Demograafia

[Kriku]

1. Pulleritsu demagoogiline võte seisneb oluliselt erineva suunitlusega uuringute küsimuste võrdsustamises.

Ei ole nõus. Kui mingi küsimus on kellelegi šokeerivalt solvav, siis peaks see olema seda olenemata valimist, kuhu isik kuulub.

Sa oled täiskasvanud inimene. Kinos jookseb "Lolita - teismelise tüdruku eneseleidmise teekond"(PG-13). Samas jookseb kõrvalsaalis "XXX: Kaasaegne Lolita - kuidas tüdruk suures linnas suurimat riista otsib". Kui mõlemas filmis on TÄPSELT sama stseen teismelise välimusega naisest suuremat riista töötlemas, siis reageeringud saalis on päris kindlasti oluliselt erinevad. Inimesed lähevad saali erinevate ootustega. Tõenäoliselt oleks erinev isegi SAMA isiku reageering erinevates saalides.
Täpsel samal põhimõttel on ka täiesti oodatud inimeste erinev reageering erineva suunitlusega uuringutes sama küsimust kohates. "Kas teil on anaalseksi kogemusi?" on täiesti kohane uuringus "Seksuaalkäitumine Eestis" aga tekitaks võrdlemisi suuri küsitavusi erakondade eelistuse küsitluses. Vähemasti minul lööks häirekellad helisema ("erakonna X valijad on peded!").

Ei tea, minu arvates oleks väga loogiline hüpotees, et samast soost isikutega seksuaalkogemustega respondentide hulgas valitakse rohkem neid erakondi, mis pooldavad näiteks abielu definitsiooni laiendamist võimaldamaks samasooliste isikute abielusid .

Praegused reaktsioonid viivad mind isiklikult mõttele, et rahvastikuregistris peaks olema lipp, mille psühhiaater või perearst saab püsti tõsta ja mis välistaks isiku kaasamise mistahes sotsioloogilisse küsitlusse. Kui ikka närv üldse ei kannata, siis tõepoolest ei peaks osalema. Teaduslikku tulemust ei tohiks see mõjutada nii kõnealuste isikute suhteliselt väikese arvu kui raskuste tõttu nende vastuste tõlgendamisel.

Peale selle on tegemist aga ka lihtsalt jobuga, kes rikub ratturite mainet sõites maanteel KESET sõidurada (isiklikud kogemused).

Ka sina, Brutus...

See Brutus siin sõidab ka ise rattaga ja sestap sellised "minu ego ei mahu teeserval sõitma" tegelased tõesti ei meeldi. Ei ole mul vaja mõnd isehakanud "liikluspolitseinikku" maantee ääres "õpetlikult" napikaid tegema.

Palun tungivalt teema juurde jääda.

2. "Ei antud RRst tundlikke isikuandmeid, sest isiku nimed ja kontaktandmed ei ole tundlikud". Mina ei tea kuidas täpselt andmeid edastati aga oletame lihtsalt, et SINU vastavad "mittetundlikud isikuandmed" on kaasas uuringus pealkirjaga "Seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooni tegurid süüdimõistetu silme läbi". Kontekst on oluline!

Sel juhul oleks mind lihtsalt valesti valimisse kaasatud.

See ei muuda mitte kuidagi asja pointi - andmete esitamise kontekst on oluline!

Umbes sama sisukas väide, kui "Kõik on kõigega seotud!"

Ma olen nii mõneski kanalis aktiivne ja sestap jookseb mulle õppetöö ajal sisse enam-vähem iga nädal mõni "aita õpilast/tudengit/uurijat vastates mõnele küsimusele" palve. Kahjuks tuleb öelda, et vigadeta küsimustikke leidub üpris harva. Tüüpiliseim probleem on valikvastused, mis ei kata kogu võimalikku spektrit ehk kõige tüüpilisemalt puudub imelihtne "Muu" või on valikvastuses vahemikud (sissetulek, elukoha kaugus töökohast jms) mis kas kattuvad või on aukudega (hädad <, >, kuni, alates operaatoritega).

Nõus, aga kuidas see teemasse puutub?

[Runkel]

Ene-Margit Tiit, TÜ emeriitprofessor ja statistik :

Maailmas on perepoliitikas üldiselt kaks suunda. Üks neist panustab tõhusate sünnitoetuste toel eeskätt sündimuse suurendamisele. Väga jõuliselt arendas seda suunda Saksamaa II maailmasõja eel, kuid seda on kasutanud mitmedki riigid, mis on ka lastetust (ja ka laste vähesust) maksustanud, seega sisuliselt karistanud.

Teine perepoliitika suund, mis on tüüpiline nimelt Põhjamaadele, tugineb lastega perede heaolu suurendamisele, sealjuures lastesõbraliku keskkonna loomisele ja lastele suunatud teenustele. Selle perepoliitika oluline joon on, et tunnustatakse laste saamist kui perekonna (erandjuhul üksiku naise) isiklikku otsust ega mõisteta lastetuid hukka. Siiski tagatakse kõigile, kes last saada soovivad, riigi tugi tervisemurede lahendamiseks.

Kui rääkida perepoliitikast Eestis, siis tuleb kindlasti rääkida regionaalpoliitikast. Lasterohked pered paiknevad maal ja väikelinnalistes piirkondades, suuremates linnades on peredes keskmiselt märksa vähem lapsi. Maapiirkondadele suunatud regionaalpoliitika toetab ka Eesti rahva püsimajäämise eesmärki, sest pooled eestlastest elavad maal ja väikelinnades. Sellepärast peaks Eesti-keskne perepoliitika oluliselt keskenduma maapiirkondade elanike elukeskkonna ajakohastamisele ning maal elavate laste jaoks õpi- ja arenguvõimaluste loomisele.

Tänapäevases maailmas näib vabale tahtele ja valikule tuginev perepoliitika olevat tõhusaim ja naise hukkamõistmine selle pärast, et tal (veel) lapsi ei ole, peaks jääma minevikku.

Ka poliitika orienteerimine mõne üksiknäitaja järgi – olgugi see nii oluline nagu sündimus- või taastekordaja – pole kõige mõistlikum. Tegelik elu on nii keeruline, et seda tuleb alati käsitleda kompleksse ja mitmemõõtmelisena.

https://arvamus.postimees.ee/7838604/en ... vahe-lapsi

[Kriku]

Sealtsamast üldarusaadavas vormis selgitus taastetaseme kohta:

Summaarse sündimuskordaja populaarne tõlgendus on, et see näitab keskmist laste arvu naise kogu elu jooksul. See on õige aga ainult siis, kui keskmine sünnitamisvanus püsib muutumatuna.

Kui sünnitamisvanus alaneb – sünnitatakse järjest nooremana –, siis ülehindab sündimuskordaja keskmist sünnitatud laste arvu. Niisugune oli olukord Eestis sõjajärgsel ajal kuni aastani 1980 ja ka enamikul aastatest 1981–1991. Sündimuskordaja väärtus oli toona pidevalt üle 2, esmasünnitaja noorenes kuni 22,6 aastani.

Sünnitaja vanuse kasvades sündimuskordaja alahindab keskmist laste arvu. Kuna Eestis on aastail 1991–2021 esmasünnitaja keskmine vanus suurenenud 22,6 aastast 28,6 aastani, samuti on keskmine sünnitaja vananenud peaaegu kuue aasta võrra, siis on kõigi nende aastate jooksul keskmine naise sünnitatud laste arv olnud märksa suurem, kui näitab summaarne sündimuskordaja, mis on kõikunud 1,3 ja 1,7 vahel.

Tegelikku keskmist naise poolt eluajal sünnitatud laste arvu on lihtne kindlaks teha naiste puhul, kes on saanud 45–50-aastaseks ja seega juba viljakast east väljunud. Viimase rahvaloenduse andmete põhjal on võimalik teha kindlaks kõigi Eestis elavate 45–75-aastaste naiste keskmine sünnitatud laste arv (vanemate puhul pole see hinnang enam usaldusväärne, sest suur osa neist on juba surnud). Lisatud joonisel on esitatud kogu rahvastiku andmed ja samuti andmed arvukamate rahvuste kaupa.

Jooniselt on näha, et eestlannadele pole põhjust laste vähesust ette heita – 45–75-aastaste naiste keskmine elu jooksul sünnitatud laste arv on pisut üle kahe. Väiksem on laste arv muust rahvusest naistel, kuid kokkuvõttes pole siiski pilt nii must, nagu seda kardetakse. Ka lastetus pole Eestis olnud sugugi väga levinud. 2021. aasta loenduse andmetest selgus, et 35–49-aastastest naistest oli Eestis (veel) lastetuid 13 protsenti, vähemalt 50-aastastest aga alla üheksa protsendi. Need näitajad ei ole rahvusvahelises võrdluses eriti suured ega näita soovitud lastetuse kasvu.

Joonis:

[Runkel]

Üks, võimalik, et küüniline järeldus Tiidu artiklist on: tuleb panustada sinna, kust tuleb.

[Peeter]

Üks, võimalik, et küüniline järeldus Tiidu artiklist on: tuleb panustada sinna, kust tuleb.

Juba vanarahvas teadis, et "sõnnikit pandass iks tuu juure pääle, mis kasup"

[Smith]

Head kriisi ei tohi raisku lasta, kui varem oli mõni eestlaste sündivust puudutav artikkel lihtsalt üks teiste seas, siis praegu on debatti oluliselt rohkem ja nagu näha , tulevad pädevate isikute kirjutised kerge viitega, feministide ilma viideteta purtsatused tulid oluliselt kiiremini. Ei mäleta, et taasiseseisvunud Eestis oleks teema nii teravalt pildil olnud. Kahjuks on valimisteni liialt palju aega, ehk jõuaks teema ka erakondade programmidesse sisuliselt, lastega leibkondi on Eestis laias laastus neljandik: suht suur kogus hääli tegelikult.

[Kriku]

Eamets peab aga praegust olukorda ülikooli rünnakuks, seega teatas ta "Aktuaalsele kaamerale", et tema usalduskrediit ülikooli vastu on lõppenud ning ta kavatseb informeerida kolmapäeval valdkonna nõukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt. Ka selle avalduse peab rahuldama valdkonna nõukogu, kes peaks uuesti kogunema augusti lõpus.

https://www.err.ee/1609072802/tartu-uli ... -konflikti

[mart2]

OT algus.

Eamets peab aga praegust olukorda ülikooli rünnakuks, seega teatas ta "Aktuaalsele kaamerale", et tema usalduskrediit ülikooli vastu on lõppenud ning ta kavatseb informeerida kolmapäeval valdkonna nõukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt. Ka selle avalduse peab rahuldama valdkonna nõukogu, kes peaks uuesti kogunema augusti lõpus.

https://www.err.ee/1609072802/tartu-uli ... -konflikti

Seda teatab mees, kes just lubas kohtus vaidlustada enda ametist vabastamise ?
No-noh...

OT lõpp.

[Kriku]

"Eesti Ekspress" demonstreerib Külli-Riin Tigassoni isikus objektiivsust ja neutraalsust:

Pere Sihtkapitali juht Hillar Petersen: koduremondis juhib abikaasa vägesid, ütleb, mida tuleb teha
Kes on mees, kes juhib Pere Sihtkapitali, mis tahtis riigi rahaga teha teaduseetika põhimõtteid eirava uuringu? Ja mida ta mõttekoja ümber lahvatanud skandaalist õppis?

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... tuleb-teha

Väitest "tahtis riigi rahaga teha teaduseetika põhimõtteid eirava uuringu" jääb mulje, et uuringu kuidagi sisuliselt rikkus teaduseetika põhimõtteid ning see võib ju olla ajakirjaniku isiklik arvamus, aga objektiivselt pole selliseks väiteks alust. Anna või pressinõukokku, aga ei viitsi. Pole minu võitlus.

Artikkel tasuline, kopeerima ei hakka. Mitte midagi huvitavat selles ei ole peale fakti, et hr. Peterseni formaalne haridus piirdub IT bakalaureusekraadiga.

Veel sotsioloogide arvamusi küsimustiku kohta:

Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar leiab aga, et kogutud andmete kergekäeline hävitamine alavääristaks uuringuga erinevatel põhjustel (näiteks soov oma arvamus nähtavaks teha või missioonitunne) nõustunud naisi. „Ankeet on üldiselt oskuslikult koostatud, selgitatud on vabatahtlikkus ning võimalus ankeet katkestada või avaldada soovi mitte vastata,“ kirjeldab Kutsar. „Ma mõistan küsimuste taga olevat huvi või isegi hüpoteese, kuid mõnedest küsimustest oleks siiski võinud loobuda. Näiteks eelnevate suhete (sh samasoolistega) kaardistamine ja erakondlik eelistus.“

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar leiab samuti, et kui erakondliku eelistuse küsimus välja jätta, ei ole küsimustes midagi erilist ja nad on täiesti tavalised uuringuküsimused.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... onilt-luba

Seda teatab mees, kes just lubas kohtus vaidlustada enda ametist vabastamise ?

Vaidlustada lubas ülikoolist (st. professori kohalt) lahti laskmise, mitte dekaani ametist lahkumise. Kogu see dekaani asi on tsirkus, sest ametiaeg saab sügisel nagunii otsa: https://www.err.ee/1609067681/tartu-uli ... -valimised . Aga jah, väide, et tema usalduskrediit ülikooli suhtes on lõppenud, justkui viitaks, et loobub ka üldse töösuhte lõpetamise vaidlustamisest. Mis on muidugi huvitav, sest edasise poliitikukarjääri jaoks oleks seda vaja. Võimalik, et konsulteerides advokaatidega leidis, et pole ikkagi perspektiivi .

[Kriku]

Mihkel Mutt:

Naised ei ole sünnitusmasinad, see mõtegi on koletu. Ja ma ei ole kuulnud, et meie ühiskonnas keegi seda propageeriks, see on ikka üks äärmusfeministide "õlgmehikesi". Aga... naistel on sünnitusmasin. Seda ei saa eitada, kuigi selle vastu ka protestitakse, millest muidu need trans- ja muud värgid. Võib-olla mõne aja pärast hakatakse käima salaja välismaal sünnitamas, nagu kunagi käidi aborti tegemas, sest sünnitamine on out? Muide, Aldous Huxley 90 aastat tagasi kirjutatud "Heas uues ilmas" oli see lausa häbiasi.

Kui kellelgi on kuuri all või garaažis masin, aga ta ei sõida sellega, siis on ju loomulik tunda huvi, mispärast? Miks käib omanik tööl või muidu linnas jalgrattaga, aga võib-olla koguni neljakäpakil? Muidugi võib uuringu käigus ilmneda igasuguseid asju, näiteks et viimati rehve vahetanud mehaaniku vanaema kinganumber oli 9 1/2 ning muud kompromiteerivat (kui parafraseerida Švejki).

Miks üks osa naisi lihtsalt ei tunnista, et elu ilma lasteta on mugavam? Et nad on seda meeste pealt näinud ja tahavad ka elu nautida nagu mehed? Selles avaldub ärapöördumine loodusest, nõus, aga andmetega manipuleerimise oht, ahistamine ja inimõigused on ettekäändena pelk suitsukate.

https://www.err.ee/1609074464/mihkel-mu ... eal-kaijad

[Kriku]

Teadus ikka on vastik asi, pole midagi öelda.

Viimatise skandaaliga, kuid mitte teemaga haakuv hea meenutus ENSV-st: https://arvamus.postimees.ee/7840933/ma ... uks-silmas

Tasuline, kopeerima ei hakka. Kes näeb, soovitan!

[Kriku]

Veel priske annus demagoogiat (või ikkagi ravimid võtmata?):

Samad mõjuisikud, kes mullu olid ühiskondliku hukkamõistu hinnaga välja nõudnud suurperede toetuse kasvu, tõmbasid lastetute naiste uuringuga nüüd vee peale viimselegi väärikusele, mis suurperedele jäänud oli.

Poliitiliste mängudega nõuti, et justkui mistahes hinnaga sünniks igasse peresse vähemalt kolm last. Eesmärki püüti saavutada lastetuid ja vähemalapselisi alandades. Selline läbi seina murdmine mõjus äraspidiselt ning nüüd alandati ka neid soositud ja ülistatud paljulapselisi. Ilma et me ise selleks midagi teinud oleksime, lükati meid taas häbiposti.

Nii nagu ma ei sünnitanud kolmandat last toetuste pärast, ei sünnitanud ma teda ka selleks, et Eestis mingit kvooti täita. Ma ei ole enda missiooniks pidanud pimesi rahva jätkamist. Nii mina kui ka mu sõbrad ja tuttavad on saanud ikka täpselt nii palju lapsi, kui nende hing on ihaldanud, kui nende pere on suutnud ülal pidada ning kui palju aega, energiat ja tähelepanu on nad olnud valmis oma lastele muu elu kõrval jagama. Iga järgmise lapse saamine on suur otsus ja tohutu vastutus.

Ometi on suurpered taas need, kellele vaadatakse otsa kui kolossaalse kobarkäki vallandajatele.

Ilma lasteta pered vannuvad, et ei soovi iialgi ühtki last. Et siia ilma üheainsagi beebi sünnitamine oleks vastutustundetu. Löön silmad maha, sest mina olen nii vastutustundetult käitunud lausa kolmel korral – tõepoolest ei ole ma lapsi planeerides liialt muretsenud maailma tuleviku ja jätkusuutlikkuse pärast.

Ühe lapse vanemad on solvunud, et neilt nõutakse veel sünnitamist, sest üks lapsevanem ei suutvat piisavalt armastust ja tähelepanu pakkuda mitmele lapsele korraga. Löön taas silmad maha, sest tõesti pean ma oma tähelepanu pidevalt kolme lapse vahel jagama ja tunnen end selle pärast iga päev süüdi.

Kahe lapse vanemadki võtavad sõjakalt sõna, viidates, et kolmanda lapse sünnitajad on rahavoogudest pimestatud. Mõistan, sest tõesti on neid ülekohtuselt solvatud ja nad peavadki nüüd enda austamist valjul häälel nõudma.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120226411 ... d-oleksime

[aksel90]

Veel priske annus demagoogiat (või ikkagi ravimid võtmata?)
https://epl.delfi.ee/artikkel/120226411 ... d-oleksime

Selle inimese loogika teeb veidraid uperpalle:

Aasta tagasi said suurpered oma au pihta esimese valusa löögi, kui ühiskondliku läbisaamise hinnaga nõuti välja lasterikaste perede toetuse suurendamine. Arvan endiselt, et see toetus on hädavajalik peredele, kelle eelarve keerab kolmanda lapse sünd peapeale. Ja väga paljudel keerab.
/---/
Ma ei tea ühtki ema, kes oleks saanud kolmanda lapse selleks, et seda toetust välja teenida. Ent meid hakati just nii põlastava pilguga vaatama ja kohati ka valjul häälel hurjutama. Kolme- ja enamalapselised taandusid, lasime toetust uuesti vähendada ja neelasime ühiskondliku pahameeletormi alla.
/---/
Poliitiliste mängudega nõuti, et justkui mistahes hinnaga sünniks igasse peresse vähemalt kolm last. Eesmärki püüti saavutada lastetuid ja vähemalapselisi alandades

Ergo: toetus on ise hädavajalik (=vältimatu, möödapääsmatu), aga selle andmine on halb ja lõhestab ühiskonda ning selle andjad alandavad lastetuid ja vähemalapselisi. Millest tuleneb loogiliselt, et tegelikult alandavad lastetuid ja vähemalapselisi mitte toetust andnud poliitikud, vaid toetust vajavad lasterikkad pered oma olemasoluga.

Skisofreeniline.

[Kriku]

Vabadus on orjus.

[Kriku]

Argumentum ad hominem elunormiks:

Tähtis on teada, kes ja kuidas uuringut läbi viib, sest see mõjutab sihtgrupi suhtumist uuringusse ja valmidust osaleda. Nagu tõi kõnealuse skandaalse uuringu kohta välja sotsioloog Mai Beilmann: pahameelt ei pruukinud ennekõike põhjustada (kõik) ankeedi küsimused, mis on esinenud sarnasel kujul ka varasemates ankeetides, vaid Pere Sihtkapitali uuringu laiem kontekst. Uuringut viis läbi konservatiivsetest väärtustest lähtuv ja Eesti rahva iibe pärast muret tundev maskuliinne mõttekoda, kelle motiivid tekitasid sihtgrupis kahtlusi.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12022 ... -empaatiat

Soouuringute dotsent läheb peale demagoogiavõtte normaliseerimise ka oma üldistusega rappa: kuna üle 1000 naise vastas, on väide "sihtgrupis tekitatud kahtlustest" kahtlase väärtusega.