Keegi Hanah Lahe kirjutab:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120290533 ... aaniatrikk Kliima- ja julgeolekupoliitika vaheliste seoste mõistmine on hädavajalik. Kliimamuutuste ja Venemaa agressiooniga võitlemine võivad tunduda esmapilgul kahe eraldiseisva väljakutsena, ent tegelikult on nii nende lahendused kui probleemid tihedalt põimunud. Keskendudes innovatsioonile, tehnoloogia arendamisele ning kliimaneutraalsuse saavutamisele, lahendame korraga nii kliima- kui ka julgeolekuprobleeme, luues Euroopasse uusi võimalusi majanduse arenguks, tööhõive kasvuks ja energiajulgeoleku tagamiseks.
Venemaa fossiilkütustest loobumine on oluline nii sõjamasina rahastamise vähendamiseks kui ka meie oma energiasektori konkurentsivõime tõstmiseks ja keskkonnajalajälje vähendamiseks. Lisaks aitab Euroopa Liidu üleminek rohelisemale majandusele tugevdada liidu positsiooni globaalses poliitikas, näidates eeskuju nii kliimakriisi lahendamisel kui ka demokraatlike väärtuste kaitsmisel.
Fossiilkütuste koha pealt on autoril loomulikult õigus, aga ta ajab segi erinevaid ajahorisonte. Julgeolekuprobleemiga tuleb vähemat meil siin tegeleda lähemate aastate jooksul. Vene okupatsioon nulliks kõik pingutused, mida oleme teinud kliima päästmiseks, sest Venemaad kliima ei huvita ning Venemaa saastaks ka siin mõnuga. Kliima- ja julgeolekupoliitika on tõepoolest seotud, ainult et teisiti, kui autor seda ette kujutab: tõhus julgeolekupoliitika on tõhusa kliimapoliitika eeldus.
Eesti on suurim Ukraina toetaja Euroopa Liidus ning lisaks sellele on meil ühed kõrgemad kaitsekulutused SKTst - üle 1,3 miljardi euro ning mille tase jääb püsima üle 3% SKT-st veel aastateks, sest oleme ühiskondliku konsensuse tulemusel nii ka otsustanud. Julgeolekuteemadel meid kuulatakse ja meie sõnaga arvestatakse.
Nii nagu oleme Euroopa Liidu julgeolekupoliitikas tõusnud üheks eestvedajaks, võiksime sama teha ka kliimapoliitikaga. See ei tähenda, et läheme Euroopa Liidu “rohehullusega” mõtlematult kaasa ja koogutame igasugu regulatsioonide ees. See tähendab, et seisame Brüsselis Eesti huvide eest, näeme kliimamuutustes võimalust muuta Eesti nendele vastupidavaks, tugevdame oma majanduse konkurentsivõimet ning pakume kogu maailmale eeskuju innovatsiooniga. Kliimamuutused on ammu kohal - meil on valida, kas istume käed rüpes või oleme ettevõtlikud nii, et kasu saavad meie majandus ja keskkond mõlemad.
Autor ei ütle kahjuks, kust peaks tulema raha, et sama intensiivsusega tegeleda nii kliima- kui julgeolekupoliitikaga - seda nii Eestis kui Euroopas.