Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas: 09 Apr, 2024 9:01 BMW puhul räägib enamik remondiraamatuid Championi küünaldest. Ma kasutan igaks juhuks NGK-d. Ka AMG kapotialune kleeps nõuab Championi.
Kaheklapimootorite puhul on tegelikult ka oluline asend, milles küünal plokikaanes istub. Olen täheldanud, et odavküünaldel on ühtlasi keere keeratud nagu juhtub ja iga küünal vahib ise suunda. Küünal peaks kaanes olema asendis, et külgelektroodi laiem külg vaatab kolvi suunas ja külgelektroodi ots on suunatud põlemiskambri tipu suunas. Nt NGK küünaldel on keera küllalt täpselt tehtud ja pole vaja nikerdada. Densol näiteks on tulnud tihendusseibe viilida või panna teine tihendusseib lisaks.
Saadav lisaväärtus on rahulikum tühikäik. Näiteks 308 kraadise nukaga võib täitsa linnaoludesse sobiva tühikäigu saada.
Kuidas tuvastad mis asendisse jääb küünla külgelektrood - teed vildikaga märgi peale? Minuteada küünaldel pole peal vastavaid märke tehasest ning sügavamasse kaande kinnikeeratud küünlaid pole võimalik ka väliselt tuvastada (no ei näe lihtsalt). Kui sel featuuril oleks arvestuslik mõju mootori tühikäigule siis mainiksid seda ka rem.juhendid aga pole nagu ette tulnud.. :scratch: Ilmselt on sul küünlatundlik mootor muudel põhjustel (sportnukk nt.). :)
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saab kahte moodi. "Näpitud" mootoriga tehakse seda siis, kui plokikaan veel laua peal on (küünaldele märgid peale, mis silindri oma mis on). Auto peal tuleb vaadata silma järgi õige asend (küünal koos võtmega) ja teha vildikaga nt kriips peale, et see koht peab üles jääma. Sobitamine on sama. Minu kogemuse põhjal NGK läheb suht väikese viilimisega, kuna nende tihendseivid on üsna pehmed ning keere ühtemoodi keeratud. Lihtsalt küünlavõtmega jõudu doseerides pressid tihendi vajaliku paksusesse ja valmis. Muud (peale denso) pole eriti proovinud. Hiljem olengi NGK peale jäänud.

Nendel neljaklapistel mootoritel, millel küünal ise põlemiskambri tipus on, pole tavaliselt vahet.

Ja veel üks asi. Kui tavaliselt mõeldakse, et pikem küünla sädevahe=suurem säde=parem, siis pigem tasub panna väiksem kui suurem. Eriti kui surveastet on tõstetud ja sädeme tekkimine veidi raskemaks muudetud. Olen pannud tavaliselt 0,6 0,8 asemel. Mitte aga 1,2. Vanakooli autodel muidugi kohe katki süütepool ei lähe, aga nendel pisikeste otsesüütega poolidel on küll liigne sädevahe tükikäigu vibratsiooni tavaline põhjus - ja selle ignoreerimine võimaldab 10 euroste küünalde vahetamise asemel 90 euroseid süütepoole vahetada. :dont_know:

Mul mingit tõsiteaduslikku alust pole, on kodus terve riiulitäis lektüüri "näppimisest" (peamiselt vanakooli kaheklapimootorid) ja seal taolist tarkust kohtab. Nimetatakse seda küünalde asendi sättimist "plug indexing".

Igapäeva sõidu mootorile lubavad juhendid ka 1,0 bar erinevuse kompressioonis eri silindrite vahel, sest need mootorid peavad "keskmiselt" töötama. Kui ise endale mootorit ehitad, siis taolist porri nagu ei lubaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üks ajude krigistamise väljakutse kah. Auto selline viga, et sööb esirehvide servasid, nii sisemist kui välimist. Käidud sildade regullis (3D), ka enne reguleerimist selliseid kõrvalekaldeid polnud, mis rehvi sööks. Kuna klassikaline viga, kus rehvi sööb servasid, on liiga väike rõhk, on katsetatud kõrgema rõhuga (2,4 asemel 3,0), sööb samamoodi.

Ideid?
Minu teooria on, et auto valmistaja antud näidud rataste seadeteks pole õiged/sobivad, tõenäoliselt läks auto katsetamisel kiireks ning sõiduomaduste vajalikku kohta saamiseks lõigati nurki. Lisaks on antud autot kahe erineva teljevahega, kuna lühem versioon läks tootmisse varem, siis pikemale versioonile pandi täpselt samad sillad ja seaded, mistõttu on roolitrapets rikutud ja järsemal keeramisel toimub rehvide libisemine. Kuna sillareguleerimise seadmete tootjad lähtuvad valmistaja antud näitudest, siis tirazeeritaksegi jama.

Kahe suvehooajaga kuluvad rehvide servad siledaks (rehv omandab sellise siklirehvi kuju), kuid rehvi keskel on 4-5 mm mustrit.

Esimese hooga tundus reguleerimise väljatrükki lugedes kummaline see, kuidas saab esisilla kokkujooks olla vaid 0 kuni 5 minutit ratta peale? Kui ma tuletasin meelde trigonomeetria valemid (pole 30a vaja läinud enam), siis 5 minutise (ehk suurima kokkujooksu nurga all) olev 600 mm läbimõõduga ratas omab kokkujooksu 0,9 mm. Ennevanasti, kui kokkujooksu mõõdeti veel millimeetrites (kaugus ees vs taga rataste vahel), siis olid kokkujooksud mõni mm kuni 10 mm vahemikus. Kokkujooks on vajalik selleks, et sõidu ajal ratastele mõjuvate koormuste tõttu omavad need kalduvust keerata "väljaspoole" ehk kui kokkujooks on null, siis sõidu ajal tekib tegelikult lahkujooks. Lahkujooks sööb rehvide sisemisi servasid. Lisaboonusena hoiab auto kehvalt otsesuunda, küll veab vasakule, küll paremale - vajab pidevalt rooliga "hoidmist".

Või on mu mata puudulik?
5 minutit on 5/60 kraadi ehk 0,0833 kraadi. Selle siinus on (vastaskaateti ja hüpotenuusi jagatis) 0,001454.
Kokkujooks on vastaskaateti pikkus ja hüpotenuus on ratta läbimõõt (ratas on sõidusuunas kergelt nurga all).
siinus alfa= vastaskaatet/hüpotenuus, sellest > vastaskaatet= siinus alfa * hüpotenuus=0,001454*600 mm=0,87 mm.

Arvamusi?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
rockrapdude
Liige
Postitusi: 85
Liitunud: 24 Mär, 2023 15:25
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas rockrapdude »

Kapten Trumm kirjutas: 09 Apr, 2024 11:17 Üks ajude krigistamise väljakutse kah. Auto selline viga, et sööb esirehvide servasid, nii sisemist kui välimist. Käidud sildade regullis (3D), ka enne reguleerimist selliseid kõrvalekaldeid polnud, mis rehvi sööks. Kuna klassikaline viga, kus rehvi sööb servasid, on liiga väike rõhk, on katsetatud kõrgema rõhuga (2,4 asemel 3,0), sööb samamoodi.

...

Arvamusi?
Mis auto?
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Esiveolisel on esisilla kokkujooks tegelikult 0 (+/- mingi veamarginaal), tagaveolisel ikka mingi reaalne kokkujooks 3...5 mm. Vaata silla andmeid erinevatest allikatest - on juhuseid kus andmed on erinevad. Aga alusta jah mis autoga tegu?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Avalikest allikatest leiab vähe suuremaid arve, mis annavad ühe ratta kokkujooksuks 2 mm ja summaarseks siis 4 mm, mis vastavad minu ettekujutusele antud arvu suurusest. Ma vahepeal juba ise mõtlesin välja, et annan järgmine kord ise ette, mis nurga alla panna. Esiveolisel tõesti on rataste vedamisel teatav stabiliseeriv efekt, aga päris nulli ei julgeks küll välja käia, kui tegemist just uniballidel rinkapilliga pole - tavalisel autol ja eriti sellisel, kus on kummipuksidel õõtshoovad, teib sõites päris kõva paindumine ja ratastel on komme hakata lahku jooksma.

Üks kaasuvaid probleeme on "auto otsib teed" ja selline viga esineb just siis, kui kokkujooks puudub või on tekkinud juba lahkujooks. St auto ei hoia suunda ja vajab pidevat rooliga korrigeerimist. Ilmselt on vahe ka selles, kui kulunud on sillamajandus, kummipuksidel on aja jooksul komme pehmemaks muutuda ja koormuse all rohkem järgi anda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Walter2 kirjutas: 09 Apr, 2024 7:33
OLAVI kirjutas: 08 Apr, 2024 21:09 .................
Tänud vastuse eest aga teema tekkis ehitustööriistade küünalde kohta mis pakun ei hiilga eriti mikroprotsessorite ja juhtajude rohkusega.
Seega küsimus jääb miks nn. lollil raual ei võiks häiretakistitega küünlaid kasutada?
Ei ole kuskil keegi öelnud, et nagu ei tohiks kasutada raadiohäire takistiga küünlaid ja osadel seadmetel on kindluse mõttes ka piipu takisti pandud.

Teema on selles, et küünlasse ajaliselt stabiilse takistusega takisti ja sellele ajas püsivate elektriliste ühenduste valmistamine tõstab toote omahinda ja odavtootjatel on see kokkuhoiukohaks.
Probleem tekkib kui see takisti on vale või muutuva suurusega või tekkib takisti asemele ajaga hoopis "lisa sädevahe".
Valekaup ei pruugi olla ka vastava soojusklassiga.

Tänapäeval, kus igal inimesel on taskus arvuti ja meelelahutuskeskus ei ole mingi probleem näiteks sellise "süütemooduli" sisse vajalik protsessor mahutada ja eraldi "paljusid juhtajusid" ei ole vaja.
Pilt
Ega tootjad ei avalda, et kui loll või tark tema poolt "toodetud karp" on ja müüb vajadusel rõõmsalt varuosa.

Enamus tänapäeval reklaamitud "kerge käivitusega" väikemootoritest kasutavad muutuva eelsüütenurgaga süütemoodulit, mis nöörist tõmbamise ajal muudab süüte hilisemaks, et mootor käivituks kergemini ja iga väntvõlli pöörde ajal arvutatakse järgmise süütehetke eelsüütenurk.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 09 Apr, 2024 11:17 .... Kuna klassikaline viga, kus rehvi sööb servasid, on liiga väike rõhk, on katsetatud kõrgema rõhuga (2,4 asemel 3,0), sööb samamoodi.
.....
Kas autoga kaalu peal oled käinud?
Oli juhus, kus suure kütusekulu üle kurtva omaniku Long BMWst leisin audiosüsteemi paigaldades ustest ja tagaistme tagant ca 8mm paksused terasplaadid, millede lisakaal masina passis ei kajastunud.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Peeter
Liige
Postitusi: 3660
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Peeter »

No vat. Ja paar lehte tagasi kirjeldasin, kuidas mul ühe autoga sõites on justkui saba vedel, ja selle kompenseerimiseks sõidan talviti ringi 25-kilone sõelmekott pagassis. Ja siis on auto pea sama stabiilne nagu teinegi. (mul on kasutada kaks ühesugust Volvo V70 P3-e). Muidu just eriti talvel kippus ujuma. Ühe auto sangas lased autol ise sõita ja justkui ainult tiba suunad, aga teisel oled justkui meremees paadi sangas, mida laine sinna-tänna lükkab, ja millel pead pidevalt korrigeerimiseks valmis olema. Samamoodi sai kontrollitud ja katsetatud rehvirõhudega. aned käru taha, kah stabiilsem. jne. Sel talvel oli oluliselt parem- uus jooks sai alla ja olukord läks ikka oluliselt paremaks. Tagateljel olnud rehvidel oli külgpidamine täiesti olematu..
Aga Trummile oleks kohe auto kohta rida küsimusi, enne kui midagi ütlema hakaks.

P.S. Aga mul on kahüks küsimus. Täna panin uue tutika suvejooksu velgedele ja jällegi vaatasin ratastele järgi minnes, et päris arvestatav ports ballasti on tasakaalustamiseks läinud. Alla 50 grammi kokku polnud mitte ühelgi rattal. Nagu talvekailgi... Nii suve- kui talvekad läksid nüüd Falkenid (Made in Japan, maaletooja tuttav ja sellepärast tõigi, et need on jaapanlased), suvekad enne seda olid Mikud. Ka Mikudel oli korralikult vihte kleepsutatud.... Aga kui oma esimesed tutikad "kallid" originaal-Goodyearid "Made in France" millalgi aastal 1994 ostsin, siis kolmel rattal neljast üle 20 grammigi kahe poole peale kokku ei läinud, ühel oli tiba rohkem no mingi ehk 40, ja siis vabandati veel, et ei tea mis lugu, aga ilusti tasakaalu saime. Veljed on Volvo originaalid, ilma keevitamata ja mida iganes.
Kuidas teil on trehvanud nüüd uute rehvidega? Palju tasakaalu läheb ratta peale? Jooksu peale?
muruniiduk
Liige
Postitusi: 463
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas muruniiduk »

Peeter kirjutas: 09 Apr, 2024 21:23 Kuidas teil on trehvanud nüüd uute rehvidega? Palju tasakaalu läheb ratta peale? Jooksu peale?
Pole veel ühtegi jooksu saanud ilma raskusteta. Isegi kui OEM velg ja rehvid olnud uued Barum, Toyo, Hankook. Kõiki on olnud vaja tasakaalustada, kunagi pole küll süvenenud kui palju sinna on seda laotud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Korralikud (st originaal) valuveljed, mis on sirged ja mis on tavapärases mõõdus, koos korralike rehvidega, lähevad tasakaalu 10-40 grammi vahemikus ratta kohta. Päris ilma ei ole näinud, aga 5g tasakaale küll.

Kannatada saanud veljed (ja peale parandust) võivad ka koos korraliku rehviga tahta isegi 100 grammi. Sellised rattaid, mis tahavad 100 grammi, ei maksa panna esisilda. Ainult taha.

Umbes samasuguseid tulemusi annavad ka proti rehvid, nende kaalud algavad sealt, kus firmarehvide omad lõpevad ja võivad vabalt olla ka 100+g.
Eri teema on veel odavrehvid, millel on kaks raskuspunkti (nii rehvimehed ütlevad) ja neid võib tasakaalustama jäädagi.

osad autod on ka pisikese disbalansi suhtes kapriissemad, mida püksirihmam rehv, seda kaprisssem. Kuid nt BMW võib vibrat hakata tegema ka 15 tollise rattaga, kui üks rattapoltidest asendada vähe pisema vargapoldiga. Olen kogenud - probleem lahenes, kui rattapoldi kohale velje servas sai pandud üks 10 g raskus ja rattaid vahetades tuli seda meeles pidada.

Goodyearist kah - minu kõige suurem pettumus uute rehvide ostul. Ostsin mõningad aastad tagasi Volvole 215/65 R16 uue jooksu, GY Efficient Grip SUV.
Nendest kaks läks umbes poole kulumise pealt jõmbulises (traadid katki). Irooniliselt, nende asenduseks õnnestus saada võiku hinnaga üks korralik kasutatud jooks samasuguseid ja need on kulumismärgini juba kulunud, kuid sirged. Fikseerisin enda jaoks - kvaliteet kõigub.

Volvo muidu on üks neid kapriisseid autosid tasakaalustusele - et kui vibrama hakkavad, siis on monteerijal tasakaalustuspink õhtal või tasakaalustaja lihtsalt rumal - mina olen näinud juhtumit, kus 100 g tasakaalu suudeti panna õigest kohast arvates 180 kraadi. Rehvitakso oli selle autor. Kui võtta tööle turuvarblasi, mis siis ikka tahta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 10 Apr, 2024 8:55 ....
Umbes samasuguseid tulemusi annavad ka proti rehvid, nende kaalud algavad sealt, kus firmarehvide omad lõpevad ja võivad vabalt olla ka 100+g.
Eri teema on veel odavrehvid, millel on kaks raskuspunkti (nii rehvimehed ütlevad) ja neid võib tasakaalustama jäädagi.
....
Lisaks muule võltskaubale on veel võltsrehvid.
Müüdi ja paigaldati inimesele Tartus Raadil väikses rehvitöökojas jooks välimuselt ja kirjade järgi samasuguseid (korraliku kiirus- ja koormusindeksiga) uusi talverehve, milledega selle masinaga ei saanud pärast rehvivahetust enam maanteel sõita.
Paigaldaja süüdistas kõveraid velgi ja soovitas sirged valuveljed osta.

Pärast rehvide eemaldamist velgedelt selgus kaalumisega, et müüdud jooksu kergem rehv oli 9,5kg ja raskem 11,8kg ning et tegu oli uute rehvide pähe müüdud täisprotirehvidega, milledel ka kirjad küljel asendatud.

Rehvil olnud EU tootjakoodi järgi leidsin, et need olevat valmistatud Poola põllumajandustehnika "protivabrikus", millel puudub luba maanteesõidukite rehvide töötlemiseks.
(EU andmebaasis on rehvitöötlejate register ja loodetavasti seda numbrit rehvil ei võltsitud.)

Pärast tõsisemat vestlust faktide tutvustamisega nõustus müüja raha tagastama aga kindlasti müüdi need järgmisele tehnikavõhikule.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Peeter
Liige
Postitusi: 3660
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Peeter »

Kapten Trumm kirjutas: 10 Apr, 2024 8:55Goodyearist kah - minu kõige suurem pettumus uute rehvide ostul. Ostsin mõningad aastad tagasi Volvole 215/65 R16 uue jooksu, GY Efficient Grip SUV.
Nendest kaks läks umbes poole kulumise pealt jõmbulises (traadid katki). Irooniliselt, nende asenduseks õnnestus saada võiku hinnaga üks korralik kasutatud jooks samasuguseid ja need on kulumismärgini juba kulunud, kuid sirged. Fikseerisin enda jaoks - kvaliteet kõigub.
Siia tuleb teha ääremärkus: Sellepärast küsisingi, et palju teil rattale läinud on?. Ja tingimustena uus jooks rehve ja korras (eelistatult originaal) veljejooks. Et palju on läinud. "Vanasti" enne tootmise läänest ära kolitamist läks rattale mul 5-10 grammi, rattale kokku 20 oli lagi. Nüüd läheb samades oludes juba aasta(kümne)id ainult ühele küljelegi lõdvalt 15-20. Ja siis on veel hästi. Umbes 4-5-6 aastakest tagasi puutusin kokku seigaga, et üks hea tuttav naisterahvas abi palus. Kes laseb auto juures töid teha oma kindlas aktsepteeritud töökojas ja alati valib pigem selle kallima aga parema lahenduse. Kurtis uues tutikas suvejooksus mingi imeliku müra üle. Tutikas Miku jooks. Kuskil "nimega/mainega" rehvikojas Tartus veel vahetati. Alguses saadeti ta edasi sõitma, et "ära kujuta endale asju ette, su nimi on naine, ja mine lase parem rattalaager(id) ära vahetada" jne. Läkski. Kõik korras. Ja siis kurtis mulle oma muret. Ütlesin kah kohe alguses, et see on võimatu, et Miku rehv on uuena perses, no ei usu ma seda, ju ikka veermik ja lihtsalt nüüd vaiksema jooksuga annab kuulda ja tunda lihtsalt paremini. Sõitsin autoga ringikese ja siis olles tekkinud olukorraga kursis (ja et ihumehhaanik, keda ka mina tean, ütles, et jooks on OK) soovitasin algatuseks kaks ratast ringi lüüa. Müra koliski teistsuguseks. Lõin selle uue Miku rehvi guuglisse review-ina sisse ja ei uskunud oma silmi: kohe tuli ilgem rodu postitusi üle Ida-Euroopa teemal Michelini uus rehv "Made in Poland" müriseb ja undab. Selgitus juures, et uuest jooksust üks rehv undab. Saatsin naisterahva rehvimüüja juurde tagasi nõudmaks sealt "tõde ja õigust, aga mitte jura ajamist" ja seal teema ka lõppes, pandi edasise jututa asemele uus alla.
Selle pärast eelistasin ka uute valikul märget "Made in Japan" ja tegelikult lootsin, et ehk nüüd jälle näen neid 5-10-grammiseid küljekaalusid, aga 8 uue rehvi puhul ei ühtegi, kokku 16 ranti siis....

Et siis postitusi omade kogemustega sooviks võimalusel koos infoga nii jooksu, kui ka päritolu kohta.
Ja kui kellelgi on müügikanal, kust saab neid selliseid "tõsiselt korralikke garanteeritud lääne kvaliteediga rehve", siis võiks jagada seda infot ja kogemust.
Viimati muutis Peeter, 10 Apr, 2024 12:18, muudetud 5 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma lähen peale lõunat uusi rehve monteerima, 4 tk 16 tollistele originaalvelgedele, pärast muljetan, kuidas kaalu sai.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 3660
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Peeter »

Kapten Trumm kirjutas: 10 Apr, 2024 11:12 Ma lähen peale lõunat uusi rehve monteerima, 4 tk 16 tollistele originaalvelgedele, pärast muljetan, kuidas kaalu sai.
Kui saad, küsi meeste käest kuidas nende muljed ja kogemused on.

Täiendus: Lõin just praegu selle kahe postituse vahepeal siis suvejooksu ümber alla. Mõlemad nii talv- kui suvi- ostetud sügisel ühe portsuna Falkenid. Talvekad siis "Made in Japan", aga nüüd kui suvekaid nn rahulikumalt ihusilmaga vaatama/vihte lugema jne hakkasin, siis üllatus-üllatus (vähemalt esmahetkel mitte meeldivas suunas) "Made in Turkey". (Mul jäi justkui melde, et mõlemad jooksud on Jaapani tarnest).... Eks elu näitab edasist. Veljed mõlemal jooksul on (valatud kirjadena) Volvo originaalid, samas kõrval kirje koodiga, mõõtudega ja riigi nimi Norway. Keevitamata. Ka löömata. Jne. Vihtidest: talvejooksul kaaluvihte vähem, aga kummagi külje peale ikka lõbusalt +/-30. Anomaaliaks siis see, kui kuskile ainult 10 läheb. Suvekatel vihte rohkem kui talvekatel, üks erand suvekal, lugesin külje peale ära koguni 65, st 5g*13tk. Talvekate kohta saan öelda kiitvaid sõnu. Pidamine igati hea, aga eriti pööran tähelepanu (justkui olematule) teemürale. Müüja (hea tuttav; ja aastakümnetene pikkune kogemus rehviärinduses) väitis mulle, et see on üks vaiksema müraga talverehv, ja nii ka tõesti on. Müüja selgitas mulle sügisel, et võta see, hea vaikne, ja just seda rehvi müüb ta ikka mitmele kundele just demoautodele alla. Et spetsiifiliselt sinna tahetakse, nagu Trumm siin kirjeldaski: et demodes vaiksem oleks. Mõtlesin, et tavaline moosijutt, aga vat nüüd peale talve ma usun seda. Ei ole mina veel talvel nii vaikse jooksuga sõitnud. Talveteedel niimoodi pidavat ja samas nii vaikset lamelli pole justkui trehvandki (lisaks veel mulle tehtud hea hind). Kokkuvõteks olen ostuga siiani väga rahul ja müra kohapealt kindlasti julgen soovitada.
Suvekatega tegin just ühe väikse ringi linna peal ja st. aeglaselt, ja praegune mulje on (veel) justkui selline, et suurt vahet müras salongis justkui polekski. Midagi jah, aga mitte erilist. Varasemad üleminekud Barum-talv - Miku-suvi suvekatele on palju rohkem kuulda ja tunda olnud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist