Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Peeter]

Mina ka muinasjutte hormoonidest ei usu. Kuigi tõuaretuse ja taimearetuse koha pealt on tehtud palju. Hellad? Jah. Kodus siga pidada ei saa.

Muideks, koduse sea liha on teistsugune... Ja ma ütleks, et siit Tartus turult ostmas käies või Rotaksi liha vaadates ma seda selles välismaakeeles tarbijakaitsesaadet vaadates nähtud sültjat tekstuuri ma näinud pole.... Ka proua ütleb, et ...see turu pealt võetud liha jääb vintskeks ja kipub "ära kuivama". Aga vat see poekamakas on hea pehme teha ja süüa, lähme parem Rimist&... mis ma nüüd siis teen.... Rotaksi värske läbikasvanud malmist ahjupotis... rasv tilgub... maitseb hea ju.

A propos: Avastasin siin revideerimis-inspekteerimis-inventuuril riiulilt koroona alguses vahetult paanika-aja eel soetatud erinevad lihakonservid. Kurat 22 säilivused lõppenud. Mul tookord ostetud erinevaid, maitsesin ära ja siis ostsin portsu, ja niimoodi mitu erinevad tõugu, lisaks veel neid "kõigeõigemaid" garanteeritud kvaliteediga kalleid tõesti lihast isetehtud konserve. Ostsin enne meie paanikat, sest meil tuttava laps seal piirkonnas, Koreas, ja hoiatas: katk tuleb ostke maske ja süüa, katk tuleb, et neil seal juba täitsa hullumaja. Hirmus katk tuleb, et Hiinas inimesed koolevad nagu kärbsed. No vat ja siis ostsingi. No ja nüüd siis aeg neid sööma hakata. Egas ma ju hüva kraami ära viska! Vene kroonus sõime 10 aastat autos vedelenud (suvel kuni 60-80 ja talvel kuni -25-30) konservpiima ka ära ja midagi ei juhtunud. Asi see nüüd 3-4 aasta vanuseid lihakonserve mugida. Kummis ükski siiani pole olnud (surströmmiks pole läinud), kõik erinevad olen üle käinud ja ühestki mingit jama just välja pole tulnud. Aga ega need mõned tüübid neist nüüd erilised piduroad küll pole... Mina söön ära, aga nooremale põlvkonnale +/-30 ja allapoole ma sellist asja küll pakkuda ei julgeks. Ka kassidega oli probleeme: ühe sordi kallerdise ja sousti panid kohe pintslisse ja siis mõnulesid, aga mõne teise peale vaatasid pikalt. Aga noh, neid kallid kodukäsitööd, need on ikka omaette superklass ja neid ei tahaks küll kellegagi jagada, kes head asja hinnata ei oska. Nii, et vaadake oma varud üle ja siis tehke oma sundkonsumeerimised ära. Uued kaubakogused ju ootavad...

[Some]

Poe lihale äkitse süstitakse soolvett sisse?

[TALUPOEG TALUJA]

Poe lihale äkitse süstitakse soolvett sisse?

Ära nüüd sellest küll räägi, sest kohe pead hakkama siin tõestama seda uskmatutele. Sul peab ka teadmisi olema!

[wolfgang]

Tea, kas toorele süstitakse, aga sinkidele süstitakse küll. Poe sinkide olemus on küll na sültjas tihtipeale. Kui ise suitsetada siis on ka pigem kuiv, kui just kole pekine tükk ei ole. Jahimeeste kokkutulekul vaatasin õpetust kuidas burgeri piffi tehakse. Olles sellega ajuti ikka ka tegelenud siis huvi pärast tahtsin vaadata, et kas tööstuslikult samamoodi on. No ei olnud. Kui ma panen vaid sibulat, küüslauku, rohelist, soola, pipart ja/või tšillit, lihale hulka, tavaliselt, siis seal uhati nii vett, kui jääd usinasti kaussi ja siis nende enda maitseainesegu. Rohkem ei viitsindki vaadata neid šõusid.

[Rebane11]

Lihakeha peale tapmist peab 24 tundi rippuma. Noh, et veenduda et ikka tõesti surnud on või nii. Sellist liha edasi töödeldes pole võimalik, et pakendit avades lirts vett varbale tuleb. Aga näe, tuleb.
Need gurmeekonservid ei tule üldse kallid. Ja pole ka keeruline teha. Samas, üleeile avasin kriisiaegse konservi ja ei istu enam. Tea, 5-6 tükki on veel järel, mis nendega teha?
PS. Käsil on suitsuahju konstrueerimine, tuleb suitsugeneraatoriga, aga muidu elektri küttel. Tahaks pikama suitsuga sinki, aga väikest kogust ei viitsi puudega jukerdada. Näis mis saab.

[wolfgang]

Lihakeha peale tapmist peab 24 tundi rippuma

No oleneb... näiteks temperatuurist kus see ripub. Lõigata on parem küll, kui on üle öö seisnud jahedas. samas näiteks lihaveise rümpa/liha peaks päevi 1-3C juures hoidma, et laagerduks, a näiteks coppa ja vinnutatud vorstide puhul peaksid need kuid(3 tavaliselt) +12 juures rippuma.

[Rebane11]

Seaduses kirjas see 24 tunni nõue. Rohkem võib alati.
Kusjuures paljudes taudes oli ka nii. Mu isa küis küla peal sigu tapmas ja rääkis, et mõne perenaisega oli ikka pusimist - ei tahetud sugugi värsket lauale panna.

[Peeter]

Ahh, rebane, sööd ära. Või haukad pudru sisse/kõrvale. Mulle meeldib rohkem külmana, viilukaupa leiva peale panduna konsumeerida. Tiba midagi maitsestamiseks, kurgi-tomativiil ja käib küll. Ega ta nii hull ka just pole. (Vähemalt mina arvan nii, aga noorem põlv arvab küll teisiti). Aga ega ma ju ka kirjutasin, et mõni neist nüüd küll maitse-elamusi ei pakkunud...
Sellest vee süstimisest: omal ajal tuttav (ühe lihatööstuse raamatupidaja) näitas ja selgitas kuidas seda tehakse ja millist raamatupidamislikku jumet annab vee süstimine toodangusse, aga tema ütles, et tooresse lihasse nemad ei süsti, ainult sinkidesse.....

[Rebane11]

Mul selle viimase konserviga ikka jama, hulk häid makarone aia taha? Võib olla oleks olnud hea, aga sellist kriisi ja nälga ei tulnudki, et iga konserv meeldima hakkaks.
Lahendus on ämmas, tema mugib meil kõike.

[Peeter]

Poe sinkide olemus on küll na sültjas tihtipeale. Kui ise suitsetada siis on ka pigem kuiv, kui just kole pekine tükk ei ole.

Ei tea kuidas praegu on, aga mõned aastad tagasi üks väiketegijast "peolaudade tegija" kurtis, et rulaadi jaoks kamarat pole enam kuskilt saada. Sinna ju tembeldatud ei sobi. Et lihatööstused kasutavad parema meelega välismaist liha, tulevat Soomest, külmikust sügavkülmutatuna ja tembeldatuna ei-tea-mis-maadelt-kõikjalt Argentiinani välja. Et ei saa kuskilt siit värsket kamarat. Et ainult mõni üksik siinne lihatööstus ise tapab ja siis ehk saab templita kamarat, aga ette tellida tuleb. Ja siis tekkibki küsimus (st minul tuli see küsimus olles seda lihuniku ja peakoka saadet vaadanud), et kes ja millisest lihast meil Eestis siis seda "poesinki" tehakse? Et kas on üldse vahet, kui sildilt vaatab vastu PL või LT või LV, või hoopis ES või krst mis veel või EE. Näiteks, et kui juustu peal on UK, siis ei maksa küll kätt väristada, võta aga, kui hind sobib.

[Rebane11]

Kamaraga on jama küll. Templita või templiga. Ma olen saanud Lätist, aga harva. Aastake on viimasest rulaadist möödas.

[AndresTy]

Poe lihale äkitse süstitakse soolvett sisse?

Teada on, et kui kodustes tingimustes mingit suuremat lihatükki suitsutatakse, siis on tavaline, et sinna soolvett sisse süstitakse.

[wolfgang]

Rakvere Vaalakas on üks lihapood, kus kamarat, vähemasti on müüdud. "Oma Põrsas" äkki? A ma ei mäleta, kas templiga või ilma.
Eitea, kas varsti võib ka portfelii või rahakotti näha templiga ?

[OLAVI]

Poe lihale äkitse süstitakse soolvett sisse?

Ära nüüd sellest küll räägi, sest kohe pead hakkama siin tõestama seda uskmatutele.
Sul peab ka teadmisi olema!

Ega enda teadmised ei loe, vaid peab oskama leida kirjapandud juhendmaterjale.
Ja kuna tõesti ei kirjutata mitte "süstimisest" vaid hoopis "pritsimisest", siis saab puhta südamega väita, et "ei süstita".

Eespool panin juba lingi MTÜ Eesti Toiduainete Tehnoloogia Seltsi poolt koostatud MAHElihakäitlemise juhendile, kus on kirjeldatud muuhulgas süstitavate ainete kogused ja tehnoloogiad.
https://toiduteave.ee/wp-content/upload ... i_2020.pdf
Lk 116 on kirjutatud mahesingi pritsimisest aga see kui palju tohib tavalihasse pritsida on omaette kirjatükis:

Soolvee pritsimine lihasse on üks nüüdisaegsemaid soolamisviise. Kasutatakse ühe või mitme nõelaga käsipritse ja erineva võimsusega paljude nõeltega konveierlindiga soolveepritse.
Soolvee pritsimiseks kasutatav õõnesnõel on umbse otsaga, nõela külgede sees on avad soolvee väljalaskmiseks.

Pritsitav soolvee kogus on umbes 10–20% singi kaalust.

Tööstuslikes tingimustes kasutatakse paljude nõeltega pritsi ehk multistik’i. See võimaldab protsessi mehhaniseerida, pritsida nii kondiga kui ka kondita toodet, kiirendada oluliselt tootmistsüklit.

Paljunõelalise soolveepritsi nõelapadjas on mitukümmend kuni sada nõela, mis asuvad üksteisest umbes 2 cm kaugusel. Seadmes on võimalik reguleerida pritsitava soolvee rõhku, selle kogust, liha transportööri liikumiskiirust. Et soolvesi pritsitakse lihasse lähestikku asuvate nõelte kaudu, on soolvee jaotumine ühtlane; nõelatorked tagavad ka liha mehaanilise pehmendamise. Soolvee pritsimisel multistik’iga tuleb kinni pidada antud seadme jaoks sobivast režiimist. Sellest kõrvalekaldumisel, näiteks liiga suure pritsimisrõhu korral, võivad lihas tekkida n-ö soolveetaskud, mis valmistootes näivad aukude ja lõhedena.

Paljude nõeltega pritsimisel kasutatakse tavaliselt ringlevat soolveesüsteemi, st pritsist väljunud,
lihasse mitteimendunud soolvesi ja lihast eraldunud mahl kogutakse, filtreeritakse ja pritsitakse uuesti.
Sellise korduvalt kasutatava soolvee kontsentratsiooni tuleb vajaduse korral korrigeerida ja liigse
mikrobiaalse saastatuse vältimiseks töötada madalatel temperatuuridel. Nõelu tuleb perioodiliselt
kontrollida, veendumaks, et neis pole tekkinud
ummistusi.

[Rebane11]

Poe lihale äkitse süstitakse soolvett sisse?

Teada on, et kui kodustes tingimustes mingit suuremat lihatükki suitsutatakse, siis on tavaline, et sinna soolvett sisse süstitakse.

Sutsetamise lõpus seda soolvett enam lihas ei ole. Olgu see võrske liha või sink, seal mingit vett olla ei saa ega tohiks, kui seda sihilikult pole lisatud.