Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Sekeldaja]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist :

Läti Rail Balticu kaks raudteejaama võivad maksma minna miljard eurot

Ega me kehvemad ei saa olla

Kindlasti mitte. Esialgu kahjuks küsitakse konkursi ainukese(!) pakkuja poolt ainult 350 miljonit (kolmsada viiskümmend miljonit. Ülemiste ühistermineli eest.):
Rail Balticu suurhange kukkus läbi: Ülemiste reisiterminali ollakse nõus ehitama ainult topelthinnaga
Ilmselt sellepärast läbi kukkuski, et ainukesed osalejad mingid kehvikud olid ega taibanud vähemalt 750 milli küsida.
Ametlikud selgitused on muidugi naeruväärsed:
Rizzani de Eccheri ehitaks terminali 346 miljoni euro eest, samas kui Rail Baltic Estonia prognoosis ehitushinnaks 178 miljonit eurot.
Ametnik, kes mõtles välja kolm korda väiksema numbri kui lätlaste keskmine, tuleks päevapealt lahti lasta. Loodetavasti on seda juba tehtud.

Samas Marko Kivila kommentaar "Hankekomisjon jätkab küll hankemenetlusega vastavalt hankeprotseduuri reeglitele, kuid arvestades maksumuse kahekordistumist, siis tegeleme sellega paralleelselt juba teiste stsenaariumitega ehk uue hankemenetluse ettevalmistamisega. Näiteks on võimalus jagada hange osadeks" annab lootust. Sest osadeks jagatuna annab projekti kogueelarvet kindlasti hajutada ja osade kaupa paisutada. Äkki isegi nii palju, et erinevalt lätlastest läheb meil üks jaam miljardi maksma! Voh, see oleks tase!

Ja kui keegi veel raha pärast muretses, siis võib selle nüüd rahulikult lõpetada, sest "omanik on meile öelnud, et ärge teie rahastamise pärast muretsege, teie andke kuuma", julgustab meid kõiki uljalt Rail Balticu juhatuse esimees Anvar Salomets.

[gorilla]

Üldiselt on ehitusel käibel kolm mõistet- eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.

Eelprojekt on selline 5B tasemel lahtise käega visatud sirgeldus- maja, kolm korrust, kümme korterit, kaks trepikoda, kajakad lendavad
üleval paremas nurgas ringi, kollase päikese all.

Põhiprojekt on juba tõsisem teema, isegi korterite m2 on määratud, ainult ''täpsed mõõdud on vaja määrata kohapeal'' kuna 7 taseme tropp kes selle solgi kokku väänas, pole isegi isiklikult viitsinud koha peale materialiseeruda,aga noh, selle järgi võib isegi midagi valmis teha, kui piisavalt julge oled.

Tööprojekt on juba tõsine teema. Seitsmenda kategooria tropp on vist üks kord elus kohal käinud ja selle tõttu on tekkinud mingi juriidiline vastutus,
elik kui joonise järgi teha, siis kohe pähe ei kuku.

Läti tragöödia tundub olevat, et eelprojekti tasemel tehti ehituse maksumuse arvestus, kus ei olnud isegi trassi kulgemine täpselt kindlaks määratud.
Seejärel tabas kuuevarbalisi ''mania grandiosa'' elik püha mõte kuidas tekitada Baltimaade kipam transpordisõlm, ühendada RB Riia lennuväljaga...
Teha kesklinna kõigepealt vana Riia rongijaama asemele mingi uus koloss ja siis u. 10km eemale topeltlask elik RIX RB terminal.

Tehtud-mõeldud, kaks korda üle Daugava jõe ilge sillaga ja pompöösne RIX raudteeteminal lennuvälja kõrvale.
Siis teeme maksumuse arvestuse juba mitte eelprojekti tasemel vaid eearvestusliku, sissevõetud töö tasemel...

Sild 1 200m €, sild 2 200m €, 10+10km läbi linna raudteed 200m € (eraomandi kokkuost), RIX terminal 300-400m €...


UPS.. ääää... appike...

[AMvA]

Mulle meenus, et 94. aastal tegi BMW geniaalse käigu ja ostis Roveri. Kui ta pärast häda ja pisarate oru läbimist oli selle hiinlastele maha müüa saanud, olla keegi arvutanud, et kui sakslased oleksid Roverite tegemise seisma pannud, kuid kõigile töölistele, ametnikele jt. Roveri hingekirjas olevatele inimestele palka rahulikult edasi maksnud, saanuks nad vähem kahju kui Roverite tootmisega jätkates said.

Selle tehinguga omandatud Triumphi kaubamärk jäi ju BMW-le. Selle saab ühel hetkel bilansis üles hinnata ja elu on jälle ilus .

Ja ära unusta Mini't. Sellega teenitakse kenasti.

[olevtoom]

Mulle meenus, et 94. aastal tegi BMW geniaalse käigu ja ostis Roveri. Kui ta pärast häda ja pisarate oru läbimist oli selle hiinlastele maha müüa saanud, olla keegi arvutanud, et kui sakslased oleksid Roverite tegemise seisma pannud, kuid kõigile töölistele, ametnikele jt. Roveri hingekirjas olevatele inimestele palka rahulikult edasi maksnud, saanuks nad vähem kahju kui Roverite tootmisega jätkates said.

Selle tehinguga omandatud Triumphi kaubamärk jäi ju BMW-le. Selle saab ühel hetkel bilansis üles hinnata ja elu on jälle ilus .

Ja ära unusta Mini't. Sellega teenitakse kenasti.

Sedan'd jah, kuid analoogia ei pea ju 100 % täpne olema. Ja mina Väga Väikese Aruga Karuna ei näe FB juures Triumphile või Minile vastavaid boonuseid olevat.

[croman40]

"omanik on meile öelnud, et ärge teie rahastamise pärast muretsege, teie andke kuuma

Kilplasliku suhtumise hea näide.

Muidu üldisemalt hinnates, projekt on igati rööbastel:
Kui palju maksab - ei tea
Millal valmis saab - ei tea
Mis üldse valmis saab - ei tea
Kes vastutab - mitte keegi
Kellele jäävad kohustused - maksumaksjale

[Turist 47]

Ja kui keegi veel raha pärast muretses, siis võib selle nüüd rahulikult lõpetada, sest "omanik on meile öelnud, et ärge teie rahastamise pärast muretsege, teie andke kuuma", julgustab meid kõiki uljalt Rail Balticu juhatuse esimees Anvar Salomets.

Unistuste äri.
Oh. Võimalusel teeks isegi mõned enda kulutused emotsiooni pealt, arvestusega, et raha "seina seest" ei saa iial otsa.
Samas, kuni maksumaksja ei kobise "läheb pidu edasi". Kõigil on tegevust ja majandus kosub. Või ei kosu?

[diesel]

kuidas maksumaksja kobiseda saaks?
omavahel arutame ja ehk ka kirume ja ongi kõik.
valimistel ju tegelikult ükski erakond priiskamise lõpetamist ei luba.

[Kriku]

Kusjuures tundub, et poliitilise eliidi toetus on RB ja Saarema silla näitel just projektil, mille tasuvus on kahtlasem .

[Fucs]

Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 30.05.2024

Raudtee ja kogu sellega seonduva taristu (teedevõrk, jaamad jms) maksumuse prognoos Eesti territooriumil on 2024. a arvutuste kohaselt ca 3,7-3,8 miljardit eurot 2023. a hindades.

Lisaks täiendavate CEF ning riigieelarveliste vahendite taotlemisele on kolm Balti riiki RB elluviimisega tegelevatele ettevõtetele pannud ülesandeks töötada välja RB trassi ehituskava, mis võimaldab vaatamata Venemaa Ukrainas peetava agressioonisõja ning hiljutise COVID pandeemia tõttu kallinenud RB ehitusmaksumusele ehitada 2030. aastaks välja toimiv Põhja-Lõuna suunaline raudteeühendus (nn RB koguprojekti 1. etapp). Selleks on Eestis otsustatud RB 2030. a välja ehitada peamiselt üheteelisena, kuid kaheteelise raudtee muldel ning vähendada 1. etapis ehitusmahtusid, mis ei ole koheselt ilmtingimata vajalikud RB funktsionaalseks toimimiseks. Sealjuures on lahendus välja töötatud sellisena, et mõjud rongide kiirusele ning sõiduajale oleksid minimaalsed. Üheteelise raudtee läbilaskevõime on piisav selleks, et esimesed ca 10 aastat tagada toimiv ning äriplaani mahtute teenindamiseks vajalik raudteeliiklus RB-l. Sellise lahenduse maksumuseks on 2024. a prognoositud ca 3,1 miljardit eurot 2023. a hindades. Vajadusel saab lähitulevikus otsustada teise tee ehitamise olemasoleva peatee kõrvale – selleks tehakse kõik vajalikud ettevalmistused. Sarnased lahendused on kavandatud ka Lätis ja Leedus.

Prognoosmaksumus põhineb seni valminud projektlahendustel (puudub Pärnu ja Ikla vahelise lõigu projekt, projekteerimist võimaldav planeering on alles menetluses) ning seniste ehitushangete tulemustel. Võrreldes 2018. a koostatud eelprojekti ning eelmisel aastal esitatud aruandega, on projekti
prognoosmaksumus märgatavalt kasvanud. Projekti kogumaksumusele on negatiivset mõju avaldanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning hiljutise COVID-pandeemia mõjud, mis koos muude asjaoludega on kaasa toonud ehitushindade ca 35% kallinemise võrreldes 2018. a eelprojektis kasutatud 2016-2017 perioodi ehitusmaksumusega. Oma mõju avaldavad ka seotud osapoolte esitatavad projekteerimistingimused asukohapõhistele lahendustele ning oluliselt muutunud keskkonnanõuded (suurenenud ökoduktide arv ja parameetrid jms). Mõnevõrra on mõju avaldanud ka raudtee nõuete kohandamine militaarvedude võimaldamiseks. Jätkuvalt on ebaselged Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede likvideerimise konkreetsemad mõjud ehitushindadele tulevikus. Praeguseks on sõja algul toimunud ehitushindade kasv pidurdunud, kuid jäänud märgatavalt kõrgemale tasemele võrreldes sõjaeelse ajaga.

....

2030. a lõpuks peab vähemalt valmima Põhja-Lõuna suunaline raudteeühendus kolme Balti riigi vahel kuni Leedu-Poola piirini ehk raudtee nn 1. etapp, mis võrreldes RB täislahendusega hõlmab Eesti osas küll järgmisi ehituslikke mööndusi, kuid ei vähenda täislahendusega võrreldes raudtee funktsionaalsust (läbilaskevõime, ühenduskiirus):

• raudtee alusehitis lõigul Soodevahe-Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse 1. etapis üheteelise raudtee tarbeks;
• raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel);
• jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel aeglasematest mööduda;
• liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100% mahtu ehitada);
• esimeses etapis jääb välja ehitamata 12 viadukti, ümbersõit tagatakse teiste lähedusse juba kavandatud ristumiste kaudu;
• esimeses etapis on Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste reisiterminalide rajamine kavandatud täismahus, selle reservatsiooniga, et see otsustatakse lõplikult varasemate terminali ehitusetappide maksumusele tuginedes;
• esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina, st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hindab RBE juhtumipõhiselt peatuste kaupa (eeldatavale reisijate arvu prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt varasemate ehitusetappide maksumusest);
• Pärnu kaubaterminali ehitust ei rahastata CEF vahenditest, otsitakse aktiivselt erainvestorit.

...

Senised investeeringud

Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht Eestis on 137,47 miljonit eurot (sisaldab nii EL toetusi kui riigipoolset omapanust) ning jaguneb aastate lõikes järgmiselt:

Aasta / Maksumus (mln €)
2010 0,05
2011 0,09
2012 0,02
2013 0,63
2014 4,40
2015 4,59
2016 5,18
2017 12,69
2018 4,40
2019 8,76
2020 20,21
2021 27,58
2022 48,13
2023 63,40

Investeeringud ja kulud rahastuslepetega eraldatud rahastuse arvelt

Vastavalt 2024. a riigieelarvele ning riigi eelarvestrateegia 2025-2028 koostamiseks esitatud ettepanekule on riigieelarvelistest vahenditest (juba olemasolev EL CEF toetus ning kohustuslik omafinantseering) kavandamisel RB projekti tegevusi järgmistes mahtudes:

Liik / Eelarve (mln €)
Uuringud 3,11
Projekteerimine 9,59
Ehitus 476,36
Maade omandamine 12,71
Tööjõukulu ja teenused 13,72
Kokku 515,49

...

RRF ja SF
Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele taaste- ja taaskäivitusrahastu (RRF) toetusega kavandatud Kangru liiklussõlme rajamine ning kahe täiendava viadukti ehitamine (maksumus kokku ca 31 mln €) ning struktuurivahendite kaasrahastusega Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (37 mln €), RB kohalike peatuste ehitamine (maksumus ca 16 mln €), Pärnu reisiterminali hoone rajamine ja terminaliala ning ümbritsevate tänavate ehitus (ca 12 mln €).

...

....tööde tegelik maksumus selgub ehitushangete järel sõlmitavate lepingute tulemusena. Sõltuvalt sellest, millisel aastal millise ulatusega RB rajamise töid hangitakse, uuendab/täpsustab KLIM koostöös RBE-ga RB Eesti osa ehitamise eelarvet järk-järgult. Kuna ehituse hinnad muutuvad ajas (viimase 15 aasta jooksul on Eestis täheldatud nii ehitushindade tõusu kui langust), on mõistetav, et kogukulu prognoosi tuleb projekti tegevuste elluviimisega paralleelselt uute andmete laekumisel ka uuendada.

See, milliseid RB objekte on võimalik millisteks aastateks rajada, sõltub aga mh CEF vahendite olemasolust (CEF eelarve, konkreetse taotlusvooru eelarve, taotlemise tulemused). Seega võivad praegu kavandatuga võrreldes muutuda ka konkreetsete objektide ehitushanke ja ehituslepingu sõlmimise ajad. Viimane omakorda mõjutab RB eelarve uuendamist. Riigisisese reisirongiliikluse käivitamiseks Ülemiste ning Pärnu vahelisel lõigul on taristu valmimisele lisaks vajalik sõlmida avaliku teenindamise leping reisiveo operaatoriga ning sobiva veeremi soetus ja olemasolu. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kes on siseriiklikku reisirongiliiklust korraldav pädev asutus, on arutatud võimalust avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks Eesti Liinirongid AS-iga (Elron), kelle ülesandeks oleks sellisel juhul ka nõuetele vastava veeremi hankimine, mis eeldab ka RES-s veeremi ostmiseks vajalike vahendite kavandamist. Kõnealune ettepanek on kavandatud esitada valitsuskabinetile arutamiseks, samas, kõik RB-le veeremi soetamise ja opereerimise põhimõttelised lahendused (võimaldamaks koostalitlust kogu RB trassil) lepitakse kolme Balti riigi valitsuste vahel kokku eeldatavalt 2025 aasta alguseks.

...

Avalikust arvamusest Eestis

Läbi aastate on RBE tellinud avaliku arvamuse uuringuid, mida on teostanud professionaalsed ühiskondlike uuringutega tegelevad ettevõtted. Seni viimase, 2023. a esimeses pooles Turu-uuringute AS korraldatud uuringu kohaselt toetab kiiret ja kaasaegset Eestit Lääne-ja Kesk-Euroopaga ühendavat raudteed 68 protsenti elanikkonnast, samas raudteeühenduse vastu on 19 protsenti. Toetus RB projektile on Eestis juba kolmandat aastat järjest olnud stabiilselt vähemalt 65 protsenti. Jätkuvalt on toetus kõrgeim nooremate vanuserühmade seas (15-29 vanuserühma toetus 74%). RB projekti realiseerumisse usub uuringu järgi 49 protsenti Eesti elanikest, ülejäänud kas pole kindlad või ei oska vastata. Projekti mõju peab Eestile positiivseks 68 protsenti elanikkonnast, negatiivseks 18 protsenti, ülejäänutel pole sellekohast seisukohta. Üldises plaanis on tulemused jäänud seega sarnaseks 2022. a korraldatud uuringu tulemustega. Toetus on püsinud üle 60% 2019. a aprillist alates, võrrelduna 2018. a jaanuari 53% toetusega RB rajamisele Eestis. Järgmine uuring valmib 2024. a juunis.

https://www.riigikogu.ee/download/84355 ... 1da5ff9509

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Esmaspäev, 22.01.2024, 15:00

Kliimaminister Kristen Michal

2023. aasta novembri seisuga olime Rail Balticu ehitamiseks kasutanud CEF‑i vahendeid koos riikliku kaasfinantseerimisega 157 miljoni euro jagu. 2024. aasta lõpuks oleme ehituslepinguid sõlminud pea 800 miljoni euro eest ja ligi 70 kilomeetri [ehitamise jaoks]. CEF‑i vahendeid oleme kaasanud seitsme rahastusvooruga 622 miljonit eurot. 2024. aasta riigieelarves on Rail Balticu ehitamiseks ette nähtud circa 190 miljonit eurot.

https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202401221500

*

Läksin Riigikogu stenogrammidest rahanumbreid otsima ja avastasin ennast ootamatult üsnagi skisofreenilises keskkonnas...
Viimased 26 stenogrammi lugesin läbi, rohkem ei jaksanud.
Aga endalegi üllatuslikult märkasin seal ühte kindlat mustrit ja millegipärast 101 nn rahvasaadiku seas ainult üsna väikest seltskonda, kes on täiesti ennastsalgavalt ambražuurile viskunud.

Seal Riigikogus räägitavat juttu ja enamus ajast lambist visatavaid suvalisi (raha)numbreid ei hakka kommenteerima, sest neid on seal liiga palju.
Kes viitsib, lugegu ja vaadaku ise.
https://stenogrammid.riigikogu.ee/et?ra ... c&type=ALL

[Fucs]

Kusjuures tundub, et poliitilise eliidi toetus on RB ja Saarema silla näitel just projektil, mille tasuvus on kahtlasem .

Seal RK stenogrammides jäi silma RB tasuvuse kohta jutt...

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kolmapäev, 17.01.2024, 12:00

13:53 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets tunnistas, et see projekt ei ole rahaliselt elujõuline ega hakka seda kunagi olema. Salometsa sõnul tuleb Eesti raudtee käitamise eest igal aastal tasuda. Selgitage, miks meil seda kahjumlikku projekti vaja on. Kas te teate, kui palju Rail Baltic maksumaksjale igal aastal maksma läheb?

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Avalikest vahenditest rahastatavatelt taristuprojektidelt ei eeldata finantsilist tasuvust. Me investeerime ka teedesse, paneme sinna palju raha, tagasi seda ei tule. See ei ole otseselt niimoodi seotud. Oluline on see, kuidas ja millist tulu toob see ühiskonnale, majandusele, Eesti inimestele. Seda tulu on võimalik mõõta ajakulu vähenemisega, liiklusõnnetuste [arvu] ja nendega kaasnevate kahjude vähenemisega ning raudtee kui kõige keskkonnasõbralikuma transpordiviisi suurema kasutamisega, sest keskkonnakahjud vähenevad. Vaatame 2017. aastal Ernst & Youngi tehtud projektitasuvuse analüüsi. Seal leiti, et see projekt on eelkõige kasulik just ühiskondlikust vaatepunktist lähtuvalt, kuna sellega kaasnev sotsiaal‑majanduslik kasu ületab projekti kulusid.

Välja on arvutatud, et Rail Balticu rajamine loob juba ehitusfaasis lisandväärtust circa ühe kolmandiku ulatuses investeeringu maksumusest. Selle põhjuseks on kaubad ja teenused, mida kasutatakse Rail Balticu rajamiseks, sealhulgas maksutulu, mis sellest riigieelarvesse laekub, teiste majandusharude sisendid, sealhulgas maksutulu nendest majandusharudest, mis otseselt seda ehitust teenindavad, ja ka tööjõunõudluse suurenemine. Meil on prognoosid, et tööpuudus kasvab, aga selle ehituse tõttu selles valdkonnas tööjõuvajadus kindlasti ei kahane.

Oluline on veel ühiskondlik kasu, mis, arvestades julgeolekupoliitilist olukorda, tuleneb sellest, et tekib põhja-lõunasuunaline raudteeühendus. See on oluline ka militaarseks mobiilsuseks.

See, kas taristu peab teenima kasumit selle omanikule või haldajale, on eri transpordiliikide puhul erinev. Sama kehtib ka kulude katmise puhul. Teatud riikides on näiteks teekasutustasu, meil seda niimoodi otseselt iga tee puhul ei küsita. Raudtee puhul eeldatakse, et raudtee kasutaja katab raudtee ülalpidamisega seotud kulud ehk need kulud lähevad raudtee kasutamise tasude hulka ja kasutustasude kaudu lähevad need omaniku kasumisse. Maanteedel see nii näiteks ei ole.

https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202401171200

[Aspelund]

Toomas Mattsoni FB lehelt:

20 aastat on juba üsna pikk aeg, et midagi tähistada, antud juhul tähistame 20 aasta möödumist Reformierakonna lubadusest 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. Partei lubas oma platvormis: "Jaanid tulevad juba järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal mugavamalt tänu Euroopa Liidu toel valmivale püsiühendusele Saaremaale."

[parkija]

Raudtee ja rongiliikluse kindlusest :

Kontaktvõrgu rikke tõttu oli Ülemiste jaama läbiv reisirongiliiklus Tallinna, Aegviidu, Tartu, Valga, Koidula, Rakvere ja Narva suunal oluliselt häiritud, kinnitas Elron. Taristuomanik Eesti Raudtee tegeles rikke kõrvaldamisega. Kohapeal olid kontaktvõrgu mehaanikud, kes üritasid probleemile lahendust leida.

Rike algas kella 10.30 paiku ja mõjutas rongiliiklust üle Eesti Raudtee taristu.

Veidi enne kella 14 kinnitati, et rike on parandatud ning rongiliiklus taastatud.

„Mehaanikud tuvastasid, et tegu oli kontaktvõrgu isolaatori rikkega. Probleemi lahendamiseks oli vaja eritehnikat, mille abil mehaanikud pääseksid riket parandama,“ märkis Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles. „Diiselronge sai hakata juba vahepeal rikke kõrvaldamise ajal Ülemiste jaamast läbi laskma, nüüdseks on taastunud ka elektrirongide liiklus.“

Rongiliikluse graafikus võib järgnevatel tundidel siiski veel esineda hilinemisi.

„Tallinna, Tartu, Valga, Koidula, Narva, Rakvere ja Aegviidu vahel liikuvatel reisirongidel võib toimunud liiklusseisaku tõttu esineda hilinemisi päeva lõpuni,“ tunnistas Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Me palume reisijatelt ebamugavuste pärast vabandust.“

Lisainfot saab Elroni veebilehelt või tasuta kliendiinfotelefonilt 372 616 0245.

Elron hüvitab sõidukorra maksumuse rongi hilinemisel 30 või enam minutit ning hüvitise saamiseks tuleb täita tagastusvorm Elroni veebilehel: https://elron.pilet.ee/et/tagastus.

[Fucs]

Olemasolevate raudteeliikluse juhtimissüsteemidega (ja nende "häkkimiskindlusega") ning NATO standarditele vastavusega on teatud probleemid.

Due to the heated regional security context, Rail Baltica intends to meet NATO-standards for military rail transport.

Lithuania keeps using the Russian locomotive safety control and maintenance system KLUB-U and is vulnerable to the misuse of existing security gaps in this system that, in the worst case, might include remote control take-over of trains.

Another area of critical vulnerabilities is related to railway system control, operation, and maintenance as Lithuania still uses the Russian locomotive traffic safety maintenance system KLUB-U.[13] This issue has already been a topic of a special investigation by the Committee on National Security and Defence (CNSD) of the Lithuanian Parliament in 2017. This found out that in the time frame between 2005 and 2017, the KLUB-U system was even connected to the Russian satellite navigation system GLONASS/GPS: as an operator of the KLUB-U system, Russia was technically capable to track the movement of trains in Lithuania, collect information on their technical condition and even stop them remotely.

viewtopic.php?p=844545#p844545

Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur on varustatud 50 Hz ALSN veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega. Kõik Eesti Raudtee infrastruktuuril liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud ALSN koode vastuvõtvate pardasüsteemidega (VEPS, KLUB-U, КПД-3ПА, KADRI )

https://www.evr.ee/files/AS-Eesti-Raudt ... -2021-.pdf

ALSN (АЛС-АРС ehk автоматическая локомотивная сигнализация непрерывная)
https://en.wikipedia.org/wiki/ALSN

ERTMS (European Rail Traffic Management System)
https://en.wikipedia.org/wiki/ERTMS

Ühistranspordi programm 2024–2027

Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis
kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS.
https://www.agri.ee/media/11614/download

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) - koostalitlusvõime intelligentsete transpordisüsteemide vahel:
CTC - Centralized traffic control
GSM-R
veeremi positsioneerimine
traadita infoedastus
rongi videovalve
European Train Control System (ETCS)

Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem
Euroopa Kontrollkoja eriaruanne 2017
https://op.europa.eu/webpub/eca/special ... 3-2017/et/

* * * * * * * * * *

NATO - STANAG 2468
TECHNICAL ASPECTS OF THE TRANSPORT OF MILITARY MATERIALS BY RAILROAD - AMovP-4(A)
https://standards.globalspec.com/std/12 ... tanag-2468
https://www.document-center.com/standar ... 8/history/
https://www.intertekinform.com/en-us/st ... o_1789984/

OCONUS
https://www.sddc.army.mil/sites/TEA/Fun ... CONUS.aspx

Rail Transport in NATO’s Logistics System: The Case of Poland
March 2021

3. Rolling Stock Used for Military Transport

Rail transport, due to its large transport capacity, can be used for mass transport
over long and medium distances. It is characterized by high regularity and
efficiency as well as low sensitivity to weather conditions. Railways are unrivalled
in their capacity to move heavy and bulky loads, over long distances at relatively
high speeds. Its capacity is dependent upon factors such as loading gauges, passing
facilities and the availability of motive power and rolling stock. Special loads, such
as main battle tanks, will require scarce specialized rolling stock, which must be
identified well in advance of the movement to allow for its positioning. During
a rail move, trains may be required to switch onto differing national and regional
networks which would normally have separate regulations and standards (e.g. track
width, bridge and platform heights, speed limits etc)......

https://www.researchgate.net/publicatio ... _of_Poland

[Dr.Sci]

Seoses ülikoolis olevate lõputööde kaitsmisega tuli Rail Baltic ka mitu korda teemaks, ütleme siis nii et kuna nii osad lõpetajad kui ka osa komisjonist oli ühte või teistpidi seotud vastava trassiga, siis optimistlikumad hindasid et 2030 lõpust toimib kohalik liiklus Harju ja Raplamaal, diisel-elekterveduritega, ühel rööpmepaaril, pessimislikumad ei näinud varianti et saaks valmis ei infra, ega ka veerem. Millal saab Varssavisse... ei juletud üldse ennustada.

Positiivse poole pealt - pileti hind kohalikeks sõitudeks saab olema (ja loogiliselt polegi muud varianti) konkurentsivõimeline muu ühistranspordi omaga nii et pärast miljardiinvesteeringuid on loota et 2031 1 jaanuarist saavad kohalikult paari euroga Kohilast Järvakanti.

Ja elektrifitseerimine on kogu selle trassi kõige viimane teema, ja kui kuni selleni hakatakse hankima elektridiisel omi siis uute tellimine on ka juba suht ajakriitiline - hange+vaidlustused+projekteerimine+tootmine+2 aastat testimist enne kui sõiduluba antakse... oleks muidugi variant hankida kuskilt kasutatud ja panna alla õige laiusega veermik... oh seda alandust ja häbi mida sellisel juhul RB toetajad peavad üle elama.

Kusjuures... võibolla, kui RB iseenesest kõrbeb, saab valmis ehitatud rajatised muul viisil kasutusele võtta. Ühte omaaegset megaprojekti mis tänapäeval isegi toimib, teavad meist enamus - Laagna tee ehk Lasnamäe kanal, kus küll alguses anti lootust et kiirtrammiga saab Lasnamäe kaugemast nurgast Mustamäele (ja ma ise ka arvestasin et ülikooli ajaks 90-datel on mugav liiklus olemas) siis praegu on seal täiesti toimiv bussi ja autoliiklus, tõsi, tipptundidel kuni Kadrioruni...

[Fucs]

Mind lähiperspektiivis muu eriti ei huvita kui see, et selleks ajaks kui idanaaber siia trügima hakkab, oleks võimalik ilma ümberlaadimata Saksast-Poolast siia rongiga võimalikult kiiresti soomust jms vedada.

Kui ka lastakse rööpad laiali või saab rongikoosseis ise mõne tabamuse, siis vähemalt jääb enamus soomusest või muust varustusest kasutuskõlblikuks ja saab edasi üritada selle allesjäänu siia toomist. Olenevalt kahjustustest ei pruugi olla raudtee kiirremont mingi ulmevaldkond. Sillad on muidugi eraldi teema, aga no siis saabki veetud rongiga kuni selle õnnetu puruks lastud sillani. Edasi treiladel või omal jalal. Meremehed/mereväelased oskavad täpsemalt kommenteerida, et milline oleks võimalik kahju juhul, kui idanaabril õnnestuks ära lasta nt mõni soomust jms siia vedav laev. Kaotused siis n.ö. ühe korraga / mis oleks vastase ühe õnnestumise hind.

Siin näiteks kirjutab, et

Military Sealift Command operates 19 Large, Medium-Speed, Roll-on/Roll-off Ships, or LMSRs.

LMSRs can carry an entire U.S. Army Task Force, including 58 tanks, 48 other tracked vehicles, plus more than 900 trucks and other wheeled vehicles.

58 tanki + 48 muud roomikmasinat + 900 ratassõidukit = kokku ca 1006 ühikut tehnikat.
Kui ma jagan selle modru transpordiühikute (mitte kaalu jms) järgi laevade (19tk) peale ära, siis saan keskmiselt 53 ühikut tehnikat ühe laeva kohta.

Siin räägib, et

For example, the US Navy’s large, amphibious assault ships like the Wasp-class and America-class can typically carry up to 40–50 tanks each, including main battle tanks such as the M1 Abrams. These vessels are specifically designed to transport troops, vehicles, and equipment for expeditionary warfare operations.

Sellised suuremad või väiksemad konvoid või ka üksiklaevad oleksid kindlasti vastasele üliolulise prioriteetsusega sihtmärgid.

Üks õnnestunud fataalne rünnak ühele laevale ja 50 tanki vms tehnikat (ja inimesed) on päästmatult mere põhjas.
Ilmselgelt saavad olema ka kõik sadamad kohe vastase kõrge prioriteetsusega sihtmärgid... polegi teisi õieti nii palju, et vastasele tohutute valikuvõimalustega peavalu tekitada. Igat raudteejaama või tähtsamat sõlmpunkti jäävadki nad tabama ja jahtima. Ka sillale pole nii väga lihtne tulemuslikku täpislööki anda. Eriti idanaabri moonaga. See võtab rohkem aega ja ressursse, kui mõnda suuremat sadamaala tümitada.

Liikumiskiirus neil alustel seal on max 24 sõlme ehk ca 44km/h
Gdynia/Gdansk/Hel sadamad lähtepunktina võib vist ära unustada, need on liiga Kaliningradi lähedal / VF haardeulatuses?
Gdanskist muidu oleks Tallinna ca 444 meremiili ehk ca 715km... mis teeks ca 16h sõitu kui laev suudab liikuda kogu tee 24 sõlme. + treiladega paar tundi otsa, et toodud träniga sisemaale jõuda / mööda Eestit laiali vedada. Järgmised läänepoolsemad suuremad Poola sadamad peaks olema Darlowo ja Kolobrzeg. Ca 800-900km ja 24 sõlme tehes ca 18-21 tundi.

Ka raudteel saab vedada ühe kooseisuga korraga väga suurt osa tehnikaühikuid.
https://youtu.be/gIZIanrKAxs?t=210
ma lugesin 128 ühikut tehnikat ja väikseid haagiseid ei võtnud arvesse/ei lugenud
..või
https://youtu.be/KJot_pOMeLE?t=170
97 Abrams tanki
või...
https://www.youtube.com/watch?v=WOj7QtuuXIQ
jne

Ja korraga võivad teineteise sabas liikuda ka mitu kooseisu... kui sõda lahti, siis koormatega ja takistusteta prioriteetselt peamiselt ainult ühes suunas. Rokaadtee puhul saab tehnikat ja varustust kooseisust maha puistada erinevates kohtades kus vaja on, Lõuna-Eestist Põhja-Eestini välja. Tegelikult saab puistada vajadusel ka Suwalkist Tallinnani.

Tehnikaühikute (või isikkooseisu või muu varustuse) hukukindlus raudteel peaks olema tabamuse korral parem kui merel. Oleneb muidugi millise tabamusega ja sihtmärgiga konkreetsemalt on tegu.
Kiirus?
Olsztyn (logistikabaas) - Tartu on ca 750km (et jõuda 18 tunniga kohale peab olema rongi kiirus ca 40km/h)
Orzysz (eFP Battlegroup) -Tartu on ca 680km (et jõuda 18 tunniga kohale peab rongi kiirus olema ca 38km/h)
Gizycko (logistikabaas) - Tartu on ca 640km (et jõuda 18 tunniga kohale peab rongi kiirus olema ca 36km/h)
Kui rongid saab käima kiiremini kui 40km/h siis iga km/h on ajavõit võrreldes meretranspordiga.

Raudteetranspordi olemasolu (ühendus Poolaga), toimimine ja võimekus sõja ajal seega IMHO väga oluline.
Kas see on nimega "Rail Baltic" või midagi muud ei oma tähtsust. Tähtis on, et oleks otsast lõpuni õige rööpmelaiusega ja võimalikult kiire.
Minupärast naelutagu olemasolev raudtee Euroopa laiusele ümber ja tehku nii korda, et militaarveostega rongid liiguksid vähemalt 40-50km/h kui see RB-sse omapanusest odavam on ja selleks raha olemas (EU selleks ilmselt raha ei annaks ja 80-85% panusega ei toetaks)