Kaotati lisaks ära tulumaksu soodustus, mis 3 lapse pealt on ca 1200€ neto aastas ehk kuulõikes 100€. Arvestame selle ka maha täna kehtivast summast.2korda2: ...aga 2024 aastast kehtima hakkavad määrad on endiselt kõrgemad kui 2022 kehtisid...
Kokkuvõttes tundub, et kogu nende summaarsete vaidluste vahel läheb kaduma suur pilt ehk mis on meie kui eestlaste laiem eesmärk.
Minu jaoks on seni olnud oluline riigi säilimine, sh rahva säilimine.
Ma olen tolerantne selles osas, et Eestis elab muu rahvuse/kultuuri jne taustaga inimesi, see on tänapäeval teatud piirini paratamatus ja pigem rikastab. Küll aga ei kujuta ma ette, et me rahvast hakkamegi sissetoodud inimestega taastootma. Selliselt võime säilitada toimiva riigi, aga mitte Eesti riigi, sest kuitahes püüab üks India või Nigeeria poiss õppida eesti keelt ja kultuuri, on teatud mõttes tema võimalused siiski piiratud. Ühtlasi ei kanna mujalt tulnud isikud meie kultuuri laiemalt edasi enam nii nagu meie oleme seda kadnud või kanname, sest nende kasvatus on olnud ja on ka edaspidi mõjutatud nende endi kultuurist/vanematest jne.
Mistahes poliitik ja rohepesulane võib mõelda, et see maailm on siin kõigile üks ja kokkuvõttes on Maa nagunii ülerahvastatud, mistõttu ei ole ka pisikesi eestlasi rohkem vaja, kuid tegelikkuses on eestlasi vähe ja pikas plaanis jääb vähemaks kui me sellest probleemi ei tee.
Aus oleks neile inimestele, kes on võtnud suurema vastutuse ja saanud rohkem lapsi, ka öelda, et riiki teie töö ja hool ei huvita.
2korda2 näitel tundub arvamus olevat selline, et laste saamine ja kasvatamine on sama kui lihtne matemaatiline tehe, kus 1 (laps) + 1 (laps) = 2 ehk lihtsalt topelt. Tegelikult on see tehe märksa keerulisem, iga järgnev laps ei asenda varasemale lapsele 100% pühendumist, vaid sellele lisandub samaaegselt veel 100% pühendumust ehk tegelikult rasket tööd. Ma ei hakka otsima, aga peaks leiduma ka teadusartikleid selle kohta kui palju iga lisanduv laps ema või isa tervisele mõjub.
Enamusele mitmelapselistele peredele tekitab mitme lapse saamine paratamatult seisakuid karjääriredelil, vähendab fintantsilisi võimalusi eneseteostuseks, mida me täna eriti kõik väärtustame. Aga need inimesed loobuvad millegi nimel eelmainitust, samal ajal kui paljud lihtsalt ei viitsi.
Minu sõprus-/tuvuskonnas on täna palju 3+ lapsega peresid, enamus igal tasandil väga tublid inimesed, pigem hästi toimetulevad pered, aga kõigile läheb praeguse koalitsiooni tegevus valusalt hinge, sest asi ei ole tegelikult rahas, vaid nende inimeste väärtustamises ühiskonnas, mis sai tugeva hoobi ja saab lähiajal täiendavalt. Igaks juhuks ütlen, et enamus mainitud perede mehi on reservväelased ja sageli aktiivsed kaitseliitlased.
On tulnud teravamaid jutuajamisi antud toetuste teemal ka kuni 2-lapseliste peredega (jällegi sõbrad/tuttavad). Neid teatud hetkel loomulikult häiris toetuste nii suur erinevus, aga kui lõpuks küsid, et mis teid ennast siis takistab, siis on vaikus. Sai ka välja öeldud, et tegelikult ju on teil sama võimalus, aga te ei viitsi, te ei taha rohkem, sest soovite mugavamalt olla. Ka demograafid (nt prof. A.Puur) räägivad loobumiskulust, milleks enamus neid kulukamaid meetmeid mõeldud on. Ja mida enam me liigume globaalsema ning liberaalsema elustiili suunas, seda väiksemaks muutub nii soovitud laste arv kui ka tegelike laste arv. Nii nagu täna riigikaitses maksame mitmekordselt kinni asju, mis meil varasemalt jäid ostmata, juhtub ka demograafia puhul - me hakkamegi üha enam panustama, sest muud valikut meil tegelikult ei ole. Me ei saa kedagi sundida sünnitama, küll aga saame kasutada soodustavaid meetmeid, aga need soodustavad meetmed ongi kallid.
Lõpetuseks - kuigi ma ei ole vabaturu reeglite vastu, siis suures osas kodulaenudest/liisingutest tulevate pankade hiigelkasumite osas oleksin ise valitsusjuhina võtnud rahvaga solidaarsema seisukoha ja jätnud sellest rahast osa Eestisse (võin eksida, aga Läti ja Leedu näitel), millest oleks saanud katta nii suurperede toetuse kui toetada ka väiksema lastearvuga peresid, õpetajaid. Käesoleva demograafia kriisi puhul on oluline aru saada, et üheks juurpõhjuseks on kõrge euribor, mis ühest küljest sööb rämedalt perede sissetulekuid, kuid täiendavalt on tekitanud kinnisvaraturu punnseisu, kus pered ei saa võimaliku perelisa korral omale suuremat kodu soetada, sest kõrgema intressiga on saadav laen oluliselt väiksem kui uue kodu soetamiseks vaja läheb. Siinkohal meenutan, et Eesti ja teiste Balti riikide lanuvõtjad on nagunii kehvemas positsioonis kui ülejäänud Euroopa, eriti Skandinaavia laenuvõtjad.
