Jätkates veel Kuramaast ja kuralastest. Kuna Kuramaa ulatumine Breemeni Adami maadekirjelduses kuni ranniku põhjapoolse tipuni Kolkas seati ilmselt kahtluse alla väitega,
Kriku kirjutas: ↑16 Mai, 2024 8:15
Kuralased ei elanud kuni Kolkani.
siis vaatame, mida selle küsimuse kohta siis teised allikad arvavad.
Nüüd kui kuralaste all mõeldi balti kurši rahvust, eristamaks neid Põhja-Kuramaal elanud läänemeresoomlastest, siis
- esiteks ei ole teada, kas kurše elas või ei elanud Kolka külas. Lätlaste andmetel asub nende lähim teadaolev matusekoht Upesvagarus, ca 25 km Kolkast edelas, aga see polegi nii oluline. Kuršide asumist kõikides sealsetes suuremates asulates/võimukeskustes (mis jäidki rannast eemale) on seostatud Põhja-Kuramaa koloniseerimisega, mis tähendab, et võimul olid pigem ikkagi kuršid ja mitte külades elanud lihtrahvas. Seega ei saa eristada mingit piirkonda seal tõenäoliselt enamuses elanud rahva järgi vaid tuleb arvestada ka muid tegureid.
Around the tenth century, the northern boundary of Curonian territory lay close to the River Tebra (Mugurēvičs 1987, p.64, Fig. 11; 1997, p.78). From the 11th century, the Curonians started expanding northwards, and finally reached Vendian territories in the lower reaches of the River Venta,1 penetrating swiftly into Livonian territories up to the Bay of Rīga. The character of Curonian centres, which began to emerge in Livonian territory from the 11th century, was surely a type of colonisation (Аsaris 1997; Mugurēvičs 1997, p.78; Žulkus 2004). Around the 12th century, the Curonians lived and controlled the coastal waters along the eastern Baltic for a stretch of almost 500 kilometres.
https://e-journals.ku.lt/journal/AB/art ... 9/file/pdf
From the beginning of the 11th century, as the population grew, Curonian expansion northward began, gradually reaching the furthest northwest part of present-day Latvia. From the mid-11th century, the Curonians began to infiltrate the area inhabited by the Baltic Finns (Asaris 1996, pp. 38–42). As a result of this expansion, the Curonians gradually intermingled with and assimilated the local cultures, so that the influence of their material culture appears in power centres that had previously been Finnic, such as Talsi and Mežīte.
https://e-journals.ku.lt/journal/AB/art ... 5/file/pdf
- teiseks ja olulisemaks on põhimõtteline viga kui hinnata tänapäevaste teadmiste kohaselt tolleaegset maailma kirjeldamist. Asjaolu, et meile praegu teadaolevalt elasid Põhja-Kuramaal ka läänemeresoome päritolu inimesed ei tähenda kuidagi, et Breemeni Adam oleks võinud seda teada. Ja kuna Adam neid ei ei maininud, on selge, et ta ei teadnud neist midagi või kui teadiski, siis mitte maa valdajate kontekstis.
Järelikult sai Adam kirjutada Kuramaast kui kogu rannikut hõlvanud geograafilisest piirkonnast, koos kõigi seal elanud ja ühisnimetusena kuralasteks, kutsututega.
Lisaks, Adamist edasi veel kuni 14. sajandini ei ole kuskil allikates Kuramaa elanikke teistmoodi kui kuralasteks nimetatud.
On levinud seisukoht, et kuralane oli algselt (eriti 12.–13. sajandi allikates) ühisnimetus nii kurši kui läänemeresoome keelega Kuramaa rahvastiku kohta, kuigi allikates on esmajoones ilmselt juttu ikkagi arvukamast ja arenenumast balti rahvast. https://et.wikipedia.org/wiki/Kuramaa_liivlased
Nagu teisel pool Riia lahte nii leidis ka Põhja-Kuramaal aset läänemere soomlaste segunemine baltlastega, täpsemalt kuršidega, aga seda sellise määrani, et 13. sajandi alguse kirjalikud allikad ei tee neil etnostel enam mingit vahet (Tõnisson 1970, 465; 1974, 187; Zemītis 2011, 78).
V. Lang Läänemeresoome tulemised
Kriku kirjutas: ↑16 Mai, 2024 20:29
Kust see väide, et Kuramaa poolsaare tipu liivlased (või läänemeresoomlased) olid sõjavangid või nende järglased, pärineb? Ise mõtlesite välja?
Miks te arvate, et Kuramaa põhjaosa liivlased olid need kuralaste hulka kuulunud läänemeresoomlased?
