Meelis Oidsalu analüüsib Kapo käitumist ja kõnepunkte nn idavedude skandaalis ja leiab, et Kapo tegeleb kohati peaministri väljavabandamisega seal, kus sellega peaks tegelema peaminister ise ja jõuab mõtteni, et ehk sai ka Kapo peaministri abikaasa ärist teada alles meediast:
Faktiküsimusele Arvo Halliku julgeolekukontrolli läbimise kohta vastas julgeolekuasutus lisaks ka üsna paljusõnalise oletusega selle kohta, miks peaminister eksitava väitega esineda võis. Põhjendusi selle kohta, miks poliitik üht- või teistmoodi lauseid väljendab, peaks andma esmalt poliitik ise ja alles siis julgeolekuasutus ning sedagi hädavajadusel.
Kui korraks veel detailidele keskenduda, siis kapo pressiesindaja vihjas oma kirjas, et sõna "julgeolekukontroll" võidakse näiteks segi ajada näiteks sõnaga "julgeolekuvestlus". Peaminister võis need terminid omavahel lihtsalt sassi ajada.
Seletus kõlaks veenvalt, kui sõna "julgeolekuvestlus" oleks mõistena Eestis käibel. Küsisin ühelt endiselt kapokalt, kas ta on sellist sõna kohanud. Ta vastas, et ei ole. Kapo viidatud julgeolekuasutuste seadus mõistet ei tunne. Viimase viie kapo aastaraamatu sõnaotsing ei anna otsingule "julgeolekuvestlus" ühtki vastet, "julgeolekukontrollile" on samas pühendatud terve peatükk.
Kapot puudutav peamine küsimus idavedude skandaalis on siiski selles, kas kapo teadis Halliku idavedudest, ja kui teadis, miks siis seda Kallasega kordagi teemaks ei võetud. Ja kui kapo seda ei teadnud, jääb endiselt õhku küsimus, kas nad oleksid pidanud seda teadma.
Selles, et julgeolekuasutused millestki lehest loevad, poleks midagi ebatavalist, ja seda poleks vaja ka ilmtingimata häbeneda mitte. Asjaolu, et ka kolm nädalat hiljem pole kapo informeerituse küsimuses sisulist selginemist olnud, viitab võimalusele, et keegi siiski kusagil asjatult häbeneb.
Kui riigikogu erikomisjoni liikmed 18. septembril kapolt selget, kasvõi salajast, vastust ei saa ameti informeerituse kohta, siis oleks ausam erikomisjon laiali saata. Tsiviilkontrolli teesklemine julgeolekuasutuse üle on pikas perspektiivis riigile kahjulikum kui sellisest teesklusest loobumine.
Eksimine on inimlik, ka julgeolekuasutused eksivad. On võimalik ka, et seekord julgeolekuasutus ei eksinudki ja sel puhul jääb eriti arusaamatuks, miks kapo ei tõtta neid kahtlusi maha võtma lihtsate selgituste, mitte salastamisteadete või keeleuuenduse teel.
https://www.err.ee/1609101500/meelis-oi ... aid-punkte