Püüan järjekorras vastata mitme kaasfoorumlase kommentaaridele, loodan et midagi sassi ei lähe.
Akf Kapten Trumm mainis:
Hukutada majandus, see muudab meid Kremli ideaalvastaseks isegi ilma lahinguta.
Sellele on võimalik kaks vastuargumenti pakkuda.
1) Me juba oleme Kremli ideaalvastane. Käesoleva aastani on Eesti suurte elektrijaamade jahutusvesi sõltuv sellest, kuidas venelased Narva hüdrojaama lüüsidega käituvad. Sõja alguses seda karjuvat nõrkust märgati ja tehti plaan B, nüüdseks on loetud kuud vist sõnani "lahendatud". Aga ideaalvastaseks jääme ka pärast seda - Narva jaamad ja Auvere on suurtükilasu kaugusel Venemaast. Mitte ükski tõrjevahend peale lendavate taldrikute ei kaitse neid konflikti korral piisavalt. Põlevkivi maardlad ei tule kah Lääne-Eestisse, vaid jäävad Ida-Virumaale. Samuti ei kavatse Ida-Virumaa rahvastik ilmselt sõrmenipsust eestlasteks muutuda, lähisajanditel on seal Venemaa avantüüride jaoks viljakam pinnas, kui mujal.
2) Põlevkivi jaamadel on ka tehnoloogiline "parim enne" kuupäev, mis ei sõltu kliimapoliitikast. Eesti ja Balti SEJ vanimad energiablokid ehitati Hrustšovi ajal. On täiesti lootusetu hoida neid töös aastani 2040. On vältimatu, et midagi tuleb asemele ehitada ja selle eest maksta - praegu on küsimus "mida ehitada?", küsimust "kas ehitada?" ei ole. Auvere SEJ on ehitatud vist 2005, tema jaksab selle aastani pöörelda, siis peab vahetama kütust.
Turuosaliste vastus küsimusele: päikesepargid on valminud rutem, kui võrku nendega kohandada jõutakse, nende paigaldamine on lihtne. Tuulepargid tegid 10 aastat horisontaalset joont, midagi ei lisandunud. Nüüd on ärgatud ja potentsiaal on suur, aga investeering vajab palju raha kah. Lisandumine tuleb järk-järguline. Pumphüdrosalvesti plaan Paldiskis venib ülikaua, kuna kivimid tuleb sügavalt välja kaevata. Pumphüdrosalvesti Estonia kaevanduses venib vähem, auk ja mägi on valmis - kuid tuleb pisike. Akusalvesti suure alajaama kõrval (ei mäleta nime) saab ilmselt valmis enne neid. Incukalnsi gaasihoidla on juba ammu valmis, aga elektrist gaasi tootmist veel pole.
Akf teeline35 mainis:
Tuumajaamaga jääks kõik see nuputamine ära. Loe, on odavam! Töötab igal ajal 24 tundi ööpäevas olenemata ilmastikust ja aastaajast. Välja arvatud rikked ja hooldus, aga need toimuvad samamoodi ka gaasi- päikese ja tuulejaamades.
Allikad, mida seni lugenud olen, väidavad et tuumaenergia on kõige kallim energialiik. Näiteks väidab seda
Wikipedia. Tõrked on kindlasti iga tehnoloogia juures võimalikud. Samas ei tõrgu reeglina kogu tuulepargi tuulikud, ega kogu päikesepargi tuhanded paneelid - neid saab hooldada ühekaupa / jada kaupa. Tuumareaktori või tema turbiini tõrkumise korral tõrgub korraga väga suur tootmisvõimsus, mis muudab tõrke häirivaks.
Akf kalvis kirjutas:
Elektriga saab kütuseid väärindada - st. elektrolüüsiga saame kõrgema kütteväärtusega gaasid. Aga asja pole uuritud piisavalt, mingid laborikatsed vaid.
Niipalju kui mängu jälginud olen (ma pole valdkonna spetsialist), käivad tööstusliku mastaabiga katsed. Katseid veab Euroopas minu teada Karlsruhe tehnoloogiainstituut. Nende projekti viite leiab
siit ja ehitatud seade oli minu arusaamise järgi mitme megavati võimsusega.