Fucs kirjutas: ↑06 Okt, 2023 21:01
Minu vana aastakümnete pikkune mantra:
Riigikaitse õpetus oleks tulnud juba ammu teha kohustuslikuks.
Sügisest nüüd muutus gümnaasiumiastmes kohustuslikuks.
Vaatab järgmisel sügisel (ilmselt liiga vara, sest gümna lõpetanud lähevad ilmselt enne aega teenima) ja edasi (ülejärgmisel sügisel), kas sellel ka mingi mõju on.
Just nimelt.
Väli & Co võiksid organiseerida erukindralite lendsalga tuuritamas kogu riigis ja propageerima,seda mis endal
Jäi omal ajal vajaka- akadeemiline ja spetsiifiline kõrgkool . Kus ja mis siin selgitust ja suunanäitu ei vaja.
Kindralipensioon võimaldab seda ja vaba aega peaks olema. Ning võtke ka admiral ja "raudmees " punti.
Selle dessandi tulemusi ootan Postimehes, kui teie reaalset abi/panust olukorra lahendamisel,mitte hala, et KV/KL
vajab.... KVJ teab,mis vaja
Selle
1. Ca 4 aastaga saab noor kaader aru, et perspektiiv 50 aastani teenida ja siis edasi elada on vilets.
2. Tänavalt värvata kaptenit/majorit on keeruline? Aga kapten/major teenistusest vabastada on lihtne?
3. Müstiline organisatsiooni kultuur? Minu kuulmine pole ammu enam see, mis varem, aga natuke kriibib, kui inimene nagu üritab pisendada midagi selle üle naerdes. Aga vbl mulle ainult tundus nii.
Üritasin seda KRA uuringu aruannet leida, kuid kodulehel neil seda polnud kahjuks. Loodetavalt ei üritata seda ebameeldivat? aruannet peita.
Samas muidugi tuleb arvestada seda, et kolonelleitnandi ja majori kohti on meil üsna palju, kuid koloneli omi vähe ja kindralite omi veel vähem.
Vaadake vahelduseks mõnda auastmete käskkirja. Palju antakse majoreid ja kolonelleitnante ning kuipalju kolonele. Vahe on mitmekordne. Et kapteneid on palju on ehk arusaadav - kompanii ülemaid ja staabi nooremohvitsere ongi palju. Mis tähendab, et küllalt palju majoreid ja kolonel-leitnante peavad paratamatult pensioneeruma kuigi nagu aktiivset teenistusressurssi veel oleks. Kas säilivad parimad või mitte, ei hakka hinnangut andma, aga fakt on, et taoline vanemohvitseride "heide" on meil vältimatu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mul ei ole kohe käepärast kõiki fakte arvudes aga ma proovin mõned selgitused anda.
Esiteks heidetakse ette voolavust ja teiseks lahkujate negatiivset hinnangut. Tegelikult endised sõjaväelased ja tänased poliitikud juba said komisjonis vastuse, kuid millegi pärast ignoreerivad seda.
Voolavus on viimastel aastatel KVs olnud siiski normlaane ehk umbes 10%. On normaalne, et mingi hulk inimesi lähebki ära - pensionile, meeldivamale tööle, osutuvad sobimatuteks vms. Kui nüüd nende tagasiside on negatiivne, siis ... õigesti läksid ju!?
Viimastel aastatel on olnud ka tegevväelaste hüppelist lahkumist. Mina siiski võtan sedagi tihti normaalsena või lausa eesmärgina.
Mäletate spordirühm - umbes 20 tegevväelast.
Orkester, kaplanid - 40+ tegevväelast.
Õppeväljad, IT, tehnika hooldus, personali valdkond - nendes valdkondades on palju ametikohti muudetud riigitöötaja ametikohtadeks. Nii võibki tunduda, et tegevväelased lahkuvad, kuid tegelikult ei ole neist suurem osa kuskile läinud. Tuleviku mõttes ei pea me enam personalitöötajat koolitama 3+2 aastat KVAs ja siis seda tarkust pea üldse kõrvale jätma.
2021 koondasime 42 tegevväelast seoses vaktsineerimisnõudega.
Kokkuvõttes - voolavus pole suur ja lahkunute kriitika pole tingimata üdini halb. Kuigi, sellele kõigele on vaja tähelepanu pöörata.
Järgmine teema on 50 aastaselt pensionile minevad tegevväelased.
Ka siis on üsna vähe teha. Kui ohvitser saab palka 3000, siis 50selt pensionile minnes, saab ta 2000 pensioni ja ... tsiviilina KVs jätkates teenib kokkuvõttes näiteks kokku 4000. Sel aastal 50selt lahkunutest umbes pooled töötavad KVs edasi. Seda kriitikud kuulda ei taha. Ja mina ei taha kuulda, et asi pole palgas. Just selles suuresti ongi. Loomulikult on erandeid.Võib ju minna kindla peale ja teenida seda palka mis saab.
Täna on "torudes" ettepanek seadust muuta. Nii nagu PPAs. Saad pensioni ja palka.
Samas tuleb tunnistada, et kõik 50+ ei sobi või ei taha enam KVs teenida. Ja siin ei pea mingit "vaenu" olema. 50+ ohvitser/allohvitser võib küll üldiseid või ka detailsemaid asju planeerida ja korraldada, kuid HIMARS, Blue Spear, Harpy, IRIS-T vajavad operaatoritena ikka päris uusi inimesi. Mõned inseneriharidusega inimesed takkaotsa.
Pensioni ärakaotamine on eriliselt segane jutt. Võib ka nii öelda, et eripensioni kaotamine pole värbamist üldse mõjutanud. Need kes noorelt lahkuvad, omavad üldjuhul veel õigust eripensionile. Peamiseks põhjuseks on aga hoopis rotatsioon ja perekonnast eemalolek.
No ja siis süüdistus "personaliteenuse kaotamisest".
Kogu personalitöö oli KV ebaühtlane ja ebatõhus. Ei süüdista personalitöötajaid, vaid süsteemi.
Esiteks teenis personalivaldkonnas palju inimesi, kelle ettevalmistuseks oli aastaid kulunud ohvitseride või allaohvitseride koolitustel. Seda tarkust nad aga ei kasutanud. Neil polnud seda vaja. Räägitakse küll mingist müstilisest "eriala" tundmisest, kui rühma- või kompaniiülema teadmisi ja kogemust personalitöös eriti ei kasutatud. Hoopis rohkem oli vaja personalitöö teadmisi, mida tuli siis eraldi otsida. Aga kompanii ülemaid ja veebleid pole meil ka ju liiga palju.
Teiseks oli personalitöötajaid väga palju. Igasuguse loogika järgi vähemalt 2x rohkem kui mistahes tsiviil ettevõttes. Ka seal on inimene ju tähtis. . See tekitas pidevalt pahameelt, rahulolematust, lisatööd inspektorile.
Kolmandaks olid personali otsused - palk, puhkus, tööaeg, lisatasud, staazh, koolitus ... vaeosades ja väeliikides erinevad.
Neljandaks ... väga palju otsuseid tehtigi S1, G/A,N,E1 või J1 inimeste tasandil. Mitte ülemate poolt.
Tänaseks on personali otsused muutunud üle kaitseväe ühtlasemaks. Ligi 40 inimest vähem tegeleb personaliga (KVs ja KRA kokku). Me ei otsi enam majoreid või veebleid nendele ametikohtadele. Paraku on jätkuvalt segadus ülesannete jaotusega. Ja seda ei aita kuidagi lahendada poliitikute jutt sellest, kuidas nüüd hindavad tegevväelasi hoopiski "tsivilistid". Ei ole nii ja ma ei tea kust see võetud on.
Lõpetuseks
Miks kriitikud sellest ei räägi, et "nende ajal" KVA lõpetajate arvud alla 30 jäid.
Martin Herem kirjutas: ↑03 Nov, 2023 15:47
Kas paistab nagu takistusriba?
Mulle tundus, et hommikuvõimlemine - ei viitsi aga peab ja konti ei murra
Äripäeva oma sõites kuulasin ja pean nõustuma, haamriga tanki vastu ei saadud aga mulle meeldisid nii küsija, kes püüdis, kui ka vastaja, kes rääkis nii nagu tahtis.
Kindlasti leiaks mitmeid inimesi kellel pole juhilube aga kes saaks auto juhtimise ja liiklemisega hulga hakkama paremini kui paljud autokooli ja sõidueksamid edukalt läbinud kodanikud. Kas see nüüd tähendab, et juhiloa nõue autoga liiklemiseks on ebamõistlik ja ülekohtune? Mina nii ei arva. Detailide üle, et mida täpsemalt võiks autokoolis õpetada, võib vaielda aga laiemas ühiskondlikus vaates on mingi lävend siiski mõistlik ja vajalik. Pealegi on nõuded kõigile võrdsed ja kui on tahtmine sõita siis tee see pingutus ja käi koolis ära.
Pooleli jäänud haridustee ei ole iseenesest takistuseks mingite spetsiifiliste oskuste või teadmiste väga heal tasemel omandamiseks. Teisest küljest kipuvad ilma laiema hariduseta kitsa valdkonna spetsialistid olema vastuvõtlikumad igasugu lamemaalusele ja kui nad määrata teisi juhtima siis võib see kriitilisel hetkel ebameeldivalt üllatada. (Viimane ei tähenda, et kõrgem haridus oleks 100% vaktsiin uuhuunduse vastu aga nö. statistilises vaates on abiks küll.)
Koba kirjutas: ↑30 Aug, 2024 7:40
IT spetsialiste tean kes tegelevad programmerimisega ilma igasugu hariduseta ja küsivad kooli lõpetanute käest mida asja teile seal koolis õpetatakse.
Pole kohanud ühtegi programmeerijat kellel poleks vähemalt keskharidust. Kui lugupeetav peab keskharidust üldse mitte mingiks haridustasemeks siis ei tohiks see tühine keskhariduse nõue ka kellelegi üle jõu käia...
sada kirjutas: ↑30 Aug, 2024 10:31
Kindlasti leiaks mitmeid inimesi kellel pole juhilube aga kes saaks auto juhtimise ja liiklemisega hulga hakkama paremini kui paljud autokooli ja sõidueksamid edukalt läbinud kodanikud. Kas see nüüd tähendab, et juhiloa nõue autoga liiklemiseks on ebamõistlik ja ülekohtune? Mina nii ei arva. Detailide üle, et mida täpsemalt võiks autokoolis õpetada, võib vaielda aga laiemas ühiskondlikus vaates on mingi lävend siiski mõistlik ja vajalik. Pealegi on nõuded kõigile võrdsed ja kui on tahtmine sõita siis tee see pingutus ja käi koolis ära.
Pooleli jäänud haridustee ei ole iseenesest takistuseks mingite spetsiifiliste oskuste või teadmiste väga heal tasemel omandamiseks. Teisest küljest kipuvad ilma laiema hariduseta kitsa valdkonna spetsialistid olema vastuvõtlikumad igasugu lamemaalusele ja kui nad määrata teisi juhtima siis võib see kriitilisel hetkel ebameeldivalt üllatada. (Viimane ei tähenda, et kõrgem haridus oleks 100% vaktsiin uuhuunduse vastu aga nö. statistilises vaates on abiks küll.)
Koba kirjutas: ↑30 Aug, 2024 7:40
IT spetsialiste tean kes tegelevad programmerimisega ilma igasugu hariduseta ja küsivad kooli lõpetanute käest mida asja teile seal koolis õpetatakse.
Pole kohanud ühtegi programmeerijat kellel poleks vähemalt keskharidust. Kui lugupeetav peab keskharidust üldse mitte mingiks haridustasemeks siis ei tohiks see tühine keskhariduse nõue ka kellelegi üle jõu käia...
Kindlasti ei pea ühtegi haridust tühiseks, aga selle arusaamatu prioriteet mõnes kohas jääb arusaamatuks.
Samas vaata statistikat, kui paljud kõrgkooli lõpetanud jätkavad tööd hoopis teisel alal mitte õpitul. Õppida õppimise pärast? Ja selline on adekvaatsem käske andma kriitilises olukorras, kui ta ise ei suuda isegi otsustada mida ta elult tahab, et ei rakenda oma õpitut.
Aga tore on alati kuulata selliseid tähelepanekuid, et keegi on vastuvõetavam lamemaalasusele puhtalt hariduse tasemest:D
Koba kirjutas: ↑30 Aug, 2024 11:36
Samas vaata statistikat, kui paljud kõrgkooli lõpetanud jätkavad tööd hoopis teisel alal mitte õpitul. Õppida õppimise pärast? Ja selline on adekvaatsem käske andma kriitilises olukorras, kui ta ise ei suuda isegi otsustada mida ta elult tahab, et ei rakenda oma õpitut.
Jah, see eristabki kõrgkooli kutsekoolist, et esimeses õpitakse õppima ning allikakriitiliselt teadmisi otsima aga teises spetsiifilisi oskusi/teadmisi.
Juhtimine kriitilises olukorras nõuab tihtilugu kiiret uue olukorraga kohanemist ja šabloonsed "kui on A siis tee B" kunagi ammu pähe õpitud lahendused üks-ühele ei toimi. See nüüd ei tähenda, et šabloonsete drillide õppimine ja harjutamine oleks kuidagi ebavajalik aga lisaks sellele on vaja kohanemisvõimet.
See, et meil allohvitseridelt ja reservohvitseridelt nõutakse vähemalt keskharidust, ei ole valesti.
Valesti on see, et me allohvitserideks õpetame keda iganes, valides inimesi ming üsna triviaalse kirjaliku testi alusel?
Selline süsteem on hea ja ladus reservarmee ettevalmistamiseks, kuid kärbib oluliselt võitlusvõimet, eriti väikeüksuse tasemel.
Ainus koht, kus minumeelest loomulik valik toimub, on reservrühmaülemate valik, kus tõesti valitakse teenistuse käigus allohvitseride hulgast välja end õigustanud isendid.
Isiklikult olen Sheppardi usku, et hea jagu on ka hea brigaad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
sada kirjutas: ↑30 Aug, 2024 10:31
Kindlasti leiaks mitmeid inimesi kellel pole juhilube aga kes saaks auto juhtimise ja liiklemisega hulga hakkama paremini kui paljud autokooli ja sõidueksamid edukalt läbinud kodanikud. Kas see nüüd tähendab, et juhiloa nõue autoga liiklemiseks on ebamõistlik ja ülekohtune?
Juhiloa omamine on oluline, aga ma leian, et nende saamiseks piisaks eksamitest. Poleks vaja seda autokoolinduse rahamasinat ja riikliku bürokraatiat toita. Tulemus on kaugel ideaalsest nagunii
Õnnetustesse satuvad ja reegleid rikuvad siiski enamuses lubadega sõidukijuhid. Vahel harva trehvab sekka mõni ilma lubadeta uljaspea. See kes eeskirjadest ei hooli, ei hooliga ka nendest omades lube.
Ma tunnen nii mõndagi lubadega juhti, kes trassi peale saades peaaegu ära minestavad ja Tallinna külastades Ülemiste keskuse parklast kaugemale sõita ei julge.
Täpsustuseks eelneva juurde: reservi juhtide (eelkõige jaoülemate) koolitamiseks on 2 erinevat süsteemi oma heade ja veadega.
1. Nn eelkutse süsteem - kuna seersandi õpe kestab kauem, tehakse mingit moodi miski eelvalik ja kandidaadid kutsutakse sisse varem kui reakoosseis.
Süsteemi plussiks on see, et üksus saab "valmis" samal hetkel, kuid miinuseks on see, et "mingit moodi" satub seersandimaterjali hulka igasugust rahvast, kes ei tahagi nii väga selleks saada - lihtsalt neid kutsuti sundkorras ja nad oleks parema meelega 8 kuud. Ja noh, kõik polegi juhtimiseks võimelised.
2. Nn loomuliku valiku süsteem. Kõik satuvad väljaõppesse samal ajal ja seersandid valitakse välja soorituse põhjal - kes on motiveeritum, kel on rohkem annet jne. Sedasi on saadav materjal palju parem, kuid probleem tekib üksuse ühel ajal "valmis saamisega". Suuremates riikides nagu NSVL tekkis probleem sellega, et seersandid jaotusid väga ebaühtlaselt - näiteks Moskva oblastis oli neid ülearugi, kuid Kesk-Aasias andis tikutulega otsida. Taoline süsteem oli nõuka armees kasutusel kuskil 1960ndateni suure sõja õpikohana ja kui see asendati p1ˇkirjeldatuga, siis ma pole kohanud kedagi, kes oleks öelnud, et midagi paremaks läks üksuse ettevalmistuse teemal, ikka kehvemaks.
Lühikese teenistuse jooksul nagu meil või Soomes on nr 2 puuduseks see, et seersandid ei lõpeta koos sõduritega, sest 11 kuud ei topi 8 kuu sisse. Soomes lausa 6 kuu sisse. N. armees, kus suure sõja järel teenistus maaväes oli 3 aastat, oli see suhteliselt väike probleem. Hiljem, teenistuse lühenemisega 2-le aastale muutus probleem suuremaks.
Mis puudutab keskharidust, siis mina olen seda meelt, et üldiselt haritud sõdurite hulgas ei võeta neid hädaga 9 klassi täis venitanud seersante kuigi tõsiselt, seega valik tuleb teha haritud meeste hulgast, kuid neid tuleks IMO paremini sõeluda kui täna seda tehakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma päris nõus ei ole. Kõrgharitud inimestel on tihtipeale loll komme üle mõelda ja igasugu pisiasjade üle nämmutama jääda, sest mõtlevad üle. Kui on vaja kiiresti käsku täita, siis on see väga ohtlik. Olles ise aastal mõõk ja kirves BÕKi aidanud koolitada, jäi meelde üks kodanik kusagilt maalt, kes oli selline suhteliselt pika juhtmega, kuid käske täitis eeskujulikult ja kui oli midagi selgeks saanud, siis see oli selge. Põhiharidusega. BÕKi eksami tegi veatult. Hiljem lõpetas õhtukeskkooli ja läks kaadriallohvitseriks, kus on ilmselt siiani. Teine on endine töökaaslane, kes oli arengupeetusega, kuid ajateenistuses ning hiljem reservis rannakaitsesuurtükiväe laskemoona vedaja. Seal oli peamiselt seda vaja, et jaksaks mürsud ja paiskelaendgud kärule ja sealt maha tõsta. Tavaline jalaväelase tegevus lahingus jao liikmena on ikkagi suhteliselt laias kaares raiumine. Kui näiteks sel ajal, kui on vaja liikuda või paigal olla, hakata juurdlema, et miks nii või seersandile täpsustavaid küsimusi esitama, siis leebemal juhul saab nina pihta laksu, halvimal juhul surma. Rühmaülem muidugi peab mõtlema, veebel samuti ja jaoülemad kindlasti ka, sest nemad peavad tegevust planeerima ja juhtima, kuid reamehed ja kapralid peavad lihtsalt käsku täitma. Ei ole mingit suurt haridust vaja.
