Kjen1 kirjutas: ↑19 Okt, 2023 13:01
Martin Herem kirjutas: ↑19 Okt, 2023 12:07
Samuti palun öelge, kui ohtlik on sellise mitmesajameetrise kolonni vastu, kes antud piirkonnas on esimest korda elus ja kes ootavad igast põõsast pauku ja künkast plahvatust, lasta 5el teineteisest kümnete meetrite kaugusel ja erinevates suundades olevatel võitlejatel oma 7.62 AK4st 1-5 sihitud lasku vastase jalastuva jalaväe või tehnika vastu?
Ja seda kõike loomulikult umbes 5 TT miiniga ja 3-5 suundlaenguga.
Mina võin enda eest vastata.
Mina siia teemasse sekkusingi sooviga teada saada, kui ma lähen klassikalisel viisil "torkima" kolonni, mille tulejõud ületab minu jao oma, kas on üldse mingi tõenäosus, et ma oma jaoga koju tagasi kunagi jõuan, kui 14,5mm NSVT ja 30mm 2A42'e kusagile minu suunas tuld andma kukub.
Minu pihta pole kunagi tulistatud isegi väiksemast relvast, ma ei tea, kui kole või ohtlik see on. Mina nagu veidike kardan raskerelvi. Kindlasti rohkem, kui keskmist AK4'ga kaitseliitlast 300m kaugusel.
Ja tundub, et on hulk foorumlasi, kes on sel teemal juba kusagil lahanud ja omavad mingit nägemust ning siin paari lehel on juba päris ilusasti ära kirjeldatud miinivaritsuse alaliik "Putkineni varitsus".
Kjen, mina ka kardan väga raskeid relvi, mina kardan päris palju, mul on kuri kahtlus, et kui 14,5 hakkab metsa tulistama, siis ma peaksin muretsema mitte raua, vaid ka pähe kukkuvate puude pärast ja ringi lendava muda ja kivi pärast.
kui me läheksime kahekesi sinuga vaikselt, sellisesse kohta, kust ei oskaks varitsust oodata, ausalt öeldes vastik maastik, soine, kole ja plägane paneksime selle kaks miini püsti, veame pettetraadi vasakule, teeme sinna hulgaliselt jälgi ka, ma panen suitsugranaadi sinna, tõmbe peale ja vean traadi endani ja mõne kommipaberi viskame ka maha ja õige traadi paremale, sihime miinid sellisesse punkti, mis sihib ühe liiklusmärgi peale, lähme ise ka paremale, ja veendume, et me näeme seda liiklusmärki, lepime kokku, et nuppu vajutame siis, kui meile soovitud masina nina jõuab liiklusmärgini, võtame arvesse, et me peame arvestama, et meie asukoht on teise nurga all, kui miin, aga arutame selle läbi, treenitud vennad ikkagi. Ärme kasuta elektroonilist seadet, siis ei pea muretsema signaalluure pärast ka, sa jääd nupu juurde, ja ma lähen 50m eemale nii, et sa näed mind.
Kui vajutad nupule ära, siis sa lidu minuni vaikselt, aga haara traat kaasa, tule kähku minuni, kui jõuad minuni, siis laseme kaabet, ma tõmban oma traati ka, usu mind, see 14,5mm ilmselt laseb samal ajal kas sinna suitsu peale, või plahvatuskoha taha, sest loogika ütleb, et me oleme ju seal, aga võta näpust.Meid drooniga on raske avastada, meid on ainult kaks ja me ei kasuta ei teid, ega põlde.
mingi sõiduki lasime ära ja isegi, kui käpradid olime, ja pihta ei saanud, siis signaal sai küll antud, et vastane ei ole siin üksi, julgeksin arvata, et ka pettemanöövri tegime ära, meil peaks olema suhteliselt turvaline eemalduda, kui keegi üritab meid jälitada, siis esimesed hetked veedab ta pettetraadi otsas ja üritab nuputada, mis suunda me läksime.
Kuna me olime kahekesi, siis erilist jäljerada meist ka ei jää.
samal ajal teevad teised paarid ümberringi ka samu asju.
odav ja lollikindel, ja miks me siis ikkagi jäime traadi juurde, vastane ei suuda kammida kõike ja kui kammibki, siis on ta maru aeglane, mis täidab ju ka eesmärki.Aga kui ta hakkab valikuid tegema, mida kammida, siis ta kammib neid kohti, kustkohast ta eeldab varitsust, aga me ju ei vali kindlasti sellist kohta, vaid me valime selle koha, kuhu me üldse minna ei tahaks ja kuhu ka vastane ei tahaks hea meelega jalastuda.
ja et üles näidata mölaklikkust, siis me võibolla teeme seda, mida õpik keelab, me teeme uuesti samas kohas nädala pärast, ja siis rohkem seda kohta ei kasuta, vastane mõtleb äkki, et me oleme ettearvamatud ja mustrit meie kohta on keeruline koostada, sest me võime olla igalpool ja igal ajal, mis on ka pisut ärevust tekitav.
