"Kolonnisõda"

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma olen seda linki siia juba vähemalt kümme korda pannud, sa ju ei loe.
https://www.youtube.com/watch?v=2crAx8kibis
Soome KV ametlikus videos on selgelt ja arusaadavalt seletatud. Alguses isegi üks brigaadikindral seletab.
Video lõpus näidatakse jäägrite taisteluosasto struktuuri, mis kohalikest üksustest sa sonid?
Kuidas see dokument siia puutub ?
lk 121-122 oleks kohustuslik kirjandus täna õhtuks :wink:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Tead, vii end kasvõi wiki tasandib kurssi soome kaitseväe struktuuriga.

Soome on jagatud 12neks aluetoimistoks. (Allüksuseks - piirkondlikuks esinduseks) kes sõja korral viivad läbi mobilisatsiooni ning moodustavad piirkondlikud üksused - mis on nii 80% soome sõjaaja kaitsejõududest (osa reservistidest läheb ka brigaadidesse, uuemad väljalaske aastad).

Sõja ajal pole ideed hakkata Pekkat näiteks Nuorgamist, vedama Imatrasse. Vahemaa on üle 1200 km ehk samas suurusjärgus kui Tallinnast Kiievi. Rääkimata sellest, et kohalikud tunnevad kohalike olusid kõige paremini nagunii, põhja ja lõuna vahel on terve vöötmevahetus. Umbes nagu meie jaoks oleks sattumine lõuna euroopasse (ja ka vastupidi)

Rääkimata sinna juurde ka tervest logistikaga seotud jamadest. Sõja aja üksuste varustus, relvastus jne on kohapeal ning hajutatud. Üksuse liigutamine 1000 + km taha tundub lihtsam paberil, kui reaalselt, isegi oma riigi sees. Ühesõnaga me räägime juba mobilisatsiooni juures, täiesti teisest maailmast ja oludest, võrreldes sellega mis siin.

Piirkondlikud üksused alustavad iseseisvalt vaenlase tõrjumist. Sealjuures ongi 2015 plaanide suurim muutus see, et neile on kohapeal antud vabamad käed kuidas seda teha - varasemalt olid igale (sellel ajal maakaitsepiirkonnale), selged plaanid ette kirjutatud. Ühteviisi see taktika ei sobinud hübriidsõjas võitlemiseks, teisalt polnud Soomel raha, et kogu varasemat planeeritud üksusi ümberrelvastada kaasaegseks (sellel hetkel võeti venemaa juttu tuhandetest armatadest veidi tõsisemalt).

Eks sõja ajal hakkatakse rahulikumate piirkondade üksusi loomulikult suunama vene piiri äärde, peale väikest ettevalmistust, koos logistika ning kõige muuga mis sellega kaasneb.

Teine peamine muutus oli, et Soome 8 brigaadi, muutusid rohkem iseseisvateks, ilma nii kindlate piirkondlike vastutusaladeta (arvatavasti jäägribrigaade nad ka praegu väljaspool Lapimaad, ilma tohutu vajaduseta, vaevalt et kasutaks), kes siis tegelevad vaenlase tähtsamate ründekiilude hävitamisega. Võrreldes varasemate plaanidega, kus need brigaadid oleks olnud seotud piirkondadega, on sellel brigaadikindralil täiesti õigus ... Soome kontekstis.

Soome tegelik sõjaplaan ongi üsna sarnane sellele, mis ma siin olen korduvalt välja pakkunud - Mobiliseeritud - KL tegelevad rindesõjaga ning Diviis tegeleb manööverdamisega.

Lihtsalt eesti väikest suurust arvestades pole meil erilist ideed piirkondlike üksustega hakkata mässata (meil on KL suuremas jaos selle rolli täitjaks)

See vaidlus ei vii kuhugi, sa oled Soome plaanidest loonud mingi täieliku "oma maailma" ning üritad seda ulmet, siia üle kanda sildiga, et Soomes nii tehakse. Ei tehta!

1. Soome peamine reformi põhjus oli selles, et raha oli vähe, seega tuli neil valida päeva lõpuks - kas väiksem reservarmee ja rohkem mobiilseid üksuseid või suurem reservarmee ja vähem mobiilseid üksusi. Valik tehti esimese kasuks, kuna rohkem mobiilseid üksuseid tolle aja kontekstis - hübriidsõda mida kardeti kõige enam, tundus parem valik.

Praegusel hetkel, ei pruugiks muuseas Soomlased enam nii mõelda ja vaevalt, et mõtlevadki, sest Soomes töötatakse välja täiendatud sõjalise kaitse strateegiat, kuna praegune ei vasta enam olukorrale.

2. Samuti pandi lootus sellele, et parema tehnika, side ja täpsema tulejõuga brigaadid suudavad ära teha oluliselt rohkem, kui hunnik reserviste. Mis 2015 aastal oli kindlasti täiesti mõistlik arvamus, eriti hübriidsõja võtmes.

Kuid mis seoses sellel kõigel eesti võimalikus sõjas 202X venemaaga olla saab. Sellest ma ei saa aga aru ...

Ei näe me suurima ohuna hübriidsõda, pole meil soomusbrigaade, või maakaitseringkondasid, mis vajaks suuremat tegutsemisvabadust, igasugune hetke seoses täielikult puudub. Võib olla uutes soome kaitseväe plaanides tuleb sisse mingi ühenduskoht ....
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mulle ei ole sul vaja seletada. Soome maavägi jaguneb kohalikeks üksusteks ja eksterritoriaalseteks lahingugruppideks (vist 6 on neid kokku).
See taktika, millest ma räägin (liikuv kaitse) on praegu nende eksterritoriaalsete lahingugruppide teema. Mida samal ajal teevad need kohalikud üksused, ma ausalt öelda ei tea.

Kui sa selle video suvatsesid lõpuni vaadata, siis lõpus räägiti jäägribrigaadi struktuurist. Need on Soomes üldiselt mehhaniseeritud üksused.

Tulles eilse posti juurde tagasi, seda Maaväe lahingutegevust lugesid nendel lehekülgedel? Said aru?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kui sa tead seda, siis mis oli selle 15 lk mõte siin?

Keegi, mitte kusagil pole rääkinud sellest, et manööverüksused ei peaks manööverdama. Meie puhul võib selleks lugeda diviisi. Küsimus oli mida teeb ülejäänud 90% kaitseväge ? Terve reservarmee ning enamik KList. Vaatavad lihtsalt pealt?

Samuti kas kaks üsna poolikut brigaadi on tõesti piisav venelaste tõrjumiseks?

Mille peale tuli jutt Soome ja Soome.

Peale pikka vaidlust, tunnistad ka ise, et ka Soomes nii 10% manööverdab ja ülejäänud ei tee seda (ning seoses territoriaalkaitse kohustustega, ka ei saaks) ning soome sõjaline taktika on kombinatsioon rinde ja manööversõjast (mis oli muuseas ka talve ning jätkusõjas).

Mille puhul vihjad, et tervet meie reservarmeed ja suuremat osa KLi polegi vaja sõjas kasutada. Mille puhul tekib küsimus, mis on meie ajateenistuse mõte, milleks me matame selle alla raha, kui 2 brigaadist piisab venelaste tõrjumiseks - juhatavad venelased sellesse ühe läbiva teega müstilisse happesoose ja lavajärvedega metsa, ning löövad seal maha.

Kuidas puutub eesti maaväe taktikalised aluse väljaõppejuhend, paar lk, mis puudutavad pinnapealselt kaitse liike sellesse vaidlusse? Kuidas??? Sama hästi võin küsida, kui hästi oled end Hiina kolme kuningriigi aegse siiditrükkiga kurssi viinud?

Kui meil ka peaks tulema sõda, valitakse taktika vastavalt olukorrale, kuna me ei tea mis on olukord, pole meil isegi mõtet taktikaliselt vaidlema hakkata. Kindlasti ei hakka keegi tõmbama ennetavalt Tallinna ümber ringkaitsesse, et siis Rapla metsa vahel venelasi rünnata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Samuti kas kaks üsna poolikut brigaadi on tõesti piisav venelaste tõrjumiseks?
Maa-ala kaitses kindlasti ei ole. Liikuva kaitse kasutamine on vältimatu ja niipalju kui mina näen, siis vastase kolonni sisselaskmine ja selle ära hakkimine on meil ikkagi teemaks tõusnud. Kõiki probleeme ei saa muidugi liikuvkaitsega lahendada, aga maa-ala kaitset peaks kasutama nii vähe kui võimalik ja ainult seal, kus hädavajalik, kuna see mängib enamikke eeliseid vastase kätte.

Mõlema brigaadi soomuse alla saamine lähiaastatel (2. brigaad saab türgi soomukid) lubab taolist asja ka edukamalt teha. Seepärast soomlased alustasidki selle asjaga just jäägriüksustest, kes on seal üldjuhul vähemalt täielikult motoriseeritud ega sõltu mingist veoautode rekvisitsioonist tsiviilis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kokkuvõttes, Trummi "plaan"

1. Venelased tulevad kolonnina ning kasutavad ühte või äärmisel juhul kahte teed. Pole võimalik, mitte ükski teine stsenaarium. Lihtsalt ei ole.

Lisaks kõik väed kes siia saadetakse on väljaselekteeritud, et IQ jääks alla 65ne.

2. Mitte ühtegi linna ja asulat nad puutuda ei plaani, seega neid pole vaja neid kaitsta.

3. Venelased ei kohanda oma taktikat, vastavalt olukorrale, mitte mingit moodi.

4. Kahe poolpiduse soomusbrigaadiga (kus pole tanke, ühe pataljoni IFVdega) saame me edukalt tõrjuda venemaa rünnaku Rapla ja Tallinna vahel metsas. Peale mida jooksevad nad venemaale tagasi ja lubavad mitte kunagi oma nägu siin uuesti näidata.

No jah .... Eesti on vaba riik ja kui Trumm arvab, et selline stsenaarium on võimalik, on tal see põhiseaduslik õigus muidugi olemas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mõttetu omistamine inimeselt, kelle taktikalised teadmised on üle põllu kuulipilduja otsa jooksmise tasemel.
Venelased tulebki mööda teed sisse lasta ja mida rohkem ühe tee peal, seda parem. Seejärel tuleb paljude väiksemate löökidega see kolonn hävitada ja järgmine enam ei tule, sest tee on tasuta tõkestatud kah. Teid ei tohiks üldse esialgu tõkestada - vastupidi - meelitada see kolonnide "vorst" kõik meie käeulatusse. Maaala kaitset rakendada seal kus muid võimalusi pole ja teid blokeerida ainult siis, kui paistab, et ei suuda kolonni niisama seisma panna.
Või blokeerida need teed, kuhu me neid ei taha (näiteks teeäärsetesse linnadesse viivad). Linnasid kaitseme.

Soome kindralit ma kindlalt usun rohkem kui NSVL tankivägede nooremseersanti.

Üks asi veel - kolonnil on vaja lasta riiki sõita seepärast, et need kergesti vigastatavad, aga väga kriitilised asjad asuvad enamasti tagapool ja kui oled piisavalt loll ja lood kontakti ainult kolonni peaga, siis nad ei ilmugi sinu käeulatusse. Igasugu juhtimismasinad, õhutõrje, pioneerimasinad, logistikamasinad jne - mille hävimine paralüseerib suuresti VA tegevusvõime. Täpselt samamoodi on väga raske mõjutada kriitilist tehnikat siis, kui istud kaitseliinil - näed ainult tanke ja BMP-sid ja saad kaudtuld kaela, kuna kõik see on tagapool terve.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 6419
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas mart2 »

Unistamine iseenesest pole paha, kuid ... hakata enda ja teiste elu isiklike õhulosside järgi kohandama, vaat see on kurjast! :evil:

Parafraseerides akf-i ennast - Soomest natuke kuulnud ja ainult üht kaitsetegevust nägevat ning kaitseliidus taktikalisel tasandil toimetanud inimest usaldan ma vähem kui inimesi, kes maastikul on planeerinud pataljonide ja brigaadide toimetamist...

PS. See ülal esitatud viimane arusaam "kollonnisõjast" on juba eriti üle võlli puudulik (silmaklappidega?). :wall:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen sellist arrogantsust kohanud ka varem, enamasti aga selgub, et sellel endas lõpuni kindel oleval kaadri esindajal on isegi see Sõduris olnud artikkel Soome kaitsedoktriini kohta läbi lugemata.

Helsinkin Sanomat seletas "lollikindlalt" asja omal ajal sellise (muidu täitesti asjakohase) skeemiga
Pilt
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Trumm, sellel ebaintelligentsel räuskamisel puudub mõte.

Soome "uus" taktika on tuntud vähemalt juba antiikajast, arvatavasti juba varasemast, kuid meil puuduvad kirjalikud tõendid sellest. Terve probleem pole mitte selles, et see taktika ei töötaks, loomulikult töötab, kui kõik asjaolud langevad kokku.

Vaenlane tuleb kolonnis, maastik on kinnine, tal puudub vastas olevatest vägedest korralik pilt, kaitsjad saavad takistamatult liigutada oma vägesid vastase ümber jne.

Keegi ei vaidle sellele vastu, et sellistes tingimustes on võimalik veidi oskuslikude varitsustega vastast rappida korralikult.

Küsimus on selles, kas meie jaoks on sellised tingimused garanteeritud ning ka kõik muud asjaolud on soodsad? Ei ole juu.

Terve meie sõda võib tulla ka puhtalt ida - virumaa piires. Putin eesmärk võib olla NATOt lõhestada ja muuta Eesti läbikukkunud riigiks. Mis on vähemalt hetkel oluliselt usutavam, kui täispanga peale minek.

Sellisel juhul jäädki Rapla ja Tallinna vahel oma kolonne ootama, samal ajal andes niisama terve ida - virumaa käest. NATOs ollakse ka vett suu täis, et Eesti jättis ida - virumaa maha ning ootavad kusagil Rapla metsa vahel midagi, samal ajal kui vene sõdur lööb uuel piiril poste maha ... terve sõda lõppeb sellega, et vene meemimeistrid treivad "aeglastest eestlasest" pildikesi.

Kui venelaste eesmärk on suurem, st terve eesti okupeerimine. Sellisel juhul pole samuti mingit kindlust, et venelased tulevad kolonnis Tallinna suunas. Eriti peale Ukraina kooli.

Sealjuures, isegi kui tulevad kolonnis. Tuleb see varitusrünnak ka reaalselt edukalt ellu viia. Mille puhul on sinu käsitluses näha kõva mütsiga löömist. Peaks me hakkama sõdima alguses 0 reaalse sõjalise kogemusega, mille puhul võime teha palju vigu. Seega pole isegi kindel, kas meil õnnestub see isegi ideaalsetes oludes.

Sõjalise kogemuse mitteomamine on siin kõvasti alahinnatud aspekt, sealjuures ükskõik kui palju treeningut ei asenda seda. Me võime siin vaadata mingit videot, kuidas lahinguväljal tehakse lollusi, kuid kui me ise sellises olukorras oleks ...

Pooled teevad esimeste ülelendavate kuulide peale alguses püksid täis, teised pooled on liiga paanikas, et üldse midagi teha.

Sellest tulenevalt olen ma äärmiselt skeptiline, et esimese sõja nädala jooksul tasuks end panna olukorda, kus riigi saatus otsustatakse keeruka operatsiooni käigus, mille läbiviimisel mängivad võtmerolli väed kellel pole lahingukogemust.

Sealjuures ka väga head plaanid võivad osutuda haledateks kaotusteks, kui neid halvasti ellu viia, ning halvad plaanid edukaks, kui neid hästi ellu viia. Tulevikus, vastavalt tulemusele hinnatakse nad muidugi ümber ...

Terve küsimuse raskuskese pole mitte selles, et kui tuppa tunginud venelane on pea pannud silmusesse, roninud toolile ja raputab seda, siis kuidas oleks kõige efektiivsem seda tooli jalge alt ära tõmmata.

jah, Trummi ettepanek sellises olukorras, et ronida diivani alla, siduda nöör ümber toolijala ja tõmmata on täitsa hea.

Kui keegi küsib aga "Trumm, mis siis kui venelane kes tuppa tungib, ei roni toolile ja ei pane pead silmusesse, mis me siis teeme?" Saab vastu juttu sellest, kuidas ta on loll, ei võta arvesse 1964 toimunud lasnamäe baarikaklust ning pole lugenud Krossi "Keisri hullu"
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellisel juhul jäädki Rapla ja Tallinna vahel oma kolonne ootama, samal ajal andes niisama terve ida - virumaa käest. NATOs ollakse ka vett suu täis, et Eesti jättis ida - virumaa maha ning ootavad kusagil Rapla metsa vahel midagi, samal ajal kui vene sõdur lööb uuel piiril poste maha ... terve sõda lõppeb sellega, et vene meemimeistrid treivad "aeglastest eestlasest" pildikesi.
Klounaad jätkub täies ilus :wall:
Kes keelab sul seda lahingut alustada kohe, kui vene tankid Luhamaal piiri ületavad?

Sa seda ikka tead, kui kaua võtab aega jalaväepataljoni kaitsepositsioonide ettevalmistamine III astmesse? Selle aja jooksul jõuab vastane mitte ainult Tallinna, vaid ka Lääne-Eesti rannikule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kapten Trumm kirjutas: 06 Mär, 2024 15:24 Klounaad jätkub täies ilus :wall:
Kes keelab sul seda lahingut alustada kohe, kui vene tankid Luhamaal piiri ületavad?
Konkreetse näite puhul võidki luhamaale ootama jääda ... või pead silmas, et peaksime kui venelased Narvat ründavad, alustama lõunapool sõjategevust isegi siis, kui nad seal sõjategevust ei alusta?

Narva kättesaamiseks, ei pea sõda alustama lõunas. Jälle, mingi imelik eeldus, mis tugineb mittemillelgi.
Kapten Trumm kirjutas: 06 Mär, 2024 15:24 Sa seda ikka tead, kui kaua võtab aega jalaväepataljoni kaitsepositsioonide ettevalmistamine III astmesse? Selle aja jooksul jõuab vastane mitte ainult Tallinna, vaid ka Lääne-Eesti rannikule.
Kui venelased alustavad sõjategevust 0 etteteadmisajaga (oleme kõik maha maganud). Täna öösel kell 3.00 sõidab 2 diviisi lõunast sisse. Pole kedagi neid ootamas ka Rapla metsas. Terve vastupanu tuleb täielikult kaootiline ning mis iganes plaanid meil ka on, need pigem jääksidki plaanideks.

Või sa käid iga õhtul Gustiga Rapla vahel ööbimas metsas ja oled valmis?

Seega mis on su jutu idee?

Meil on teatavasti plaanis idapiirile rajada 600 punkrit, rahu ajal on välja vaadata - planeerida kõik muu kaitsejoone jaoks vajalik. Mida siis saaks esimeste signaalide puhul tegema hakkata (alguses näiteks välkõppuste ettekäändel).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui venelased alustavad sõda strateegilise üllatusega, siis liikuvkaitse ongi ainus võimalus, mis meil on, sest ühe korralikma, III astme kaitseliini rajamiseks pataljonile kulub aega rohkem kui nädal. Kui sellest kaitseliinist on majutuspunkrid olemas, ehk säästab päeva-teise, aga probleem jääb - teeäärsete varitsuste ettevalmistamine käib tunduvalt kiiremini kaitseliini rajamisest. Tundide vs päevade raamistik.

Maginot liiniga igal juhul saavutati see, et sakslased läksid sellest tiivalt mööda (läbi Belgia Ardennide), mida prantslased ise pidasid vähetõenäoliseks.
Tegelikult üritas Punaarmee minna mööda ka Mannerheimi liinist, kuid soomlased olid ka väljaspool kaitseliini ülesannete kõrgusel ja pärast õnnestus luua nii Soome ainus tankidiviis kui relvastada TT suurtükivägi korralikul tasemel.

Mis aga asja lühikokkuvõte oleks - et kinnisel või kinnisevõitu maastikul toimub pealetung ikkagi masinatega kergesti läbitavates koridorides ehk teedel, metsa- ja liinisihtidel ja need Eesti keskmised 1,5 km põllud teede ääres palju asja ei muuda - kui sealt põlluäärest keegi sind otseselt ei ohusta, siis vastane maanteelt põllule lahingrivistusse ka ei hargne, sest mõttetu - viidab aega, pehmel põllul võib kinni jääda jne.

Taolistes koridorides liigub ründav üksus eelkõige kolonnina. Igal juhul mitte ahelikus ja noolepeas. Kui on paralleelteid, siis rohkem kui ühe kolonnina ja pannes välja rühma kuni roodu suurused külgjulgestused. Kui tekib kontakt, siis tegutsetakse vastavalt olukorrale. Varitsusohtlikud kohad kammitakse läbi, aga see pole valdav (võtab liigselt aega) ja esialgu üritatakse kiirelt sõita, ennetavak hakatakse seda tegema siis, kui teeäärtes toimuv segama hakkab.

Kolonn on kõige haavatavam tiibadelt (teeäärsest metsast) ja seljatagant. Väärtuslikud masinad, mille hävitamine halvab kogu edasise, ei ole kolonni peas. Seega tuleb kannatada, kuni välja ilmuvad. Ma väidan, et kanaliseerival maastikul on tõkestamise tähtsus tohutu ja kui õnnestub ründaja pioneerikompoment rivist välja viia, seiskub kogu üritus esimese tõkke või õhkulastud silla taga. Parimal juhul ujub mingi seltskond üle jõe, julgestab objekti ja hakatakse ootama uusi pioneerimasinaid "kuskilt".

Kui me sellist formatsiooni ootame lineaarsel kaitseliinil, siis mis juhtub? Nad hargnevad lahingukorda niipalju kui maastik võimaldab, kui maastik on pigem kinnine, siis tankid trügivad mööda teed edasi ja jalavägi sumpab jalgsi kahel pool teed kontakti. Esialgu tehakse kergem luurelahing väikeste jõududega (nt rood tankirühma toetusel), selgitamaks välja meie positsioonid. Seejärel pannakse kaugemal (meie neid ei näe muudmoodi kui droonidega) kaudtuli üürigama, õhutõrje püsti ja kõik see värk saab seal suht rahulikult toimetada, sest kaitsjad istuvad ju kaevikutes. Samal aja, kui positsioonidel olevad kaitsjad on lahinguga seotud, hakatakse tagapool otsima muud teed, kuidas positsioonidest mööda pääseda. Kui leitakse nihkub raskuspunkt sinna, kui ei siis algab meie positsioonidest läbimurdmine. Põhimõtteliselt manööversõja eiramine ning kulutussõja alustamine - tugevus tugevuse vastu, võidab see, kelle ressursse jätkub kauemaks.

Muide, ka lineaarse, maa-ala kaitse eduks on ikkagi vaja pidada liikuvkaitset, sest igale poole positsioone ei tule, vastane on koolitatud kiiresti otsima möödapääsu kaitseliinidest ja positsioonide püsimine sõltub ka sellest, palju vastast õnnestub nõrgestada. Meenub üks taktikaline sõjamäng juba aastaid tagasi, kus "punane" oli kaadri kolonelleitnant, kes ilmselgelt alahindas oma noort vastast ja pidi seetõttu kaotusega leppima. Nimelt kombineerisin seal traditsioonilise lineaarse kaitse tõkete taga sellise "kolonnisõjaga", lasin tankid ja jalaväe läbi, kuid teades, et sillad jõel on õhitud, pidi tagantpoolt hakkama tulema mingi pioneerimasinate kolonn. Viisin selle teeäärsete varitsustega rivist välja, tellisin järelejäänule kaudtule selga, VA tankid ja BMP-d, kes enne jõge lolli näoga oma ülepääsu ootades passisid, said Javeline ja kaudtule otsa ning poole tunniga oligi poolepäevane mäng läbi :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kapten Trumm kirjutas: 07 Mär, 2024 9:30 Kui venelased alustavad sõda strateegilise üllatusega, siis liikuvkaitse ongi ainus võimalus, mis meil on, sest ühe korralikma, III astme kaitseliini rajamiseks pataljonile kulub aega rohkem kui nädal. Kui sellest kaitseliinist on majutuspunkrid olemas, ehk säästab päeva-teise, aga probleem jääb - teeäärsete varitsuste ettevalmistamine käib tunduvalt kiiremini kaitseliini rajamisest. Tundide vs päevade raamistik.

Maginot liiniga igal juhul saavutati see, et sakslased läksid sellest tiivalt mööda (läbi Belgia Ardennide), mida prantslased ise pidasid vähetõenäoliseks.
Tegelikult üritas Punaarmee minna mööda ka Mannerheimi liinist, kuid soomlased olid ka väljaspool kaitseliini ülesannete kõrgusel ja pärast õnnestus luua nii Soome ainus tankidiviis kui relvastada TT suurtükivägi korralikul tasemel.
1. Tegemist on täiesti ajuvaba väitega. Kui venelased alustavad meie vastu tõesti ootamatult sõda (magasime kõik maha), on meiega suuresti ka kööga. Ükskõik milliseid plaane me ka varasemalt veeretasime.

Meil on Ukraina näide olemas, kus võttis tõsisema ja organiseeritud sõjalise vastupanu saavutamine päris mitu päeva, rääkimata sellest, et see polnud nüüd ka täiesti ootamatu ning sõditud oli 8 aastat, mitte küll sellises mahus aga riigis oli sadu tuhandeid, kes olid rindel olnud.

Sinu kolonniründe plaanid sellises olukorras purustab see, et koos raketilöökidega pannakse sõlmkohtade juurde maha ka kopteridessandid, kelle eesmärk on meie liikumist takistada ning minimaalselt rüüstavad hommikul venelased juba lõunakeskust. Igal juhul ootamatu rünnaku korral, on nii rinde kui kolonnisõda meie jaoks täielik ulme. Hea on, kui üldse mingit vastupanu suudetakse organiseerida.

Lisaks ma pole kindel, kas meie saame ühiskonnana paremini hakkama sõja puhkedes, kui Ukraina sai. Meile meeldib küll nii mõelda, aga kas see ka päriselt oleks nii on väga suur küsimärk.

2. Palun õpi ajalugu väljaspoolt ENEKEst. Maginoti liin täitis oma ülesande, sakslased ei saanudki sealt läbi mõistliku ajaga ning andis Prantsusmaale terve aja, mis oli reageerimiseks vaja (mis oligi selle liini ülesanne). See, et nad väldivad liini ning tulevad läbi Belgia ja Hollandi oli ka Prantsusmaale teada (said nad juba jaanuaris kätte Luftwaffe plaanid) ning ... muidugi toimus üks teine sõda nii 20 aastat varem ka, kus sakslased üritasid ka kuidagi ... läbi millegi prantsusmaale jõuda?

Probleem oli selles, et prantslased said lutti sellele järgnenud manööverlahingutes. Kuidas oleks maginoti liini puudumine takistanud prantslaste kaotust? Ilma selle liinita, oleks prantslased saanud veelgi vähem jõudusid põhjas rakendada, ehk siis saanud veelgi kiiremini lutti ...

Või teistpidi, sakslased võib olla poleks hakkanudki läbi Hollandi ja Belgia minemagi ja oma jõudusid hakkama seal siduma, kui poleks olnud Maginoti liini.

3. Kui mannerheimi liini poleks olnud, mis oleks pidanud, poleks ka kesk soomes lahinguid olnud. Nagu ise ütlesid, soomlased olid edukamad kui prantslased, sest nad ei saanud manööverlahingus lutti.

Põhimõtteliselt näited, mis on siin ammu ümber lükatud, kuid mida sa järjepanu tood, tõestavad just vastupidist. Kindlustatud liinidest läbipääsemine oli isegi WW2 kontekstis keerukas, kus igal kolmandal jalaväelasel puudus TT, kus oli võimalik korraldada üllatusrünnakuid jne.
Kapten Trumm kirjutas: 07 Mär, 2024 9:30 Mis aga asja lühikokkuvõte oleks - et kinnisel või kinnisevõitu maastikul toimub pealetung ikkagi masinatega kergesti läbitavates koridorides ehk teedel, metsa- ja liinisihtidel ja need Eesti keskmised 1,5 km põllud teede ääres palju asja ei muuda - kui sealt põlluäärest keegi sind otseselt ei ohusta, siis vastane maanteelt põllule lahingrivistusse ka ei hargne, sest mõttetu - viidab aega, pehmel põllul võib kinni jääda jne.

Taolistes koridorides liigub ründav üksus eelkõige kolonnina. Igal juhul mitte ahelikus ja noolepeas. Kui on paralleelteid, siis rohkem kui ühe kolonnina ja pannes välja rühma kuni roodu suurused külgjulgestused. Kui tekib kontakt, siis tegutsetakse vastavalt olukorrale. Varitsusohtlikud kohad kammitakse läbi, aga see pole valdav (võtab liigselt aega) ja esialgu üritatakse kiirelt sõita, ennetavak hakatakse seda tegema siis, kui teeäärtes toimuv segama hakkab.

Kolonn on kõige haavatavam tiibadelt (teeäärsest metsast) ja seljatagant. Väärtuslikud masinad, mille hävitamine halvab kogu edasise, ei ole kolonni peas. Seega tuleb kannatada, kuni välja ilmuvad. Ma väidan, et kanaliseerival maastikul on tõkestamise tähtsus tohutu ja kui õnnestub ründaja pioneerikompoment rivist välja viia, seiskub kogu üritus esimese tõkke või õhkulastud silla taga. Parimal juhul ujub mingi seltskond üle jõe, julgestab objekti ja hakatakse ootama uusi pioneerimasinaid "kuskilt".
Terve see teooria laguneb mitte millekski, kui võtta arvesse reaalne geograafiline kaart, millele lisada juurde poliitiline mõõde. Sõjategevus ei hakka toimuma mingis nimetus metsas.

Narva puhul räägi mulle, kuidas see toimub, kui me tervet jõge kontrolli alla ei võta, siis kuidas sa seda kaitset seal ette kujutad? Anname lihtsalt linna kohe käest? Hakkame linna ainult kaitsma ? Kuidas ???

Sama asi on tegelikult ka lõuna - eestis. Venelaste esmane sihtmärk on Võru - millest piirini on paari tunnine jalutuskäik maksimaalselt (tublim sportlane jookseb nii tunniga selle vahemaa ära). Jälle, miks peavad venelased võtma selliste vahemaade puhul ainult mõnda kolonni? Mis takistab neid tegemast mõlemat? Näiteks tehnika osa jagamast 6 - 7 kolonniks ning pataljoni - paari jalaväge saatmast läbi metsa.

Mingeid radarimasinaid või juhtimispunkte ei tule esialgu üle piiri.

Venelastel on olemas ka transpordikopterid, kes võivad selja taha poetada rahvast, kes hakkab meie vägesid varitsema. Päeva lõpuks on olemas droonid ning tõsisem varitsus jääb kindlasti nendel kaamerasse, mida nad nii 20 km vahemaa puhul võivad teede kohal kümneid õhus hoida. Kui kõiki radasid ei võta kontrolli alla, imbuvad kusagilt venelased ikkagi läbi.

Rääkimata sellest, et terve see tegevus saab ainult siis edukas olla, kui meil on parem pilt toimuvast ees kui venelastel. Mis on samuti selline ülimalt kahtlane väide.

Ühesõnaga, reaalelus kujuneb see manööverlahinguks. Mille võitmiseks pole meil aga eeldusi, seoses venelaste parema tehnikaga varustamise tõttu ning teisalt nende mitme aasta pikkusele sõjakogemusele. Samuti on varajasemate sõdade kogemus näidanud, et manööverlahingute kaotuse korral võivad asjad väga ruttu kokku kukkuda (näiteks Narva, mida sa otsustasid mitte kaitsta, sealt murtakse tartusse, mille peale lõuna eesti väed hakkavad kartma kotti jäämist ja lasevad jalga).

Meie eesmärk pole venelasi sõjaliselt võita, meie eesmärk on niipalju territooriumit kontrollida kui võimalik, kuni saabub NATO appi. Seega ülimalt kahtlasse manööverlahingusse sukeldumine on pigem meie eesmärkidega vastuolus.
Enkus
Liige
Postitusi: 404
Liitunud: 23 Dets, 2011 18:59
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Enkus »

Xender kirjutas: 07 Mär, 2024 18:47 ...Võru - millest piirini on paari tunnine jalutuskäik maksimaalselt (tublim sportlane jookseb nii tunniga selle vahemaa ära)...
Ma muud ei taha kommenteerida, aga Võrust on linnulennul piirini 30 kilomeetrit... 8)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline