NMT/GSM

[klemmikas]

Kui sa sõidad Eestist välja, siis mõne km-ga on Eesti mobiililevi kadunud telefonist.
See on selgelt ära piiramise tõttu nii.
Sa võid sinna ajaliselt seadistada mis tahes vahemikud 1km 5km 30km jne.

[Harnland]

Asi on oluliselt lihtsam. EMT-l ei olnudki antenne veremaa poole suunatud, kuna nendega ei olnud võimalik asju kokku leppida. Aga sealtpoolt siia paugutavad usinalt-- olen ise Jõhvis väljamõõtnud mitmeid veremaa gsm sagedusi.

[toomas tyrk]

Yep, GSM levi hindamiseks tasub ka vaadata kes millist tugijaama ning tehnoloogiat kasutab. Ma nüüd räägin pisut vanast ajast, aga suuresti ilmselt kehtiv ka täna.

GSMi tugijaamal ei ole ringantenn, on mitu suundantenni. 1997 (kui mina oma esimese mobla ostsin) kasutas EMT Ericsoni tugijaamu ja Radiolinja Nokia omasid. Ericsoni jaamad oli kahe antenniga, Nokia omad kolmega.

Linnades pani EMT kaks tugijaama kõrvu või isegi üksteise peale, et saavutada ringikujuline kate. Väljaspool linnu põhimaanteede äärde ikka ühe kaupa. Nii sai minu operatoorivaliku põhjuseks see, et ma kulgesin päris palju väljaspool põhimagistraale, kus EMT ei levinud. Samuti olulised sõbrad olid sellised ja juba Radiolinja valinud. jne...

Eks tänapäeval ole neid võrguseadmete tootjaid juurde tulnud, ja mõned operaatorid on ehk ka tarnijat vahetanud. Aga põhimõte on ikka sama - GSMi tugijaamas on mitu suundantenni. Kuidas need on suunatud määrab ka levi ulatust.

[retti]

Olen siin foorumis kuskil juba kirjutanud. -aga kordan.
Minu kõige tavalisem Nokia GSM (täpset malli enam ei mäleta) on olnud keset Läänemerd Islandi võrgus ja võimaldanud kõnet.
Nii vähemaalt oli arve vastaval real kirjas.
Proovisin küll operaatorilt selitust saada,et kuidas see tehniliselt võimalik on - aga selgust ei saanud.
Rahaliselt oli see mingi 5-6 €. Maksin arve ja unustasin kogu loo.

[toomas tyrk]

Selle pärast käisid ka mõned EMT võrgu eest vastutavad kodanikud veel kaua aega pärast nutitelefonide tulekut Nokia 250-ga ringi. Lisaks oli seal sees ka mõningast võrgu diagnostika tarkvara, aga see on teine jutt.

Nokia 2010i oli see telefon, mis kuvas teatud tarkvara laadimise korral ka kärjeinfot. See oli selline "oma töötaja" värk, et kasutasid seda telefoni. See oli ka hulk aega tagasi, kui "teadlikud kasutajad" neid kasutasid. Tänapäeval ilmselt saab laadida mingi äppi suvalisse nutitelefoni, aga praegu ma ei tunna ühtegi "teadjat" kellelt küsida.

[Kilo Tango]

Selle pärast käisid ka mõned EMT võrgu eest vastutavad kodanikud veel kaua aega pärast nutitelefonide tulekut Nokia 250-ga ringi. Lisaks oli seal sees ka mõningast võrgu diagnostika tarkvara, aga see on teine jutt.

Nokia 2010i oli see telefon, mis kuvas teatud tarkvara laadimise korral ka kärjeinfot. See oli selline "oma töötaja" värk, et kasutasid seda telefoni. See oli ka hulk aega tagasi, kui "teadlikud kasutajad" neid kasutasid. Tänapäeval ilmselt saab laadida mingi äppi suvalisse nutitelefoni, aga praegu ma ei tunna ühtegi "teadjat" kellelt küsida.

Mälu vedas alt (kahtlustan, et meid mõlemaid), sest vähemalt tollel vennal, kellega mina koos samal ajal töötasin, oli Nokia 2110.

[toomas tyrk]

Võimalik. Ise pole kunagi kumbagi kasutanud. Ja kahjuks "teadja" inimese käest enam küsida ei saagi.

[Kilo Tango]

Võimalik. Ise pole kunagi kumbagi kasutanud. Ja kahjuks "teadja" inimese käest enam küsida ei saagi.

Ma arvan, et me peame sama isikut silmas.

[affa]

Olen siin foorumis kuskil juba kirjutanud. -aga kordan.
Minu kõige tavalisem Nokia GSM (täpset malli enam ei mäleta) on olnud keset Läänemerd Islandi võrgus ja võimaldanud kõnet.
[..]

Olen sa samuti täheldanud seletamatult tekkinud mobiililevi Läänemerel. Reeglina on mõni kaubalaev olnud nägemisulatuses - kas ei või tegemist olla laeval üle näiteks satelliitside tekitatud "levimulliga"?

[smr]

Selle pärast käisid ka mõned EMT võrgu eest vastutavad kodanikud veel kaua aega pärast nutitelefonide tulekut Nokia 250-ga ringi. Lisaks oli seal sees ka mõningast võrgu diagnostika tarkvara, aga see on teine jutt.

Nokia 2010i oli see telefon, mis kuvas teatud tarkvara laadimise korral ka kärjeinfot. See oli selline "oma töötaja" värk, et kasutasid seda telefoni. See oli ka hulk aega tagasi, kui "teadlikud kasutajad" neid kasutasid. Tänapäeval ilmselt saab laadida mingi äppi suvalisse nutitelefoni, aga praegu ma ei tunna ühtegi "teadjat" kellelt küsida.

Uuematel (00ndate alguse) Nokiatel sai selle ise koodikombinatsiooni abil ette võtta. Service menu oli märksõnaks

[smr]

GSMi tugijaamal ei ole ringantenn, on mitu suundantenni. 1997 (kui mina oma esimese mobla ostsin) kasutas EMT Ericsoni tugijaamu ja Radiolinja Nokia omasid. Ericsoni jaamad oli kahe antenniga, Nokia omad kolmega.

Linnades pani EMT kaks tugijaama kõrvu või isegi üksteise peale, et saavutada ringikujuline kate.

Kindel?
GSM peaks olema tavaolukorras 120 kraadi sektoriga, seega tavainimese mõttes üks "tugijaam" on tegelikult 3 (võrgu vaates erineva numbriga) tugijaama, igaüks katmas oma sektorit

[toomas tyrk]

Tugijaamu (Base Station) on ühe kärje raku peale ikka ainult üks, mille külge siis ühendatakse saatjad/vastuvõtjad oma antennidega. Guugeldasin veidi. viki räägib, et ühe tugijaama külge võib olla ühendatud 1 kuni 14 saatjat/vastuvõtjat.

Guugli abil jäi ette ka ühe Nokia tugijaama manuaal. Faili vanuse järgi nullindatest. Selle järgi võis tolle tugijaama külge ühendada kuni neli saatjat/vastuvõtjat.
https://fcc.report/FCC-ID/L7KHVTP-01/117416.pdf

See minu jutt kahest ja kolmest antennist käis eelmise sajandi kohta. Nagu öeldud 1997, kui ise sai esimest moblat ostma hakatud ning üritasin asjast aru saada.

[vanahalb]

Kärjeinfo - kas see on nn joodiku kaart? Kui see on ekraanil põhimõtteliselt ainult tugijaama nimi siis seda kuvasid +/- 00-ndatel vist kõik telefoni millel ta ekraanile mahtus ja operaator toetas. GPS eelsel ajal oli mingiti abi kui kuskil reisil ükskord silmad lahti lõid ja vaatasid et kuhu juba on jõutud.

Üks vana artikkel kus EMT rahustab murelikke kodanikke et spämmi tulema ei hakka. Samas on ka märgitud et kärjeinfot edastavad EMT ja Radiolinaja ja Tele 2 seda ei tee.
https://epl.delfi.ee/artikkel/50995312/ ... -ei-kuvata

Mu esimene GSM telefon oli Ericsson 628 ja sellel oli nii väike ekraan et igasugust infot mahtus vähe. Järgmine oli 688 ja see ka vist ei kuvanud. Seevastu Nokiatel oli nii suured ekraanid et kannatas ussimängu mängida ja "joodiku kaart" oli samuti olemas.

Levi ja vastuvõtt sõltus ka antennist. Ürg-Ericssonidel (GSM) oli antenn vahetatav. Tehase originaal oli suht suur ja põuetaskus ebamugav kanda. Kes tsivilisatsioonis elas see vahetas lühema vastu ja päris metsas kasutatati pikemaid. Need olid järelturu kaup. Ei mäleta et kas Nokiatel sai antenni vahetada.
Samuti oli mudelipõhised autokomplektid - hoidik, mikrofon, kõlar ja antenn. Hoidikusse pandud telefon läks välisantenni pesasse. Sel kes tihti linnast välja sõitis oli auto kahe antenniga.

Kasutatav sagedus mõjutas samuti levi. Algsed GSM-id olid 900 Mhz, siis tuli 1800 ja nii edasi. Üldiselt , mida väiksem sagedus seda parem levi kuid sandim kõnekvaliteet. NMT oli 450 ja sellega sai vabalt Põhja-Eesti paekaldalt Soome võrku.
Praegult on Tallinna ja Helsinki vahel üleüldiselt telefonilevi ikka olemas. Vähemalt reisilaeva 7-9 tekil mis on nii kõrged et kui üks kallas silmist kaduma hakkab on vastaskallas juba aimatav. 7-8 aastat tagasi oli umbes 20 minutiline leviauk kus telefon kirjutas "Ainult hädaabikõned". See ei ole laeva tekitatud võrguga seotud. Laeval on wifi-võrk ja kui seda ei kasuta on internet vahepeal kadunud. Interneti jaoks on 4 või 5G tarvis, 3G roogiti vahelt välja kuid 2G ehk ainult kõned ja SMS-id on muteada endiselt olemas. Vähemalt mu tagavaratelefon ehk Nokia 6310 on endiselt täitsa kasutatav.

Võib-olla on Tallinna ja Helsinki vahel siis antennidel volüümi peale keeratud. Kopsiku suunast sõltus levi varemalt küll. Kunagi oli üks tuttav EMT-tegelane kellel talumehed käisid konjakipudeliga külas et kas saaks antenni nii 4 kraadi vasakule või paremale keerata. Tänapäeval on see vist samamoodi. Ma sain just võileivahinnaga DNA (Soome operataor) välisantenni, ruuteri ja kaheaastase 5G lepingu. Üks vana ostis selle oma maamajale kui DNA reklaamis uut elu. Paar kuud oligi hea ja kiire internet, siis liikus kampaania vist naaberkülla ja koos sellega keerati ka natuke antenni. Vana vihastas niimoodi et müüs kogu DNA kola maha ja kolis Elisasse Mul on garaazis seevastu DNA antenn otsenähtavuses ja vastuvõtjat ei peagi kuhugi katusele viiama. Piisab kui lihtsalt töölaual on et 5G tekiks.

[toomas tyrk]

See, see kärjeinfo on nats teistsugune asi kui kärjesõnumid.

Tõmbasin cell info light nimelise äpi, ja need Nokia foonid kuvasid umbes sellist infot nagu seal "raw" lehel näha on. Minusugusele võhikule üsna kasutu info

[klemmikas]

Kärjeinfo, telefonis Cell info alla saadeti suht suvalist teksti, mida operaator soovis.
EMT 90ndatel kasutas seal mingeid koha nimesid ja numbreid, see muutus, kui mast vahetus.

GSM 900 eksisteerib ka praegu, lihtsalt seal kasutatakse kahte varianti, algne P-GSM 900, mis oli 90ndate GSM-del ainuke ja hiljem lisandus sinna E-GSM 900, uuemad telefonid omasid mõlemat.
GSM 1800 igale poole ei paigaldatud ja nüüdseks tundub, et seda ei eksisteeri enam üldse.
P-GSM 900 on aga endiselt alles Tele 2 ja Telia, Elisal on peamiselt E-GSM 900, kuigi olenevalt mastist on neil ka alles mõned P-GSM 900 kanalid.
Aeglane internet peaks 2G peal veel ka saadaval olema.