Autotehnikateema

[Ghostship]

Hakkasin autokoolis õppima, kui hästi läheb, on suvel esmased load käes.
Ajaviiteks juba uuriks: kui normaalseid autosid meie järelturul kuni 1000 euroga on?

Seda peab elukoha järgi vaatama. Kui Põlva kandi mees oled siis peale Passati polegi midagi. Kui Võrumaalt siis vaata BMW - d. Ja nii edasi .

Muidu läheb nagu armeenlasel kes otsustas massidest irduda. Ostis Zaporozetsi ja hommikuks oli see ära varastatud. Siis ostis teise samasuguse ja jälle varastati ära. Natuke oli raha järel, ostis veel ühe ja jättis õhtul esiklaasile sildi et "No laske natukenegi sõita!"
Hommikuks oli auto läind, Volga asemele pandud ja klaasi peal silt "Sõida. Aga ära häbista rahvust!"

1000 euro eest midagi, millega lihtsalt sõita saab, pole võimalik osta. Remondiprojektid.
Kuskil 2000 ja üles võib saada midagi sellist, millega saab vähemalt järgmise ülevaatuseni sõita, ilma et midagi küljest kukuks.
Väga palju on selliseid vigu, millega ei saa ülevaatuselt enam läbi kui tegu on nt V6 mootori õlileketega, siis nende parandamine on väga töömahukas ning kallis- ning eeldab hästi varustatud töökoda, kuna mootor on vaja lauale panna ja see käib välja ainult koos esimese poolraamiga auto alt.

Akf küsis odavat ja lihtsat manuaalkastiga autot ja sa tuled oma lekkiva V6 õudusjuttudega. Algajale juhile on 4 silindriga väikeauto täiesti piisav. Suvaline levinud jõuvanker nagu vanema generatsiooni Astra, Focus, Golf. Jupid on poolmuidu. Kui hästi otsida leiab ilmselt ka mõne Eesti ajalooga Corolla vms. Misasi sul enne esimest ülevaatust seal täpsemalt küljest kukub esimese 15 000 km peal? Nendel autodel nagu polegi eriti juppe juba tehasest külge pandudki

See on muidugi oluline ära mainida, et kui 1000 eurosest igapäevakasutuse autost jutt, siis tuleks kohe eelarvesse kirjutada ka 500 normaalseid ekspluatatsiooni kulusid. Õlivahetused, rehvivahetused. Kui eelmine omanik pole just vahetanud, siis esimese paari aasta sisse võiks jääda ka kogu pidurisüsteemi uuendus. Mitte, et ilma ei saaks, korraga teha tuleb lihtsalt tavaliselt odavam ja endal ka hea tunne kui tead, et kõik kriitilised kohad on korra üle käidud. Aga see on vana auto puhul täiesti normaalne tegevus mitte mingi juppide küljest kukkumine...

[Kilo Tango]

No miks peab sellist asja militaar.net-s lahkama? Mõtle oma ülempiir täpselt läbi, sest sellise hinna juures annab iga 100€ (mille saab ehk veel ka maha kaubelda) suurema valiku. Võtad lahti Auto24, paned hinna ülempiiriks näiteks 1100 (soovitan ka alampiiriks panna näiteks 700), liigiks sõiduauto ja kütuseks bensiin ning vastuseks tuleb ca. 300 pakkumist. Siis hakkab inimene ise uurima, et mis talle sobib. Trumm ostaks muidugi kohe kõige suurema silindrite arvuga saksa luksusmargi, mis ette jääb. Mõtlemata sellele, et sellel on peale käiguosa veel terve müriaad jublakaid, mis vananevad ja vajavad välja vahetamist. Ja üldreeglina - mida kõrgema klassi auto, seda vähem on vanadele masinatele neid jublakaid lammarist saada ja seda kallimad nad on.
Selliste kuulutuste juures ei maksa läbisõite muidugi tõsiselt võtta. See Focus näiteks (lihtsalt esimene, mis silma hakkas): https://www.auto24.ee/soidukid/4032913 on selgelt rohkem sõitnud - rooli seisukorra järgi (ja kuna käigukangi nupp on vahetatud) pakuks ca. 400k vähemalt.

Üldiselt on selliste masinate ostmisel soe soovitus - leia omale abiliseks kas mõni mehhaanik või keegi, kes on autode ostu-müügiga varm aktiivselt tegelenud. Nendel on rohkem silma/kõrva kriitiliste vigade märkamiseks.

Kohe hakkas parematest silma see: https://www.auto24.ee/soidukid/4033885
Aga sellele peab Narva järgi minema

[Some]

Autoleht tegi eelmisel aastal 1000-euroste autode testisarja, päris huvitav. Netis saab lugeda siit:
https://auto.geenius.ee/?s=eurosed+autod
(Nähtav Geeniuse tellijale)

Edit: Kasutatud autode arhiiv on neil ka asjalik: https://auto.geenius.ee/kasutatud-autod/

[Fucs]

Kui tohib oma kogemuste baasil üldistada siis...
Selliste "1000EUR"-iste puhul on bensukate puhul üldjuhul läbisõidust kriitilisema tähtsusega vanus ja kus see limu on suurema osa ajast või kogu eelneva aja liigelnud, kas põhjas talviste soolamägede sees, või kusagil soojemas kliimas. Kui läbisõidust tekkivaid vigasid saab ikka kuidagi hädaga parandada (on mille külge midagi keerata), siis läbiroostetanud isenditel pole lõpuks enam kere, mille külge limut uuesti üles ehitada. Kõik lihtsalt roostetavad lõpuks läbi kusagilt kriitilisest kohast ja vajavad lõpuks suuremaid keevitus ja keretöid, kui soovitakse jätkata. No keevitamise asemel praktiseeritakse laialdaselt nii kaua kui vähegi võimalik üldiselt mõnuga pahteldamist. Kui mõne luugi- , ukse-, kapoti-, või tiivaserva võib ohtra pahtliga mõneks ajaks visuaalselt vastuvõetavaks töödelda ning otsest ohtu ei kujuta, siis raami, poolraami ja/või kandevkere tugevduste, kuhu külge kinnitub kogu käiguosa, läbiroostetamisel enam pahtel, klaaskiudkangas ja epovaik ei päästa.

Meil võib n.ö. rusikareegli järgi võtta, et limudes kasutatavate materjalide roostetamise kiirus on ca 0,2mm aastas.
2mm plekis olev kolle roostetab ca 10 aastaga läbi. 3mm ca 15 aastaga ja 4mm ca 20 aastaga. Pidavalt soola sees ja märjas isegi kiiremini. Kuna üldiselt kohe uus limu tavaliselt roostetama ei hakka (oleneb kui hea on korrosioonikaitse), siis seal muidugi oleneb, millal seda ca 10 aastat arvestama peaks hakkama.

Müügikohad on limusid "täis", millel läbisõit "olematu" (või väike) ja pealt näevad välja nagu jõulumunad või prillikivid, aga mis seal põhja all toimub on iseküsimus...

Nagu akf Mart "arusaamatuste vältimiseks" pea igale oma postitusele siin alla kirjutab, siis tarkadelt õppust võttes: see on minu isiklik arvamus.
Viiteid ei pane ja vaielda ei viitsi ega taha.

[Kapten Trumm]

Ökoturbo? 2,4 liitrine? Mis see bensukulu sul oligi, 11 sajale? Selle bensukulu juures võib liitrise mootori iga saja tonni järel välja vahetada ja jääb raha veel ülegi.
Sa võrdled siin sõrme ja tilli, selle tulemuseks ei saagi olla muud kui sõrme ja tilli võrdlus.

2000. aasta kontekstis oligi ökoturbo.
Mul on olnud nt 1997 Passat V6 syncro, see auto võttis reaalis linnas 16 liitrit 100 km peale.
Antud, umbes samasuur ja neliveoline võtab 12,5
Väga suur vahe.

Mis puudutab davidsoni edasist fantaasiat, siis antud liitrine mootor võttis minu käes keskmiselt (tegin linnast väljudes 100 km maanteeringi ja linna tagasi) umbes 7 liitrit 100 km peale, sellise "ökonoomsusega" mingeid mootoreid ei vaheta. Ka ajakirjanikud märkisid sama, tootja lubatud 5,4 liitri asemel tegelik kulu üle 7.

Lihtsalt alamotoriseerimine erilist säästu ei anna, ka rullstendil saadud ulmeliste kütusekulude esitamist tõe pähe. 11-7=4 liitrit kütuse säästu 100 km peale annab 100 000 peale umbes 6000 eurot, selle eest ei saa mingit mootorivahetust ja veelvähem jääb raha üle. Kui me räägime ikka uuest mootorist, mis järgmine 100 tuhat sõidab, mitte romula silgust.

Sõiduomadusi pole mõtet võrreldagi, 2,4 puhul veab ikka mootor autot, mitte vastupidi.

[Kapten Trumm]

Kohe hakkas parematest silma see: https://www.auto24.ee/soidukid/4033885
Aga sellele peab Narva järgi minema

Mul on selline auto muide olnud igapäevase autona umbes 5 aastat.
Soovitan soojalt osta, kui läbisõit on alla 150 000 ja korralik Eesti ajalugu.
Mina sain selle 10 tuhandese läbisõiduga ja sõitsin umbes 50 000 - ja müüdud sai toona 7000 euroga.
Muul juhul saab esmane remondiarve olema kordades suurem auto ostuhinnast.
Roolilatt jookseb, 55 vedrustuse jubinat kolisevad (Hondal on see ekstra keerukas).
Kui parajagu (veel) ei ole, siis sinu käes hakkab juhtuma.

1000 euroga soovitan panustada Audi B4 peale parem. Et neid pilukate autosid normaalseid osta, peab eelarve ikka 3000+ olema, siis võib loota Eestist ostetud uuena pisemat autot, mille läbisõit on 100 000, ajalugu kontrollitav ja järgmise aasta jooksul suurt üle 500 euro remondile ja hooldusele ei kulu.

Taolistel pilukate autodel kipbki kriitiline vanus olema seal 150 000 kandis, misjärel hakkab vahetust vajama hulgaliselt kalleid asju. Nähtud. Mul üks kolleeg on taolise autoga just jännis, kui näen, küsin, mis läbisõit tal on (samuti Honda).

[OLAVI]

... Ja üldreeglina - mida kõrgema klassi auto, seda vähem on vanadele masinatele neid jublakaid lammarist saada ja seda kallimad nad on.
Selliste kuulutuste juures ei maksa läbisõite muidugi tõsiselt võtta. ...

Oma kogemustele tuginedes saan väita, et tänapäeval on "rahvaauto" jupid lammaris samas hinnaklassis, mis netipoest otsides või kallimadki.
(Näiteks Golfi "rahvaauto" kojamehe mootor poes 25 ja lammaris 50. Lammaris roostes hakkekonks 100 ja poes uus täiskomplektne 130. Pidurisilindrid poes 5-10eur.)
1000eur maksva auto spidoka kerimine võib olla kallim, kui sellest tõusev müügitulu ja tegevuse mõtetuse tõttu neid tavaliselt ei kerita (kerijad ei võta ka ette).
Auto ajalugu saab kontrollida MNT lehelt.

Alustuseks on mõistlik vaadata midagi sellisest valikust ja kui see "läikima lüüa" võib aasta pärast sama raha ka tagasi saada või vanarauast poole rahast.
Arvestada tasub ka algaja juhi ootamatult suurt kindlustusmakset esimestel aastatel (kuni 1000eur), mis sõltub auto margist. (Seda tasub kontrollida netikalkulaatorist.)
https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi

[Kapten Trumm]

Mul on pikaajaline kogemus vanakooli BMW-de pidamisel ja remontimisel, jutud sellest, et "jupid on kallid" ja "neid on palju" on üsnagi müüt.
Minu 2017.a toodetud, mitte eriti "premium" tööauto jupid on arvetel olnud tunduvalt kallimad.
Arvestada tuleb ka seda, et Saksa autodel on varuosade saadavus tunduvalt parem ja seetõttu on hinnad soodsamad kui Aasia autodel. Ja pilukatel on kombeks ehitada asju nii, et pead vahetama terve koostu, samal ajal sakslasel võid igat vähimatki seibi eraldi osta.

Eraldi teema on veel nende 20a vanade aasia autode rooste. Kuna nende autode korrosioonikaitse oli juba tehasest pehmelt öeldes puudulik, siis 20a talvist soola isegi väikeste läbisõitudega võib ennastki üllatada, kui selgub, et vähimgi põhjaalune mutikas või polt on muutunud roostekäkiks, mida saab lahti ainult gaasipõleti või rellakaga. 30a vana, talviti sõitnud mersu põhja alt pole ma selliseid polte suutnud leida, peale väikest meelitamist on nad kõik minu tahtele allunud ja rellakat pole vaja olnud.

[Kapten Trumm]

Oma kogemustele tuginedes saan väita, et tänapäeval on "rahvaauto" jupid lammaris samas hinnaklassis, mis netipoest otsides või kallimadki.

Peetud varuosi saab edukalt osta e-bayst, kui tead, mida ostad. Seejuures Eestis läheb auto romulasse enamasti täieliku rappena, piiritagant võid saada varuosi, mis näivad täitsa uuena. Eriti riikidest, kus teid ei soolata nii ropult.

See, et kohalikud romuärikad üritavad "head bisnist" teha, on ka teada. Igipõlise BMW pidajana külastasin Sauel olevat "margilammutust" viimati vist 10a tagasi, pole ju mõtet osta romula silkusid, kui korralik B-osa on netipoes odavam. Ja elu näitab, et kasutatud juppe on mõtet osta kas ebayst või siis üksiklammutajalt, sest isegi E34 teemal laiutatakse meil juba käsi.

Kirjutasin eespool, et algatasin ühe auto konditsioneeriprojekti. 50% vajaminevaist juppidest õnnestus tänaseks probleemita osta e-bayst, ka uusi osi, mille peale meie varuosakataloogid vaikisid.

Suuremaid agregaate või kereosi olen ostnud Welg Autolammutus kaudu - toovad Saksamaalt korralikke tükke ja kuigi asuvad kuskil Valgas, toovad ka Tallinna. Käigukastid, uksed, luugid.

[OLAVI]

...
Selliste "1000EUR"-iste puhul on bensukate puhul üldjuhul läbisõidust kriitilisema tähtsusega vanus ja kus see limu on suurema osa ajast või kogu eelneva aja liigelnud, kas põhjas talviste soolamägede sees, või kusagil soojemas kliimas. ...
... läbiroostetanud isenditel pole lõpuks enam kere, mille külge limut uuesti üles ehitada. Kõik lihtsalt roostetavad lõpuks läbi kusagilt kriitilisest kohast ja vajavad lõpuks suuremaid keevitus ja keretöid, kui soovitakse jätkata. ...

Kõige suurema roostekahjustustega on Eesti autod, millega sõidutatakse peret igal (talve)hommikul liivapuisturi taga soolapilves tööle ja kooli.
Soomes isegi 300 000km sõitnud masiante põhi tundub väiksema roostega olema.

[AMvA]

...
Selliste "1000EUR"-iste puhul on bensukate puhul üldjuhul läbisõidust kriitilisema tähtsusega vanus ja kus see limu on suurema osa ajast või kogu eelneva aja liigelnud, kas põhjas talviste soolamägede sees, või kusagil soojemas kliimas. ...
... läbiroostetanud isenditel pole lõpuks enam kere, mille külge limut uuesti üles ehitada. Kõik lihtsalt roostetavad lõpuks läbi kusagilt kriitilisest kohast ja vajavad lõpuks suuremaid keevitus ja keretöid, kui soovitakse jätkata. ...

Kõige suurema roostekahjustustega on Eesti autod, millega sõidutatakse peret igal (talve)hommikul liivapuisturi taga soolapilves tööle ja kooli.
Soomes isegi 300 000km sõitnud masiante põhi tundub väiksema roostega olema.

Soomlased tööl ja koolis ei käigi?

[Kapten Trumm]

Kõige kiiremini roostetavad need autod, mille põhja alla pole raatsitud kivikaitset tehases panna (umbe tagaistmest alates võib põhi olla kaetud vaid halli alusvärviga). Taoline paljas põhi hakkab esimese kivitäkke peale roostetama ja on 3-4 hooajaga täpiline.

Teine koht on korralikud kaitsmata koopaservad, kapoti esimene serv ja tagumise luugi serv. Eriti lemmik koht on see, kuhu kinnitub tagastange esimene nurk, kuna seal tekib stange nurga ja tiivakoopa vaheline hõõrumine (stange vibreerib kergelt).

Pean kiitma rootslasi. Näiteks Volvo XC70 - kapott on tehtud alumiiniumist, ukse- ja koopaservad on kaetud plastmassiga ja tagaluuk on hoopis plastmassist. Juunis saab 13a täis, selle ajaga on väliseid värviparandusi tulnud teha paaris kohas (mis on katmata) ja mingit välist roostet polegi.
Sõidetud aastaringi, auto seisab õues. Põhja all teatud kohad vajaks ehk üle möksimist. Kõige vähem roostetavam auto, mida ma kogenud olen.

Kindlasti tasub huvi tunda, mis värviga autod tehases värviti - nimelt 90ndatel kasutusel tulnud vesipõhjaliste öko-möko värvidega värvitud autod roostetavad üllatavalt usinalt kogu tsinkimise kiuste. Klassika on W210 vs W124, esimene on tavaliselt rohkem roostes, kuigi on täis tsingitud kerega.

Eri teema on veel "moodsad" lahendused nagu autode mittekruntimine ja värvi laskmine otse tsingitud plekile. 5-7a ja värv eraldub liikuvatest kohtadest sellist 1x1 cm helvestena.

[mart2]

... Kõige suurema roostekahjustustega on Eesti autod, millega sõidutatakse peret igal (talve)hommikul liivapuisturi taga soolapilves tööle ja kooli.
Soomes isegi 300 000km sõitnud masiante põhi tundub väiksema roostega olema.

Kõik algab "peremehetundest"!
Kui liisinguautoga uhatakse "kus-juhtub-ja-kuidas-juhtub", siis on ka sellise 3-4 aastase auto ost loterii!

Kui tahad, et kestab, siis valmistad auto hoolega ette (minu uuena ostetud praegune auto):
- kui saabus treileril Tallinnast Tartusse, siis mitte kohe esindusse, vaid eelnevalt kokkulepitud töökotta, kus tehti korrosioonikaitse. Kõik võeti lahti, lasti möginaga üle ja katted jälle peale.
- siis läks esindusse, kus lasin külge panna tellituid lisad.
- alles siis läksin autole järgi ning ostu hetkel oli spidol alla 20km!
- kolmandal aastal läks samasse kohta kus algul ja tehti korduv kaitsekihi panek. Järgmine kontroll 5 aasta pärast!
Tahan, et kestaks...

PS. Akf Olavi märgitud "igal talvehommikul soolapuisturit, mille taga soolapilves sõita", ei ole märganud, pigem on neid liiga vähe ja võiks rohkem olla ...

[Kapten Trumm]

Mart on näe vanakooli mees, selliseid tuleb hinnata.
Mina viskaks ka uuema odavama auto peale salongis selili ja vaataks põhja alla - kui seal paistab ikka paljas alusvärv, siis enne "sisse soolamist" tuleb teha täiendav korrosioonitõrje.

Mul on isal Forrester, üks esimesi töid selle "otse saksast" autoga oli tagasilla tala vahetamine (originaalosa), kuna sellest õnnestus kruvikeeraja läbi lükata ja edasi ei tahtnud liigseid riske võtta, selle roostes pleki keevitamine on aga mõttetu.

Lihtsalt näide, kui Mardi soovitusi mitte järgida.

[parkija]

Keegi soovitas siin Audi B4 on ja , lihtne ja suhteliselt vähe varuosi ning remonti nõudev auto tõepoolest kuid nende kered on juba enamasti roostest kahjustatud , polstrid lähevad liimist lahti , roolilatid lekivad , sõidumõnu poolest jäävad uuematele autodele alla , üks voorus on küll , see on päris suur kliirens ehk lumes on läbivus päris märkimisväärne , iga Ford Focus või Opel Astra on mugavam juhtida , püsivad paremini teel ja kuulavad rooli paremini ehk võimaldavad "teravamat" sõitu .