Vastuseks kohe artikkel, mis minu "arvamistega" suures osas klapib:lennumudelist kirjutas: ↑18 Apr, 2024 11:38 Küsimus akf Peetrile, kes õhutõrjet tunneb - kui paluda oletada, et kuidas ATACMS suudab S-400 kompleksile kaela sadada, mis variante sina tõenäoliseks peaksid? Omalt poolt pean mainima, et vene süsteemides TOR kasutamine lähikaitseks oli meeles, õhutõrje teemas sellest kirjutamine ei olnud asjatu.
Proovisin igasugu oletusi püsti panna ja ümber lükata....
https://forte.delfi.ee/artikkel/1202864 ... ma-runnaku
Tsitaate artiklist:
***
Nende (S-300/400) puudus on see, et kui neid komplekse Nõukogude ajal looma hakati, siis inseneride ülesanne oli luua raketid, mida kasutataks siiski eelkõige vastase lennukite vastu. Need ei tööta eriti hästi kui on tarvis alla lasta ballistilisi rakette, eriti halvasti toimivad need nn. kvaasi-ballistiliste rakettide vastu, mis lennu lõppfaasis oma trajektoori muudavad. Vene süsteemid ei suuda välja arvestada punkti, kus õhutõrjerakett peaks vastase ballistilist raketti tabama. Patriot seevastu arvestab täpselt välja, kuhu rakett lendab ja on ballistiliste rakettide vastu efektiivne.
***
Miks venelaste süsteemid ei suuda tabada tiibrakette Storm Shadow/SCALP? Asi on selles, et iga kord kui Ukraina õhujõud kasutavad rakette Storm Shadow/SCALP, siis koos nendega lastakse välja ka elektroonilised peibutised ADM-160 MALD. Need tekitavad vastase radarile suure hulga kujutisi valedest sihtmärkidest, mida tegelikult pole. Põhimõtteliselt hakkavad S-300 ja S-400 komplekside radarid nende peale lihtsalt helendama. Me teame seda, sest me ise kasutame ka süsteeme S-300. Paremal juhul õnnestub venelastel sellistel rünnakutel alla tulistada peibutis, aga tõelised raketid lähevad nende kaitsest läbi.
Teine lugu on Ukrainas toodetud rakettidega Neptun. See on laevatõrjerakett, mis lendab väga väikestel kõrgustel -10 kuni 20 meetri kõrgusel- maapinna kohal. Kuna see lendab nii madalal, siis venelased ei jõua seda raketti lihtsalt oma radaritel märgata. Radaritel on olemas nn. radarihorisont ja põhimõtteliselt on võimalik madalalt lennates radarikiirte alt läbi minna. Madalalt lendavat raketti on praktiliselt võimatu märgata.
Põhimõtteliselt on olukord selline, et kompleksid S-300 ja S-400 kolme põhilise Ukraina sõjaväe poolt kasutatava raketi alla tulistamiseks ei sobi.
Tsitaatide lõpp.
(See viimane rõhutamine on siin juba minu poolt tehtud)
P.S. See S-300 kirjeldav esimene lõik oleks mul ka teemas kajastamist leidnud, sest ilmekalt selgitab olukorda, milliste ülesannete jaoks on suuteline S-300/400 ringradar ja millede jaoks ta kohe üldse ei kõlba. Ülekoormamine oleks probleemsem ehk isegi, sest S-300 ringradar suudab juba väga palju märke välja biitida ja jälgimise alla võtta. St arvutus- ja jälgimisressurssi on küllaga, just nimelt erinevate fikseeritud märkide arvu suhtes. Aga hoopis teine teema on see, et see S-300 ringradar ei suuda paljusid asju välja võtta.