Autotehnikateema

[AMvA]

See vajaks täiendavat selgitust. Sest selline lahendus ei pruugi veel olla massilüliti, vaid pelgalt stand-by režiim, mis ärkab ainult starteri nupu vajutamisele. See ei pruugi tähendada veel, et oleks ära piiratud akust ülemäärase voolu välja pääsemine. Teine niisama küsimus on mul veel, et sul see Beta RR430-l (hardcore endurotsikkel) puudub süütelukk. Eeldan, et see pill pole tänavalegaalne?

Enduurotsiklid kahtlemata on tänavalegaalsed, sest juba võistlusformaat ise eeldab avalikel teedel liiklemist. Võistlusolukorras peab küll võistlusreeglitega kooskõlas olema, mis mõnes osas on Liiklusseadusega vastuolus - näiteks nõue kasutada pehmest materjalist registrinumbri koopiat. Aga probleem sellisel juhul on tegelikult Liiklusseaduses, sest see nõue on ohutuse mõttes täiesti põhjendatud.

Vaat probleem on selles, igal sõidukil M, N ja ka L kategoorias peavad tänavalegaalsusel olema vastavalt tehnilistele nõuetele ärandamist tõkestavad vahendid. Need on ette nähtud. Kui neid ei ole, nii süütelukku, kui ka rooli või juhtraua lukku, siis tehakse registreerimisest keeldumine. Sa ei tohi saada liiklusvahendit niimoodi kasutada, et lihtsalt mingi suvatont astub ligi ja vajutab starterit ja läheb. Kui EEC on tootja poolt väljastatud, siis need tõkendid peavad olema. See on nõuete üks osa. Sellega tegelikult tahtsin ma näidata , et mitte ainult tsiklit ei ole võimalik nii lahendada, vaid ka muid sõidukeid. Lihtsalt tehniliste nõuetega juba peab olema ärandamisvastane tõkend, antud juhul siis kaugjuhtimispult koos võtmega või ilma.
Aga massilüliti funktsionaalsusest on see nuppkäivitus ikka väga kaugel.

Enduuroratastel on roolilukk.

[Peeter]

Nõuete järgi peab olema nii juhthoobade (rool, juhtraud) kasutamist tõkestav seade, kui ka käivitamist tõkestav seade. Sa ei tohi saada teda lihtsalt ühest nupust käima. Reg.eelsel ülevaatusel tuleb seda vajadusel demonstreerida. Samamoodi on tegelikult igal teh.ülevaatusel ülevaatajal kohustus selles nõuetele vastavuses veenduda.

[AMvA]

Nõuete järgi peab olema nii juhthoobade (rool, juhtraud) kasutamist tõkestav seade, kui ka käivitamist tõkestav seade. Sa ei tohi saada teda lihtsalt ühest nupust käima. Reg.eelsel ülevaatusel tuleb seda vajadusel demonstreerida. Samamoodi on tegelikult igal teh.ülevaatusel ülevaatajal kohustus selles nõuetele vastavuses veenduda.

Nii on seni kõik enduurorattad arvele võetud ja võetakse edaspidigi. Sinu arvamus siin kahjuks ei loe.

[avrnbr]

Võtsin pealt lahti ja vaatasin et plussklemm läheb juhtmega klemmiliistule kust hulk plussjuhtmeid edasi läheb. OK loogiline. Millegipärast tuli ka miinusklemmile hulk juhtmeid ja minuarust on seal ka püropadrun mis koos turvapatjade avanemisega aku miinusklemmi lahti ühendab. Lisaks oli 12 v pinge küll aku klemmide vahel kuid mitte plussklemmi ja kere vahel. Panin esialgu kaane peale tagasi sest kui see auto muidu maha ei põle siis peale mu tuuningit põleks kindlasti

See pinge erinevus on vast ikka mõõteviga (kehv kontakt kerega), mitte meelega tehtud. Ammustest aegadest saati on neid massilüliteid ikka pandud miinuse peale, mingi teooria ütleb, et elektriseadmete pingetuks tegemine peab algama miinusest. Ka akut maha võttes võetakse enne miinusjuhe.

Ma korra segaks vahele ....
Pole küll asjatundja, aga oma autode remondid olen siiamaani ise tehtud saanud ja kuna töö on elektroonikaga seotud, siis elektriasjad väga võõrad ei ole.

Tänapäeva autod on poolenisti plastist, väga paljud tarvitid ei omagi kerega elektrilist ühendust. Tuled näiteks. Seega on see nö. massiühendus oma tähtsust kaotamas. Mu igapäevasõidukist 2009a. Pezukotilgi on skeemi järgi vaid mõned kereühenduse punktid, kuskohast siis "miinus" laiali veetakse. Kere kaudu saavad kindlasti akuga ühenduse starter ja gene. Ja need miinuse jaotamise punktid. Aga ei saa sugugi välistada, et mõnel automargil/mudelil seda vene auto laadset "massi" enam ei olegi.

[isakene]

See vajaks täiendavat selgitust. Sest selline lahendus ei pruugi veel olla massilüliti, vaid pelgalt stand-by režiim, mis ärkab ainult starteri nupu vajutamisele. See ei pruugi tähendada veel, et oleks ära piiratud akust ülemäärase voolu välja pääsemine. Teine niisama küsimus on mul veel, et sul see Beta RR430-l (hardcore endurotsikkel) puudub süütelukk. Eeldan, et see pill pole tänavalegaalne?

Täiesti tänavalegaalne, tuled-viled kõik küljes. Väga minimalistlikud küll, aga 100% EU-geprüft.

Kuna voolutarve on väike, siis tõenäoliselt on pardaelekter miski jämedama relee taga, mis starterist ja edasi näiteks geneka laadimisahela pealt rakendub. Pole sügavamat huvi tundnud. Muljetavaldav, et ECU alglaadimiseks mingit aega ei kulu, aga võibolla ka, et on miski standby aku või patarei kusagile sisse istutatud, nagu kellablokkigi.

[davidsoniharald]

See vajaks täiendavat selgitust. Sest selline lahendus ei pruugi veel olla massilüliti, vaid pelgalt stand-by režiim, mis ärkab ainult starteri nupu vajutamisele. See ei pruugi tähendada veel, et oleks ära piiratud akust ülemäärase voolu välja pääsemine. Teine niisama küsimus on mul veel, et sul see Beta RR430-l (hardcore endurotsikkel) puudub süütelukk. Eeldan, et see pill pole tänavalegaalne?

Täiesti tänavalegaalne, tuled-viled kõik küljes. Väga minimalistlikud küll, aga 100% EU-geprüft.

Kuna voolutarve on väike, siis tõenäoliselt on pardaelekter miski jämedama relee taga, mis starterist ja edasi näiteks geneka laadimisahela pealt rakendub. Pole sügavamat huvi tundnud. Muljetavaldav, et ECU alglaadimiseks mingit aega ei kulu, aga võibolla ka, et on miski standby aku või patarei kusagile sisse istutatud, nagu kellablokkigi.

Tehase pakist välja võttes vastab kõikidele seaduse nõuetele 100% aga sellisel kujul ei ole spordiks kasutuskõlblik. Isegi võimsus on passis olev 6kW või midagi sellist. Sellisega aga metsa ei lähe.

[Marvin]

Enduurotsiklid kahtlemata on tänavalegaalsed, sest juba võistlusformaat ise eeldab avalikel teedel liiklemist. Võistlusolukorras peab küll võistlusreeglitega kooskõlas olema, mis mõnes osas on Liiklusseadusega vastuolus - näiteks nõue kasutada pehmest materjalist registrinumbri koopiat. Aga probleem sellisel juhul on tegelikult Liiklusseaduses, sest see nõue on ohutuse mõttes täiesti põhjendatud.

Vaat probleem on selles, igal sõidukil M, N ja ka L kategoorias peavad tänavalegaalsusel olema vastavalt tehnilistele nõuetele ärandamist tõkestavad vahendid. Need on ette nähtud. Kui neid ei ole, nii süütelukku, kui ka rooli või juhtraua lukku, siis tehakse registreerimisest keeldumine.

Täiesti alusetult sealjuures, sest:

Kood 622. Kasutustõkis ja häireseade
Nõuded: 1) mootorsõidukil, välja arvatud L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil, peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, välja arvatud M1 ja N1 kategooria sõidukitel.
<snip>
2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline;
3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise;
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt mootorsõiduki mootori käivitamise;

Seega mehhaanilisest roolilukust täiesti piisab, ja see on enduurokatel olemas.

[OLAVI]

... Seisval autol on plussiks ka see, et aku säilib, ma pole isegi ületalve mass väljas seisvaid autosid viitsinud kevadel laadida, keeran lihtsalt käima ja ise laeb. 2 põlve (P2) XC70-l, mis on ka saja aju ja viledega, selline seismine mingeid probleeme ei tekitanud, paigast läksid ära ainult tehase raadio seadmed (HU-803) ja kell hakkas nullist käima. Läks käima ja töötas ilma tajutavate probleemideta. ...

Lisaks raadiole ja kellale tuleb seadistada elektriakende piirasendid ja muud elektritäiturid.

On oluline erinevus, et kas katkestada akujuhe pooleks aastaks või igaks ööks.
Kui akujuhe katkestada igaks ööks, siis võivad minna kaduma nii mootori kui käigukasti programmi muutuvad parandustegurite parameetrid ja iga järgmise päeva hommikul hakkavad need "uuesti õppima".
Ehk sellise auto kütusekulu ja aut. käigukasti käitumine ei pruugi vastata valmistaja poolt avaldatule ning ei ole tagatud keskkonnapuhtust tagavate seadmete töö (auto ei suuda teostada eelpool mainitud, ülevaatusel nõutud osateste ja selline auto ei läbi ülevaatust).
Juba Ford Sierra ja Audi 80 keskmine kütusekulu võis tõusta ca 2 korda, kui neil igal ööl akujuhe eemaldati.

Talviseks pikemaks perioodiks akujuhtme eemaldamisel võib olla oht, et kui elektroonikaplokkidese ehitatud mälu säilitamise akud riknevad, siis on vaja need asendada.

Täpsemad juhised aku töökorra tagamiseks leiab kindlasti auto kasutusjuhendist.
Näiteks elektriautodel on kasutusjuhendi järgi kohustuslik, isegi kui autot ei kasutata, siis 1-2 korda kuus selle akut laadida.
Korralikes lennujaamades on selle jaoks "pikalt parkijatele" spetsiaalsed laadijaga parkimiskohad.

[Peeter]

Kood 622. Kasutustõkis ja häireseade
Nõuded: 1) mootorsõidukil, välja arvatud L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil, peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, välja arvatud M1 ja N1 kategooria sõidukitel.
<snip>
2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline;
3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise;
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt mootorsõiduki mootori käivitamise;

Seega mehhaanilisest roolilukust täiesti piisab, ja see on enduurokatel olemas.

Jah, ekstra käisin tehnonõudeid üle lugemas ja ja mäluvärskendamise käigus jõudsin kah just samasse kohta. Piisab tõesti ainult ühest tõkisest. Mäletasin valesti. Tahtsin siia juba täpsustavat postitust selle sama infoga panna, kui avastasin sinu postituse.

[Kapten Trumm]

Juba Ford Sierra ja Audi 80 keskmine kütusekulu võis tõusta ca 2 korda, kui neil igal ööl akujuhe eemaldati.

Jamajutt. Ma eespool kirjutasin, garaazis seisvad autod on mul kõik massilülitiga ja peale garaazi panekut läheb mass välja. Kuna need autod talvel ei sõida, siis talvel põhimõtteliselt (oktoobrist aprillini) ongi mass väljas/akujuhe maas. Kolm autot väljalaskeaastaga vastavalt 85, 94 ja 00. Mingeid kütusekulu suurenemisi ei ole täheldatud (kontrollin seda täis tankimisel kütusekoguse järgi), pigem on küttekulu isegi tiba väiksem tehase lubatust. Ainuke asi, mida on peale käivitamist vaja taastada, on kellaaeg ja raadio seaded. Võibolla kõik see ei kehti näiteks 2009. a autode kohta (pole katsetanud), aga nt P2 XC70-l ei juhtu küll midagi isegi siis, kui mitu kuud ilma vooluta seisab. Läbisõidud, kütusekulud jne püsivad kenasti alles. On juhtunud ka aku ära koolemist, mida ei märganud ja auto seisis aprillist septembrini üldse ilma vooluta.

Vähemalt antud autodel pole ka mingeid elektriakende piirasendeid vaja seadistada, kõik toimib uuesti käivitades samamoodi, pole vahet, kas 8 tundi või 8 kuud seismist. Seepärast mulle meeldibki taolise ajastu autodega mässata, et seal pole vaja iga pisiasja pärast kuskile joosta.

Audi 80 muide oli enamik mootoreid veel mehhaanilise sissepritsega ja Ford Sierra kasutas parimal juhul suht ürgset Motronicu pritset, millel oli kogu pritse ja süüte tabel jäigalt kivile kirjutatud, mis nagu elu näitab, säilib ka siis kui see aju mõned aastad riiulis seisab (proovitud).

[Smith]

Juba Ford Sierra ja Audi 80 keskmine kütusekulu võis tõusta ca 2 korda, kui neil igal ööl akujuhe eemaldati.

Pärast sellist postitust ei saa ma kahjuks hea akfi tehnikaalast juttu küll enam tõsiselt võtta.

[maksipoiss]

Juba Ford Sierra ja Audi 80 keskmine kütusekulu võis tõusta ca 2 korda, kui neil igal ööl akujuhe eemaldati.

Pärast sellist postitust ei saa ma kahjuks hea akfi tehnikaalast juttu küll enam tõsiselt võtta.

Siiani oled võtnud või?

[Tegelane5]

Audi 80 muide oli enamik mootoreid veel mehhaanilise sissepritsega ja Ford Sierra kasutas parimal juhul suht ürgset Motronicu pritset, millel oli kogu pritse ja süüte tabel jäigalt kivile kirjutatud, mis nagu elu näitab, säilib ka siis kui see aju mõned aastad riiulis seisab (proovitud).

Juba lõpu otsa B3d oli lambda ehk siis ajuga KE-jetronic või mono- sissepritsetega, isegi üks karburaator (ecotronic) oli ajuga, B4jal oli ilma ajuta ainult 1,9 vana malli diisel. Iseasi palju need ajud üldse millegi üle juurdlesid ja meelde jätsid. VBolla ainult selle kas mootoriaju on avarii reziimis seisma jäänud või mitte

[vanahalb]

Tänapäeva autod on poolenisti plastist, väga paljud tarvitid ei omagi kerega elektrilist ühendust. Tuled näiteks. Seega on see nö. massiühendus oma tähtsust kaotamas. Mu igapäevasõidukist 2009a. Pezukotilgi on skeemi järgi vaid mõned kereühenduse punktid, kuskohast siis "miinus" laiali veetakse. Kere kaudu saavad kindlasti akuga ühenduse starter ja gene. Ja need miinuse jaotamise punktid. Aga ei saa sugugi välistada, et mõnel automargil/mudelil seda vene auto laadset "massi" enam ei olegi.

Mnjah. Siin võib tõetera olla sest ma ei leidnud aku pealt mineva miinusjuhtme teist otsa. Õigemini ei viitsinud nii põhjalikult plastikuid kangutama hakata. Sinnasamasse aku kõrvale poldi alla teda küll polnud keresse ühendatud.
Teine anomaalia oligi see et mõtlesin kui juba lahti kistud siis panen istme alla lisaaku koos lülitiga. Niisuguse loogikaga et lisaaku miinus otse keresse ja pluss originaalaku plussile koos 700A lülitiga et vajadusel teine aku lahti ühendada. Idee järgi olekski teine aku olnud pea alati lahti ühendatud ja kui originaal on miskipärast tühjaks saanud ei pea krokodille hakkama lahti kerima. Aitab lüliti keeramisest. No ei ole plussklemmilt tuleval juhtmel pinget kui mõõta kerest ja pole mingi nüri testri otsaga rooste pealt mõõdetud vaid korralikult haljalt plekilt .
Võib-olla ongi terve auto kahejuhtme-süsteemis. Peab korraliku kasko vaatama ja veel studeerima Iseenesest on sellistel autodel kaks akut küll kui nii on tellitud ja sellelgi lisaaku koht kapoti alla olemas. Puudu on kogu kaabeldus mis sinna läheb.

Trummi mainitud tava et tavaliselt katkestatakse (esimesena) miinusjuhe on
- sellist lülitit on lihtsam teha. Mu plusside-vaheline lüliti maksis paadipoes oma 30-40 raha.
- kui hakata akult kõigepealt plussjuhet maha võtma ja mutrivõtmega kogemata keresse sattuda saab tulevärki. Sama viga miinusjuhtmega on ohutu.
Akut peale pannes vastupidi - kõigepealt pluss külje ja siis miinus.

[isakene]

Tehase pakist välja võttes vastab kõikidele seaduse nõuetele 100% aga sellisel kujul ei ole spordiks kasutuskõlblik. Isegi võimsus on passis olev 6kW või midagi sellist. Sellisega aga metsa ei lähe.

Nende seadustega on trallitud pikemat aega. Juba mu esimene hardcore endurokas 1997 aastast KTM 250EXC (kahetaktiline muideks!) oli passis 7kW. Kui mul ükskord õnnestus uut ja originaalseades pilli proovida, oli üllatus suur - käis edasi... nuh, veidi paremini kui jalgratas. Praegused endurokad on samamoodi hallis alas, tehasest tulevad välja täielikult ära kohitsetuna, aga üldjuhul annab esindus sulle üle sinu soovitud tasemel tsikli. Reaalis tähendab see seda, et passi jääb 12 kW, väljalasketorust visatakse välja miski katalüsaatori funktsiooni täitev junn, lambda keeratakse välja (isegi augu kinnitoppimiseks vajalik kork on tehasest lahkesti kaasa pandud) ning aju saab remapi. Vajaliku mapi saab ka ise alla tirida ja paika ajada. Ja ongi ready for race apastraat olemas. Avalikult sellest ei kirjutata, aga kõik teavad...