Kriku kirjutas: ↑11 Okt, 2023 10:21
mikks kirjutas: ↑11 Okt, 2023 9:54Ei päde ka jutt nagu juudid oleks kellegi maa ära võtnud või kedagi välja tõstnud. Olgem ausad, tegu oli Brittide maaga ja enne seda Osmanite maaga. Kohapeal polnud mingit rahvusliikumist, poliitilist- ega riigiidentiteeti,.mis oleks aluseks omariikluse tekkimisele.
Nii et mingi etnilise grupi õigus oma põlisele asualale tekib koos rahvusliikumise organiseerumisega?
Kui Iisrael & Palestiina olid brittide maa, olid Eesti- & Liivimaa hulk sajandeid sakslaste maa.
Poliitiliselt olid Eesti- ja Liivimaa Vene tsaaririigi alad, enne seda Rootsi kuningriik, enne seda... tead küll.
Aga põhimõtteliselt küll, etnilise grupi õigused ja rahvusliikumised on olemuslikult seotud. Rahvusliikumine defineerib etnilise grupi, rahvusliikumine ütleb mis tunnuste alusel keegi kuulub sellesse etnilisse gruppi ja kes ei kuulu, rahvusliikumine ütleb mis on selle etnilise grupi eesmärgid, soovid ja õigused, rahvusliikumine kujundab ka soovi riigile: mis riik, mis tingimustel, mis piirides. Eesti rahvusliikumine tegigi seda.
Riikide loomine on kahepoolne tango. On vaja kedagi (mingit gruppi), kes tõuseb püsti, tõstab käe üles ja ütleb: meie tahame, see on meie õigus. Ja lõpuks mitte lihtsalt abstraktselt, vaid väga konkreetselt, kus on selle uue riigi piirid, kuidas moodustatakse selle uue riigi valitsus, mismoodi see uus omariiklus välja näeb. Kui Vene tsaaririik oleks kokku kukkunud mitte 1918, vaid 1800, kes oleks siin käe püsti tõstnud ja öelnud, et nüüd tuleb siia uus riik?
Arvan, et ei oleks tekkinud ei eestlaste ega sakslate riiki. Tõenäoliselt oleks käe püsti ajanud mingi kohalik tähtsam parun või Vene tsaarriigi (eks)kindral ja öelnud, et teeb siia nüüd oma kuning- või hertsogiriigi. Ilmselt oleks ta rääkinud saksa keelt, aga poleks riiki defineerinud sakslate riigina, vaid lihtsalt oma peresajana. Seda et mingitel aladel/riikidel on seos etniliste gruppidega, et etnilistel gruppidel on mingi õigus mingitele aladele, neid konspetsioone Pariisi salongides alles leiutati.
Kui Briti Palestiina Mandaat tekkis, tõusis kaks kätt poliitilise pretensiooniga. Juudid, kes ütlesid, meie tahame ja meil on õigus, põhjendusega, sest see on ajalooliselt meie maa. Ja teine käsi, hašimiitide oma, sest oleme tähtsad ja aitasime sõja ajal britte. Hašimiitide dünastial polnud Palestiinaga mingit seost, nad defineerisid oma õiguse läbi selle, et aitasid britte. Kohalike araablaste seas käsi ei tõusnud. Palestiina rahvusliikumine hakaks tekkima alles 1930-tel ja jõudis lõpuni 1960-el.
Lõpuks Rahvasteliit (suuresti ilmselt muidugi britid ise), et kumbki õigustus pole piisavalt põhjendatud, ei juutide ega hašimiitide oma ning britid valitsevad mõnda aega ise.
Mu mõte on selles, et mingi etnilise grupi õigus mingile alale ei saa olla abstraktne. Peab olema grupp, kes defineerib ennast etnilise grupina ja kes ütleb, et neil on õigus ja kes näitab ja tahab seda õigust konkreetsel viisil realiseerida. Oletame, et pärast seda kui britid olid juutidele ja hašimiitidele "ei" öelnud ning otsustanud hoopis et tuleb Palestiina alal elavate kohalike valitsus, kuidas see oleks praktikas välja näinud? Kellele oleks britid võimu üle andnud? Põhimõtteliselt oleks ikkagi britid otsustanud, kellegi ise välja valinud ja öelnud, et sinust saab peaminister. Valitsust tal ei ole, okei, britid teevad ka selle. Politseid ja sõjaväge ka ei ole, okei britid teevad ka selle. Ei tea kuskohas su riigi piriid on, okei, britid otsustavad ise. Lõpuks aga, mis riik se eon: kohalike riik, kes realiseerisid oma õigust või britiide riik, kes tekitasid kojalikele selle õiguse, kes tekitasid kohalikele slele riigi?