on vaja hoida kiiret töötempot kogu päeva jooksul, kolmandiku jaoks on töö emotsionaalselt raske ja viiendikul vastanuist jääb sageli puudu aega kõigi tööülesannete lõpetamiseks. Mõtlemisainet annab asjaolu, et uue töökoha otsimise peale mõtleb pidevalt või sageli 21% tegevväelastest ning 29,6% vastanutest mõnikord. Enam kui viiendik muretseb kindlasti või mingil määral teenistuskoha võimaliku kaotuse pärast, kolmandik vastanuist muretseb selle pärast, et töötuks jäädes on neil raske uut tööd leida ning peaaegu pool tegevväelastest muretseb võimaliku üleviimise pärast teise teenistuskohta/teisele ametikohale vastu nende tahtmist.
Uuringus ilmnesid ka teatavad töö ja eraelu konfliktid. Enam kui pool vastanutest tundis, et teenistus võtab ära nii palju aega, et see mõjub halvasti nende eraelule...
...Kõige enam oli enda tervist halvaks hindajaid kadettide hulgas (p<0,05), mida võib seostada suurema õpikoormusega ning ka kohanemisraskustega uue (töö)keskkonnaga...
...Kõige tõsisemateks tööga seonduvateks terviseprobleemideks tegevväelastel tuleb uuringu alusel pidada valusid keha erinevates piirkondades – valu liigestes (21,4% vastanuist), alaseljavalu (26,5% vastanuist) ja kaela-õlapiirkonnavalu (23,9% vastanuist). Suurele töökoormusel viitab ka tööga seostatud seletamatu väsimus ja peavalu (vastavalt 28,2% ja 17,5% tegevväelastest). Enam esines kaebusi sõduritel ja kadettidel ning maaväes (p<0,05), samuti seostasid nad neid sümptomeid enim oma tööga. Viimase 12 kuu jooksul esines oluliselt (p<0,05) enam haigusi, mille tõttu pidid teenistusest puuduma, noorte hulgas ning maa- ja õhuväes ning ka Keskalluvusega üksustes...
...Hindamaks tegevväelaste vaimse tervise seisundit ja nende stressi, kasutati 12st küsimusest koosnevat üldist terviseküsimustikku (General Health
Questionnaire, GHQ-12), mille alusel hinnati ärevuse ja depressiooni sümptomite esinemissagedust viimase nelja nädala jooksul. Selgus, et tegevväelaste hulgas on kergema stressi ja ärevuse sümptomeid 11,5% ning tugevama stressi ja depressiooni sümptomeid 3,3% vastanutel. Enam on stressis kadetid, kellele järgnevad sõdurid ja ohvitserid. Kuigi üksustest on üldiselt kõige suuremad probleemid Keskalluvusega üksustes, on kõige kõrgemad näitajad maaväes Suurtükiväe- pataljonis, kus kergemas stressis on lausa 30,8% ning tõsises stressis 15,4% tegevväelastest. Neile järgnevad Erioperatsioonide keskus ja Luurekeskus, kus on niisamuti kergemas stressis olevate teenistujate tase väga kõrge (vastavalt 20,0 ja 19,0%). Samas, tugevat stressi esineb Keskalluvusega üksustes enim Toetuse väejuhatuses, Kaitseväe ühendatud õppeasutuses ja Sõjaväepolitseis
töötavatel tegevväelastel (vastavalt 5,7%, 5,9% ja 7,1%).
https://intra.tai.ee/images/Kogumik_2016_A5_web.pdf
****
LÄBIPÕLEMINE: ÜHE TEGEVVÄELASE KOGEMUSLUGU
Kaitse Kodu! nr 1 2023. a
https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kait ... s/17869966