Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Kjen1]

kui me läheksime kahekesi sinuga vaikselt, sellisesse kohta, kust ei oskaks varitsust oodata, ausalt öeldes vastik maastik, soine, kole ja plägane paneksime selle kaks miini püsti, veame pettetraadi vasakule, teeme sinna hulgaliselt jälgi ka, ma panen suitsugranaadi sinna, tõmbe peale ja vean traadi endani ja mõne kommipaberi viskame ka maha ja õige traadi paremale, sihime miinid sellisesse punkti, mis sihib ühe liiklusmärgi peale, lähme ise ka paremale, ja veendume, et me näeme seda liiklusmärki, lepime kokku, et nuppu vajutame siis, kui meile soovitud masina nina jõuab liiklusmärgini, võtame arvesse, et me peame arvestama, et meie asukoht on teise nurga all, kui miin, aga arutame selle läbi, treenitud vennad ikkagi. Ärme kasuta elektroonilist seadet, siis ei pea muretsema signaalluure pärast ka, sa jääd nupu juurde, ja ma lähen 50m eemale nii, et sa näed mind.
Kui vajutad nupule ära, siis sa lidu minuni vaikselt, aga haara traat kaasa, tule kähku minuni, kui jõuad minuni, siis laseme kaabet, ma tõmban oma traati ka, usu mind, see 14,5mm ilmselt laseb samal ajal kas sinna suitsu peale, või plahvatuskoha taha, sest loogika ütleb, et me oleme ju seal, aga võta näpust.Meid drooniga on raske avastada, meid on ainult kaks ja me ei kasuta ei teid, ega põlde.

[kert122]

kerige kaablid originaalboolidelt maha, kerige mingi suvaliste oksajuppide peale, tehke 100m kaabliga miniboolid, ja pistke need miniboolid kottidesse, või taskusse.
sidekaabel ei ole ainus kaabel maailmas.
mis trauma see kaabliboolidega on ometi, minul on trauma distantslõhke seadmega, siis kui oli vaja plahvatust, ja plahvatust ei tulnud, vaatas lõhkaja mulle väriseva alahuulega otsa ja kokutas, ei mina tea, kas distants oli liiga pikk või patarei oli parasjagu kehvakeseks pakases jäänud, ei tea.
saab harjutada ja tuunida ja arvestada ka tekkivate ohtudega, täiesti nõus.
saab harjutada ka traadiga, kui lihtsa ja lollikindlaga ja samuti arvestada riskidega.

[kert122]

kassanäe, disainer, noh, peaaegu, mõningaste mööndustega.Miine võiks olla kaks.
proovime ennast ka vastase kingadesse panna, laks käis ära, suitsu võib täiesti vabalt üldse ära jätta, ma olen vist kaks korda üldse kasutanud, mitte enda varjamiseks, vaid petmiseks ühes ajahetkes.
mina olen valinud selle uskumise, et kui me nüüd plärtsutama seal ei hakka, siis me saame sealt ära minna, ja vastasel puudub fakt meie täpsest asukohast.
kui oleks kindel teadmine, et distantslõhkeseade töötab raudpolt, siis võiks ju olla lausa teisel pool teed kuskil, mitte miinide vastas loomulikult, või kui, siis teisel tasapinnal.
variante on meeletult palju.

[HeiniR]

Ka hetkel neid miine saab kaugemalt initseerida kui kasutab elektridetonaatoreid ja tavalist välikaablit. Iseasi on kas malevatel on välikaablit väiksemates rullides. Seda väga suurt originaalrullit ei tahaks küll sissitegevuses tassida.

Teine asi on, et kaablitega varitsuse ülesehitamine võtab palju aega ja kaablite tõmbamine jätab jälje, mida jäljekoerad meelsasti suure kiirusega jälgivad.

Jah, traadiga proovitud, omad plussid ja miinused. Lihtsalt taktika erineb tuntavalt traadi ja raadioside puhul. Raadioga saabki miinid teisele poole teed lükata (ka kõvakattega teel), traadiga reedab suht kiirelt jne.
Tuleb hakata traati varuma, detokaid oleks ka vaja

[kert122]

Juhani, mul on natuke pallo hukassa, mis tähendab, et kaablite tõmbamine jätab jälje, mida jäljekoerad meelsasti jälgib?
kas su mõte on, et jäljekoer tuleb kaabli jäljel, millel pole lõhna?

[Kjen1]

kerige kaablid originaalboolidelt maha, kerige mingi suvaliste oksajuppide peale, tehke 100m kaabliga miniboolid, ja pistke need miniboolid kottidesse, või taskusse.
...
mis trauma see kaabliboolidega on ometi,

Selline 50m kaablipool (koos lõhkemasinaga), mis on pärit vanemat tüüpi kaitselaengu M21 komplektidest. Pole just disainitud kiireks kokku lappamiseks ja on ka märksa kohevam, kui see protsess on läbi viidud.
Kas teite kandis on paremaid õnnestunud hankida või ise teha?
Ma arvan, et sellele teemale pole varem üldse mõeldudki, enne kui VÜT kursused toimuma hakkasid.

[Juhani Putkinen]

Raadioga saabki miinid teisele poole teed lükata (ka kõvakattega teel)

See on turvalisuse mõttes suurepärane. Miinide paigaldajad tegutsevad teisel poolel teed ja kaduvad varitsuse asukohalt juba ammu enne kui vaenlane sõidab varitsusse. Nende jäljed saab korralikult segatud. Õhkija oma kord ei lähe üldse tee äärtegi, vaid on kaugel täiesti teadmata kohas.

[Juhani Putkinen]

Juhani, mul on natuke pallo hukassa, mis tähendab, et kaablite tõmbamine jätab jälje, mida jäljekoerad meelsasti jälgib?
kas su mõte on, et jäljekoer tuleb kaabli jäljel, millel pole lõhna?

Kaabel tõmmatakse miini juurest õhkija juurde - meelsasti suunda vahetates, isegi mitu korda. Kaabli tõmbajast jääb sinna miini juurde lõhn, mille järgi jäljekoer jookseb õhkija positsioonile väga rõõmsalt ja jälitab sealt kuni sissilaagrini välja.

[Juhani Putkinen]

Minu sissiõppustel on mitu korda jäljekoeri kasutatud - ja ka miinidega teel sissilaagrisse hävitatud. Ka snaipri on kasutatud koerte mahavõtmiseks - kaitstut sisse jälitajadelt.

[Juhani Putkinen]

Varitsustega on ka selline häda, et lõppude lõpuks vaenlane otsustab marsruudi mis teid ta sõidab.

Üks kord paistis et seda head teed vaenlane sõidab nagu nii ja tegin miinivaritsuse distantslõhkeseadmetega. Mobiilid välja lülitatud, ka SecureChat välja lülitatud - signaalluure ei saa avastada. Termokilega telgis, seega ka termokaameraga ei leia üles.

Aga ühel või teisel põhjusel vaenlane ei sõitnud varitsusse sisse. Seega neid varitsusi on vaja olla palju - väga väikeste meekondadega.

[Chupacabra]

Tõkestust ei tuleks teha mitte enne varitsust, vaid peale varitsust. Nii jääb kolonn seisma tapaalasse.

Kui on päris kõrge väärtusega kolonn, nii üldiselt selle ees sõidab väike luureüksus, või kontrollitakse droonidega, või lahingukopteridega marsruut eelnevalt - siis see tõkestus ikka reedaks varitsuse asukoha välja.

Olenevalt olukorrast alati aga lõhatav raidtõke, miinikee ja võib olla ongi eesmärk näidata, et siitkaudu pole mõtet tulla. Samuti on palju kolonne või üksiksõidukeid, mille ees ei liigu miski ega keski.

[Juhani Putkinen]

Ma arvan, et sõja manööverfaasis pole regulaarüksustel aega väikeseid sissigruppe taga ajada.

Ma jälle oma poolt arvan, et kui sissid teevad mõne väga eduka varitsuse vaenlase kolonnidele, siis tuuakse kohale näiteks helikopteritega spetsiaalsed sissivastased üksused koos jälituskoertega.

Seega pole piisav planeerida ainult varitsust, vaid ka see kuidas (näiteks komistusmiinidega ja liikumisanduriga miinidega) hävitada jälitajaid rajal varitsusest sissilaagrini. Viimane varitsusest eemalduja aktiveerib juba enne varitsuse teostamist üles pandud miinilõksud.

Siin akf Chupacabral on õigus, et selle ründava vaenlase üksuse ülesanne on liikuda võimalikult kiiresti edasi, mitte jääda jännama väikse sissiüksuse tagaajamisega.

[Juhani Putkinen]

Ülekaaluka kolonniga tuletegevusse astudes vähendab see varitseja ellujäämist

Ma pole ainuke loll, kelle meelest sissi ei tohi kasutada oma automaati kui ainult viimases hädas enesekaitseks.

Sissi peab kontaktivaba lahingut vaenlasega nii, et vaenlasele tekib suured kaotused ilma, et vaenlasel on aimugi kus need neetud sissid ikka on. Täristada vaenlane võib muidugi igas suunas, aga üldiselt tulemuseta.

Vaenlase taktika on vähemalt olnud, et varitsusse sõites jalastutakse ja hakatakse kammima. Meile see sobib hästi - siis saab ju initseerida suundkildmiine M21. Aga veelgi vaenlasel pole aimugi kus need neetud sissid ikka on.

[Juhani Putkinen]

minul on trauma distantslõhke seadmega, siis kui oli vaja plahvatust, ja plahvatust ei tulnud, vaatas lõhkaja mulle väriseva alahuulega otsa ja kokutas, ei mina tea, kas distants oli liiga pikk või patarei oli parasjagu kehvakeseks pakases jäänud, ei tea.

Oskuste ja harjutamise puudus.

1. Kui kasutab päris raadiosaatjad suure saadevõimsusega ja õige antenniga, nii distants pole kunagi liiga pikk (õhkijast vaenlase kolonnini), isegi siis kui vaenlane kasutaks segajat.

2. Patarei ja aku annab vähem voolu pakase käes ja lühemat aega. See on vajalik teadmine. Seega on vaja tava 9V patarei asemele panna adapter, milles on 6x1,5V kvaliteetne uus AA-alkalipatarei. Ja elektrit jätkub mitmeks ööpäevaks ka kõva pakase puhul. Olen selle oma kogemusega näinud.

3. Päris elektridetonaator ei vaja suurt energiat, et plahvataks kiiresti. Ilutulestiku initseerimiseks mõeldud käkerdised aga vajavad palju suurema energia.

4. Peaks saama ka aru raadiosidest ja antennidest. Kui antenn pannakse vastu maad ja veel peale maskeerimiseks igasugust paska, siis side ei loomulikult toimi nii hästi kui antenn oleks püstiasendis kõrgemal. Ka selline lollus on minu kohale sattunud. Harjutades oli antennid õigesti, aga päris varitsuses sõdur mõtles, et maskeerime korralikult ja pani vastu maad ja peitis antenni. Pärast varitsust kui ma püüdsin saada varustuse kätte, nii pidin helistama, et kuhu kuradisse sa selle lõhkevastuvõtja peitsid.

[maskeerimisvork]

Ka hetkel neid miine saab kaugemalt initseerida kui kasutab elektridetonaatoreid ja tavalist välikaablit. Iseasi on kas malevatel on välikaablit väiksemates rullides. Seda väga suurt originaalrullit ei tahaks küll sissitegevuses tassida.

Teine asi on, et kaablitega varitsuse ülesehitamine võtab palju aega ja kaablite tõmbamine jätab jälje, mida jäljekoerad meelsasti suure kiirusega jälgivad.

Jah, traadiga proovitud, omad plussid ja miinused. Lihtsalt taktika erineb tuntavalt traadi ja raadioside puhul. Raadioga saabki miinid teisele poole teed lükata (ka kõvakattega teel), traadiga reedab suht kiirelt jne.
Tuleb hakata traati varuma, detokaid oleks ka vaja

Mina olen suur raadiofänn aga kindlasti ei arvestaks, et raadioga saab teisele poole teed panna. Mis siis kui vastane tegeleb side blokeerimisega? Raadiot saab kasutada küll aga tuleb teistmoodi asjad läbi mõtestada. PS. Teisele poole teed saab ka muud moodi panna, olge loovad.