Kindlasti, kuuli kuju on oluline. Tundub arusaamatu eestlaetava vintraudse püssi torusse toppida ümmargust kuuli kuid seda tehti. Tehti ja topiti kuni keegi arvas, et kuul ei peagi tingimata ümmargune olema võib olla ka silindriline või kooniline. Kindlasti oli erinevaid eksperimente ka enne „Minie balli“ leiutamist.

Mis puudutab aga kuuli materjali valikut siis plii oma omadustelt on olnud parim materjal selleks juba sajandeid. Aga nagu eespool mainitud on hakatud plii kasutamist ntx. jahis keelustama, mistõttu on kasutusele võetud üleni vasest kuulid vintraudse jahikarabiini laskemoonana.
„Kumb on parem plii või vask“ – selle sisulisi arvamusi leiab jahifoorumitest palju.
https://www.remington.com/big-green-blo ... -lead.html
Üldiselt tuuakse seal välja lihtsad tõsiasjad, et vask on pliist kallim, kergem ja kõvem. Esimene argument ei puuduta ballistikat, see on oluline kui oma sihtmärgist mööda lased
Vasest kuul on plii kuulist kergem, seda annab kompenseerida ntx. nats pikema kuuliga.
Vasest kuul on pliist kõvem, s.t. sihtmärgis ei lähe kuul laiali vaid läheb läbi. Selle vastu kasutatakse õõnes-otsalisi ja plastik-otsalisi lahendusi jne.
Ühesõnaga, kuigi kuuli ballistika on oluliselt keerukam eelkirjeldatust siis kokkuvõttes arvatakse, et pliikuul, mis on ennast igatpidi tõestanud on ikka parem aga vasest kuuliga saab ka edukalt hakkama.
Kui nüüd võrrelda metallide nagu ; plii, vask, hõbe, kuld, tina, raud tihedust/kõvadust siis teoreetiliselt võiks hõbe (või ka kuld) olla parem kuuli materjal kui vask.
Metall; tihedus g/cm3; kõvadus mohsi skaalal
Pb; 11,34 ; 1,5
Cu; 8,9 ; 3
Ag; 10,5 ; 2,5
Au; 19,28 ; 2,5
Sn; 7,31 ; 1,5
Fe; 7,87 ; 4