
Isegi kui peaks käsitsi puhastama, siis milles probleem ? Klambrid lahti, filter välja, klopid puhtaks ja tagasi lahingusse orke nottima.
Taevas appi, ära nii nõrkade teadmistega küll sellist vaidlust algata. Selline jutt on üks ümmargune mula ja igasuguste küsimärkideta. Kütuse süttimine kompressioonsüütega mootoris ei sõltu mitte ainult sissepritsemomendist, vaid ka temperatuurist ja survest, mis küttesegule osaks saab. Surved ja temperatuurid, mis tekitavad diisli normaalse põlemise (leegi levimiskiirus sajad meetrid sekundis) tekitavad kergetel fraktsioonidel plahvatuse (leegi levimiskiirus tuhandeid meetreid sekundis. Seega tuleb ka teha muutusi silindris olevas surves ja temperatuuris.T-62 kirjutas: ↑30 Dets, 2023 14:35 Kapteni härra võiks ikka nii elementaarset asja teada, diiselmootorisse pritsitakse kütte vajalikul momendil, seega ei saa toimuda enneaegset süttimist. Vene tanki diislitel muudeti sissepritsimisnurka vastavalt kütuse liigile, selleks oli pumba peale lausa vastavad kirjed.
Muide tegelikkuses toimub ka segu süttimine enne ÜSS-i, muidu jääks kasutegur veelgi armetumaks.
Kas sellest võib järeldada, et kõik sinu viitamata teave on lihtsalt üks ümmargune mula?
Lõviosa turbiinmootoriga T-80 tanke asus 1990ndate alguseni hoopiski GSVG-s Ida-Saksamaal, kus erilist arktilist talve poleT-80 puhul oli ka oluline mitte ainult tol ajal saada olevate diiselmootorite kehva võimsus vaid ka vähe tuntud asjaolu: NSV Liidul oli palju piirkondi kus kliima oli väga külm ja sinna sobis reaktiivmootor paremini. Esiteks, olid olemas suured kogemused lennukite- ja helikopteritemootoritega. Teiseks, talvel pole eriti tolmu. Kolmandaks, külmades piirkondades polnud võimalik tavalist(odavat) diiselkütust nagunii kasutada külmakindluse tõttu. Neljandaks , õues seisnud reaktiivmootorit on kiirem ja lihtsam käivitada kui vedelikjahutusega diiselmootorit. Omal ajal tehti palju uuringuid ning külmades piirkondades õigustas end reaktiivmootori kasutamine rohkem ja kütusekulu(liitrit tunnis) oli ainult üks pinnapeale osa kuludest.
Sõltub ikka - kui vaadata probleemi suuremas pildis sellega, kus sõdida planeeriti.Mistõttu ei saa baseerumise põhjal teha suuri järeldusi konstrueerimise aluste kohta.
Küll on kahju, et norrakatel nii tarka inimest riigikaitses ei ole, sest raiskasid aastaid raha harjutamaks kaitset just soomusüksuste läbimurde eest Põhja - Norras...Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 11:06Sõltub ikka - kui vaadata probleemi suuremas pildis sellega, kus sõdida planeeriti.Mistõttu ei saa baseerumise põhjal teha suuri järeldusi konstrueerimise aluste kohta.
NSVL sõjadoktriinis ei olnud ette nähtud mingeid tankivägede süvaoperatsioone Norra lumistes mägedes ega Tsukotka polaartundras...
Jällegi. See kuidas algselt mõeldi(reaktiivmootor ilmus realistliku alternatiivina päevakorda 60.ndate alguses) ja hiljem välja kukkus oli kaks eri asja.Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 10:44Lõviosa turbiinmootoriga T-80 tanke asus 1990ndate alguseni hoopiski GSVG-s Ida-Saksamaal, kus erilist arktilist talve poleT-80 puhul oli ka oluline mitte ainult tol ajal saada olevate diiselmootorite kehva võimsus vaid ka vähe tuntud asjaolu: NSV Liidul oli palju piirkondi kus kliima oli väga külm ja sinna sobis reaktiivmootor paremini. Esiteks, olid olemas suured kogemused lennukite- ja helikopteritemootoritega. Teiseks, talvel pole eriti tolmu. Kolmandaks, külmades piirkondades polnud võimalik tavalist(odavat) diiselkütust nagunii kasutada külmakindluse tõttu. Neljandaks , õues seisnud reaktiivmootorit on kiirem ja lihtsam käivitada kui vedelikjahutusega diiselmootorit. Omal ajal tehti palju uuringuid ning külmades piirkondades õigustas end reaktiivmootori kasutamine rohkem ja kütusekulu(liitrit tunnis) oli ainult üks pinnapeale osa kuludest.![]()
Seega antud kaalutlusi vaevalt et oli. Siberi sõjaväeringkondades andis tooni T-72 hoopis (kui 2 põlve tankidest rääkida). Kaug-Põhjas aga tankivägesid polnudki.
T-80 on kasutusel täna nt Murmanski piirkonnas, too piirkond aga pole teab mis artkiline, sealsed sadamad ei jäätugi (Golfi hoovus).
Lisaks on T-80 uuemad mudelid nagu U ja UD uuesti diiselmootorite peal. Ju siis eksperiment ei õnnestunud.
NSVL tankide paigutust teades tundub, kaalutlus oli hoopis suurem võimsus ja sellest parem dünaamika lahinguväljal ja selleks pandi need tankid Saksamaade vahelisel piiril vastakuti Abramsiga.
1) Mina arvan, et peamine põhjus miks NSV Liidu tankidele turbod peale ei jõudnud oli ikka ruumipuudus. Kompressor on väiksem ning seda on kompaktsem ehitada mootori külge kui teha turbo+sisse ja väljalaske kollektoritega. Ekstra ruum tähendanuks suuremaid korpuse mõõtmeid ehk rohkem kaalu, mis hakkab säästu minimaliseerima. Samuti oli oluline uue ja vana ühendamine. Kompressoriga V2 mudeli saab paigaldada vanematele tankidele(T-55/T-62) , turboga olnuks see võimatu kuna torustikku pole kuskile panna.Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 13:49 Selle turbiini ja kahetaktilise diisli eksperimentide üks juurpõhjuseid oli peale moraalselt vananenud V-2 mootori arhitektuuri ka NSVL suutmatus toota kvaliteetseid turbokompressoreid, mis läänes muutusid V12 powerpacki lahutamatuks osaks. V-84 on veel mehhaanilise kompressoriga. Kuigi see on töökindel, siis kätkeb see teatud tehnilisi probleeme laadaimisõhu vahejahutuse ja madalavõitu kasuteguriga, kuivõrd palju mootori võimsust läheb kaduma turbiini ringi ajamiseks, samas heitgaaside energia läks lihtsalt ilma kütmiseks.
Turbosid NSVL tehased küll formaalselt tootsid, aga need ei pidanud eriti vastu. Eriti veel tanki põrgupalavas mootoriruumis.
Tänases seisus, kus tuleviku konflikti taevas kubiseb erinevatest termokaameraga droonidest võib turbiintank oma poole suurema soojaemissiooniga olla jätkusuutlik seal, kus sinu pool suudab kehtestada kontrolli õhuruumis ja ära piirata igasugu droonide tegevusvabaduse. Olen üsnagi veendunud, et ukrainlased peagi järeldavad, et Leopard 2 (isegi 2A4 teostuses) on etem kui Abrams.
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist