Autotehnikateema

[andrus]

Ainuke, mida me sellest järjekordsest pikast tiraadist teada ei saanud, oli vastus üks postitus enne seda esitatud küsimusele

[avrnbr]

.... näiteks Karilaidi sadulveokid, mis veavad öösel Paldiskist tuulikulabasid .....

Ehk mõtlesid "Kaarlaid"?

[Kapten Trumm]

Sama neh, olen näinud operatsiooni, kui öösel veeti Jõgisoolt (seal asub paatide toomine) Paldiski sadamasse 45 m pikkune klaasplastist jahi kere.
Tuulikulabasid veeti eelmine reede vist.

[tuli]

Nu hea on see, et vähemalt vanadel suksudel oli alumiiniumist keredetailid. Olen ise näinud Eestiski, mitte üht roostetäppigi polnud peal. Kunagist nägin isegi soome numbrimärgiga bussi, kah alumiiniumist uunikum. Aga mis toodang oli, ei mäleta. Ilusad asjad.

[vanahalb]

Veoki eest vastutab ikka veoki roolis olnud isik. Kui palju õnnestub vastutust jagada või suisa üle kanda kellelgi kõrval seisjale, see on juba iseteema. Vähemalt nii oli minu veos(t)ekorraldaja õppe ajal.

Ma pidasin siin silmas Trummi näiteid et kuidas Usas kliendi kaubahaagisega sirgelt kaalule sõidetakse. Eestis ju tehakse samasuguseid töid et võetaks sadamast või terminalist poolhaagis ja viiakse sinna kuhu kunde soovib. Minuarust küll ei vahita ringi et kuskohal nüüd esimene kaal on et see üle kaaluda. Kuigi võiks sest tihtipeale tekib kiusatud 24 tonni asemel 27 peale virutada et ühe korraga veetud saaks. Veose paberites on kaal ära märgitud ja nahh seda kontrollimiseks uuesti kaaluma hakata? Kui on valesti märgitud siis komplekteerija vastutab.
Või teistmoodi - kui Usas on selle Amazoni treileril saatekiri siis ongi ta kaalutud. Miks suvaline teeäärene kaal peaks olema politseile suurem autoriteet kui Amazoni enda kaal?

Ja teist mõttelõnga niipalju et tänapäeval on samuti mitteroostetavaid busse. Need on pigem tavapärased mitte haruldased. Ennemuiste oli mustast rauast kahe pikitalaga raam ja selle peal täisalumiiniumist kere. Tänapäeval pigem kroomterasest (sama materjall millest pesumasina trumleid tehakse) sõrestik ja sellel allpool kroomterasest, üleval aga alumiiniumist paneelid. Kroomteras on tükk maad odavam kui roostevaba (nikliga) teras ja raske. Ainult alumiiniumist pole ka hea sest ta on küll kerge ja ei roosteta kuid soolalögaga oksüdeerub selliseks pasaks et parandada enam ei saagi.

Kui alumiiniumist autot vaja on siis vanale Audi A8-le peaks keskmise eestlase hammas peale hakkama. Tõenäoliselt on seegi tänaseks hakasnud pulbriks oksüdeeeruma. Ma olen ise teise põlvkonna Audi TT-ga sõitnud. Kandevosa oli teras ehk VW Golf alus , kerepaneelid alumiiniumist.
Mingised Jaguarid on samuti alumiiniumist kuid nendega pole kokku puutunud. Lihtsalt üksikuid paneele nagu kapott vms on paljudel autodel. Proovige magnetiga

[paadikapten]

Tekkis küsimus. Kas vanade, paarikümneaastaste autode juures on oht, et päris esimest korda roolis olija võib autol midagi lõhkuda? Oleks huvitav lugeda vanade autospetside arvamusi.

Olen saanud tuttava eraterritooriumil sugulase autoga veidi praktikat. Esimene harjutuskord (umbes pool tundi) oli üks suur ringikarglemine, sest mu pedaalitunnetus oli null. Kargasin kohalt nagu kits ja pidurdasin nagu vastu seina. Sinna juurde veel ropud jõnksutamised auto inertsi ja väljasurnud, aga seesoleva süüte tõttu inertsist käivituda üritava mootoriga - noh, mootor sureb välja, aga auto veel liigub ja siis hakkab hull karglemine, nagu tahaks mootor ise ärgata, aga ei suuda. Nii kaua, kuni ma reageerida jõudsin, siduri alla lükkasin ja süüte välja keerasin, jõudis masin teha mitu jõnksu. Sugulane mu kõrval hoidis armatuurist kinni, et pidurduste ajal istmel püsida. Teisel korral hakkas mu jalatunnetus juba vaikselt ärkama, aga siiski retsisin autot. Kolmandal korral hakkasid sujuv kohaltvõtt ja pidurdamine juba välja tulema, oli väljasuretamisi ja hetkelisi rehvivilinaid, ja polnud enam järske hüppeid.
Peale kolmandat korda läks paar päeva mööda, omanik sõitis siin ja seal ja... siis auto ei käivitunud enam. Sugulane lasi selle töökotta vedada. Selgus, et bensupumbal oli mingi polt puru ja seetõttu pump kutu. Pump läks vahetusse. Oleks huvitav lugeda, kas mu algajalik lõhkumine võis sellele jubinale haiget teha? Sugulane kartis alguses pigem, et ma lõhun ära siduri, tal on kogemus siduri rikkega sõidu ajal. Kumbki meist ei osanud arvata, et läheb pump. Masin on Hyundai.
Esmaspäeval pääsen juba autokooli masina rooli. Eks saan autode pedaale võrrelda, võibolla saan sõiduõpetajalt nippe juurde. Kui asi sujub kenasti, vormistab sugulane end sõidujuhendajaks ja saan veel tema autoga kah oma jalatunnetust arendada. Aga püüan sõita nii, et rohkem seda masinat ei retsi.

[Fuchs]

Tekkis küsimus. Kas vanade, paarikümneaastaste autode juures on oht, et päris esimest korda roolis olija võib autol midagi lõhkuda?

Sidurist võib algaja suht ruttu jagu saada, muus osas mitte niiväga. Või noh, siis peaks vaest autot juba päris pikalt piinama aga üldiselt inimene on õppimisvõimeline ja nagu isegi kirjutasid läks sõit vaikselt üha sujuvamaks. Mingi pumba purunemine ei ole sõidustiiliga kuidagi seotud.
Ma ise olen oma hobiautost uunikumi peal kahte last koolitanud, ei suutnud nad midagi ära lõhkuda. Normaalsed autod on ikka projekteeritud suht suure varuga igasugu väärkohtlemise osas... kas vana Huidai ka nende normaalsete autode kategooriasse kuulub on muidugi iseküsimus

[Rain217]

20 aastat tagasi oli Hyundai koostekvaliteet alla igasugust arvestust. See, et üks isend veel liigub, on ime iseeneses.

[paadikapten]

Jah, see liigub. Sugulane ostis selle mitu aastat tagasi ja muidugi hoiab autot, hooldab, sõidustiil on rahulik ja lollusi ei tehta. Sugulase käes olles on autol olnud mõni remont (ühe korra sidur jne). Nüüd sain rikke kohta täpsema info: pumbal oli pooleks läinud võll, mille kaudu pump oma mootorilt vunki sai, ja pumbamootor käis tühjalt.
Esimesel ja teisel harjutamisel oli juhuseid, kus mootor suri välja mitu korda järjest ja seega mitu korda järjest ma seda jälle käivitasin. Kas see ei pruugi pumbale tavapärasest veidi suuremat koormust anda? Lausa nii, et mingi väsinud võll järgi annab.

[Walter2]

Mis pumbast üldse jutt - kas tegu bensuka või diisliga?

[OLAVI]

... Nüüd sain rikke kohta täpsema info: pumbal oli pooleks läinud võll, mille kaudu pump oma mootorilt vunki sai, ja pumbamootor käis tühjalt.
Esimesel ja teisel harjutamisel oli juhuseid, kus mootor suri välja mitu korda järjest ja seega mitu korda järjest ma seda jälle käivitasin. Kas see ei pruugi pumbale tavapärasest veidi suuremat koormust anda? Lausa nii, et mingi väsinud võll järgi annab.

Kuna ei tea aastat ja pumba tootenumbrit, siis saab ainult oletada.

Pumba mootori võll saab murduda ülekoormusest ainult siis, kui selle tööorgan täiskiirusel kokku jookseb.
Vanematel metallsisuga pumpadel oli tööorgani sisu kaetud plastikukihiga (teflon?) ja kui tühja paaki "kõvasti loksutades" tõuseb paagi põhjast sodi, mis pumbas oleva viimseni kulunud plastikihi pinnalt lahti rebib, siis kiilubki pumbaratta kinni.

On küll olnud sellist juhust, kus tühja paagiga linna risteel äkilist kurvi võttes on bensupump pärast kurvi kokku jooksnud.

Kui võll on mootori käivituse hetkel kinni kiilunud, siis ennem põleb läbi pumba kaitse, kui et võll murdub.

[paadikapten]

Mis pumbast üldse jutt - kas tegu bensuka või diisliga?

Bensukas.

Nii et on variant, kus suure raputamise peale tõusis paagi põhjast üles mingi sodi, sattus pumba sisse ja lõhkus selle?

[mongol]

Pigem tegid sa teene, et see jupp just nüüd saba andis - see aeg oleks varem või hiljem kätte jõudnud ja siis juba kuskil ebamugavamas kohas-ajal. Kõik, mis liigub, see kulub ja kui on aeg minna, siis läheb. Vahet pole, kelle käes. Selle pärast ei ole vaja küll muretseda, et sina süüdi oleks.

[paadikapten]

Ei muretse. Sugulane suhtub asjasse normaalselt ja nüüd ma saan talle selle rikke tekkimise mehhanismi selgitada. Lihtsalt me ei osanud arvata, et pump läheb.

Nii vanal autol võib selline raputamine veel miskit lahti loksutada nii, et see hiljem kusagil välja lööb? Näiteks oli sugulasel juhus, kus üks juhe korrodeerus nii, et tuli oma ühendusest lahti. See juhe pandi uuesti paika, aga kes teab, kus mõni selline ühendus veel kohe-kohe katkemas on.

[OLAVI]

... Nii et on variant, kus suure raputamise peale tõusis paagi põhjast üles mingi sodi, sattus pumba sisse ja lõhkus selle?

Aastakümnetega võib olla paagi põhja kogunenud ka paras sorts vett lisaks sodile.
Kui pump on paagist väljas, siis tasub (peenikese) voolikuga paagi põhjast setet välja soristada ja uurida põhjakihi koostist.

... Nii vanal autol võib selline raputamine veel miskit lahti loksutada nii, et see hiljem kusagil välja lööb?
Näiteks oli sugulasel juhus, kus üks juhe korrodeerus nii, et tuli oma ühendusest lahti.
See juhe pandi uuesti paika, aga kes teab, kus mõni selline ühendus veel kohe-kohe katkemas on.

Mootori padjad võivad olla mõrased või päris katki (mida sujuval sõidul ei pruugi märgata) aga äkilisel liikumisel lõhub mootori kargamine, ajaga kangeks muutunud juhtmed või voolikud.

Kohalt liikuma hakkamist on kõige parem õppida jäisel/lumisel platsil või kruusaplatsil, sest siis laseb äkilise sidurikäiguga rattad libisema ja auto käiguosa ei saa nii palju löökkoormust.