Autotehnikateema
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Igasugu kummaliste tulede jaoks on ammugi leiutatud võimalus - töötuled. Tõsi, siniselt vilkuvaid majakaid selleks politseile selgitada võrdub umbes musta valgeks rääkimisega, aga lubatust suurema valgustugevusega või mittelubatud lahendusega laternatega on see piisava fantaasia ja teadmistega teoorias võimalik. Sõidukil olevate töötulede arv, valgustugevus jne pole kuidagi piiratud. Näiteks rekkade katusel leiduvate suurte prosede patareid pidid olema justnimelt töötuled - vajalikud laadimisplatsi valgustamiseks ja lülitatakse sisse eraldi lülitist, sõltumata "ametlikest" tuledest.
Töötulesid võid seletada ka nii, et elan metsa sees, kuhu viiv tee pole üldkasutatav, seal tee peal sõidangi nende 1500W prosedega. Miks te maanteel siis neid kasutasite, küsib politseiametnik. Vastus: vabandust, kogemata unustasin sisse - puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus on karistust kergendav asjaolu.
Lisatulede paigutamisel tuleb jälgida autol juba olemasolevate tulede referentsarvu. Mõnegi lootustandva laternaga ületab see suuresti lubatut. Selliste korralike, eraldi pirnidega plokk-laterna referentsarv on juba piisavalt suur, et mingeid eriti änksasid "ralli prosesid" enam legaalselt lisada ei saagi.
Suurema elektrivõimsusega pirnide kasutamisel (lubatud teeväliseks kasutuseks) tuleks jälgida, et laterna reflektor oleks metallist ja klaas ikka klaasist, lisavõimsus kulub suuresti lisasoojusele ja laterna eluiga jääb lühikeseks.
Ja isepandud ksenoonid pole enamasti legaalsed, kuna ksenoon eeldab teistsugust laternat kui halogeen, lisaks automaatset kõrguse reguleerimist. Kui sõidab vastu Vaz-2101 ksenoontuledega, siis 99% illegaalne, ksenoonidele sobivaid laternaid tõenäoliselt pole sellele olemas. Ksenoonlaterna optika on erinev, kuna valgusjõud on palju suurem, siis lahendatakse probleem valguse laiema laotamisega.
Suure kahtlusega tasub suhtuda suhteliselt odavalt müüdavatesse B-osa laternatesse Made in Taiwan (TYC, DEPO jne). Kuigi nad tunduvad kulunud originaalidest palju lootustandvamad, võib lõppkokkuvõttes valgus saada kehvemgi, sest reflektor on nii kõver et näitab kurat teab kuhu. Või näiliselt särav ja uus klaas tegelikult valgust hästi läbi ei lase. Olen näinud DEPO esilaternat, mille lähitule paika keeramisel näitas kaugtuli auto nina ette maha ja kui keerata kaugtuli paika (mõlema tule reflektor on ühes tükis), siis näitas lähituli puu otsa. Kumma variandi valite?
Töötulesid võid seletada ka nii, et elan metsa sees, kuhu viiv tee pole üldkasutatav, seal tee peal sõidangi nende 1500W prosedega. Miks te maanteel siis neid kasutasite, küsib politseiametnik. Vastus: vabandust, kogemata unustasin sisse - puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus on karistust kergendav asjaolu.
Lisatulede paigutamisel tuleb jälgida autol juba olemasolevate tulede referentsarvu. Mõnegi lootustandva laternaga ületab see suuresti lubatut. Selliste korralike, eraldi pirnidega plokk-laterna referentsarv on juba piisavalt suur, et mingeid eriti änksasid "ralli prosesid" enam legaalselt lisada ei saagi.
Suurema elektrivõimsusega pirnide kasutamisel (lubatud teeväliseks kasutuseks) tuleks jälgida, et laterna reflektor oleks metallist ja klaas ikka klaasist, lisavõimsus kulub suuresti lisasoojusele ja laterna eluiga jääb lühikeseks.
Ja isepandud ksenoonid pole enamasti legaalsed, kuna ksenoon eeldab teistsugust laternat kui halogeen, lisaks automaatset kõrguse reguleerimist. Kui sõidab vastu Vaz-2101 ksenoontuledega, siis 99% illegaalne, ksenoonidele sobivaid laternaid tõenäoliselt pole sellele olemas. Ksenoonlaterna optika on erinev, kuna valgusjõud on palju suurem, siis lahendatakse probleem valguse laiema laotamisega.
Suure kahtlusega tasub suhtuda suhteliselt odavalt müüdavatesse B-osa laternatesse Made in Taiwan (TYC, DEPO jne). Kuigi nad tunduvad kulunud originaalidest palju lootustandvamad, võib lõppkokkuvõttes valgus saada kehvemgi, sest reflektor on nii kõver et näitab kurat teab kuhu. Või näiliselt särav ja uus klaas tegelikult valgust hästi läbi ei lase. Olen näinud DEPO esilaternat, mille lähitule paika keeramisel näitas kaugtuli auto nina ette maha ja kui keerata kaugtuli paika (mõlema tule reflektor on ühes tükis), siis näitas lähituli puu otsa. Kumma variandi valite?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
AMvA kirjutas: ↑25 Juun, 2024 15:44 ....
Kas sa selle Hollandi tänavaliikluses jalgratta normeeritud tule kohta ka mingi viite võid anda?
Ma nii uudishimust uursin ja ei leidnud muid norme kui see, et ees ja taga peab olema valgusti, tagumine ei tohi vilkuda ja lubatud on isegi nn. "loose lighting", elik selline mis ei ole raami külge jäigalt kinnnitatud.
Hollandis on aluseks Saksa normid ja nende kohta on infot rohkem leida.
Kuna viimastel aastatel on Saksas korduvalt muudetud jalgrataste (pisiliikurite) kohta käivaid nõudeid, siis on netist leida ka vägagi erinevat infot.
Poole aasta tagune 2023 aasta artikkel, kus on lingid:
https://www.ndr.de/ratgeber/verbraucher ... d1186.html
Kõik tuled ja helkurid peavad olema Föderaalse Autotranspordiameti poolt heaks kiidetud ja neil peab olema katsemärk.
See koosneb lainelisest joonest, K-tähest ja mitmekohalisest numbrist. Kauplustes on sellistel tuledel tavaliselt silt "StVZO heakskiiduga".
Need on heaks kiidetud ka Pedelecitele , mis suudavad elektrimootori abil liikuda maksimaalselt 25 km/h.
Kiirematele S-Pedelecidele kehtivad erinevad regulatsioonid.
Liikluslubade eeskirja (StVZO) lõige 67 reguleerib paljusid asjuJalgratta valgustuse detailid .
Jalgrattal peab olema vähemalt järgmine:
üks või kaks esituld valge tulega ees ja lisaks valge helkur
taga punane tagatuli ja punane Z-kategooria helkur
Helkurid võivad olla kombineeritud esi- ja tagatuledega
Kollaste helkuritega pedaalid, mis töötavad edasi-tagasi
helkurvalged triibud esi- ja tagaratastel või kaks kollast helkurit kummalgi kodaral, mis töötavad küljel või helkurkatted kõigil kodaratel
Lisaks sellele miinimumvarustusele:
Esituledel võib lisaks lähituledele olla ka kaugtulede funktsioon
Tagatuledel võib olla ka piduritule funktsioon
Lambid peavad olema kindlalt ratta külge kinnitatud või ühendatud, mitte sõitja riiete külge
Vilkuvad tuled ei ole lubatud ei ette ega taha
Vastupidiselt dünamotuledele ei ole kinnitatavatel akutuledel sageli sisseehitatud helkureid. Siis on vaja täiendavaid helkureid ette ja taha.
Kergete jalgrataste (nt võidusõidu- või maastikujalgrataste) erandid enam ei kehti, kui neid kasutatakse liikluses.
Tavakasutaja peab oskama leida liikluses kasutamist lubava märgise oma tulelt (lainejoon + K number):

Tuledega seotud trahvimäärad jalgratastele 2024:
https://www.bussgeldkatalog.org/fahrradbeleuchtung/
https://www.mikesport.eu/blog/stvzo-wha ... to-germany
MILLISED KARISTUSED JA TAGAJÄRJED OOTAVAD MEID SAKSAMAAL VALE JALGRATTAVALGUSTUSE EEST?
Vastavalt STvZO sätetele kehtivad Saksamaal korraliku jalgrattavalgustuse puudumise eest trahvid. Nende summa ulatub tosinast mitmesaja euroni, olenevalt sellest, kui palju politseikontrolli käigus puudusi ilmneb ja kas õige valgustuse puudumine oli võimaliku õnnetuse põhjuseks või liiklusohu tekitajaks. Seetõttu ei tohi alahinnata STvZO sätteid ja enne Saksamaale reisi alustamist tuleks hoolikalt kontrollida ratta tehnilist seisukorda ning teha vajalikud valgustusega seotud korrektuurid.
Muidugi saab Saksamaal trahve väljastada ka muudes olukordades. Jalgratturid peaksid olema ettevaatlikud punaste tulede põlemisel, sõites mobiiltelefoniga rääkimisel või pimedal ajal vilkuva tule kasutamisel. Kõikide nende rikkumiste eest karistatakse rahatrahviga mitmekümnest kuni üle saja euroni, mis võib jalgratturi eelarvet oluliselt vähendada. Samuti pole väga tulus sõita valesti või mitte järgida selleks ettenähtud jalgrattateid.
Nimetatud eeskirjad kehtivad nii mööda jalgrattateid, parke kui ka autoliikluseks avatud tänavaid liikumisel.
STvZO määruse viimased muudatused 28. aprillil 2020 kaitsesid jalgrattureid.
Viimaste eeskirjade kohaselt ei tohi üle 3,5 tonni kaaluvad veokid ja kaubikud asulas pöörata kiirusega üle 10 km/h. See säte suurendab jalgratturite ohutust sellise manöövri ajal.
Luxidest ja Luumenitest (ratta)tuledel: https://www.bikeradar.com/advice/buyers ... ike-lights
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Saksamaa on väga mööda näide.
Teoorias on saksa kiirteedel puudub paljudes lõikudes (kui pole ekstra märkidega piiratud) kiirusepiirang. Kihuta palju tahad!
Kuid trahvi saada võib ikkagi. Selleks on kaks võimalust 1. teil jätkus rumalust oma auto kiiruskatsetused kuskil sotsiaalmeedias avaldada 2. sõitsite väga suure kiirusega, kui teie ümbruses oli teisi autosid.
Alus esimesel juhul on "liiklushuligaansuse propageerimine" ja teisel juhul "liikluse ohustamine". Seejuures tõlgenduse andmise monopol kuulub kahele politseivorstile, kellele vahele jäite. Trahvid sadades eurodes.
Ei maksa seda "Saksamaad" siia tahta. Saksamaa on õpikunäide ülereguleeritusest ja bürokraatia uputusest.
Eriti lahe leiutis on viimastel aastatel tekkinud rekkade kontrolli bussid. Sõidab sinu veoauto ees, läbi toonitud tagaklaaside vend vaatab sellise suure pikksilmaga, mida sa kabiinis teed. Buss seepärast, et kontrollija istuks piisavalt kõrgel. Häda sulle, kui võtsid sõidu ajal korra mobiili kätte. Et nt kella vaadata vms. Kõrvaline tegevus, rekka peatatakse ja suunatakse mõnda parklasse, enamasti järgneb ka rekka tehnokontroll, kus ühte-teist ikka leitakse ja edasisõidu keeld, kutsu puksiir järgi ja remonditöökotta.
Teoorias on saksa kiirteedel puudub paljudes lõikudes (kui pole ekstra märkidega piiratud) kiirusepiirang. Kihuta palju tahad!
Kuid trahvi saada võib ikkagi. Selleks on kaks võimalust 1. teil jätkus rumalust oma auto kiiruskatsetused kuskil sotsiaalmeedias avaldada 2. sõitsite väga suure kiirusega, kui teie ümbruses oli teisi autosid.
Alus esimesel juhul on "liiklushuligaansuse propageerimine" ja teisel juhul "liikluse ohustamine". Seejuures tõlgenduse andmise monopol kuulub kahele politseivorstile, kellele vahele jäite. Trahvid sadades eurodes.
Ei maksa seda "Saksamaad" siia tahta. Saksamaa on õpikunäide ülereguleeritusest ja bürokraatia uputusest.
Eriti lahe leiutis on viimastel aastatel tekkinud rekkade kontrolli bussid. Sõidab sinu veoauto ees, läbi toonitud tagaklaaside vend vaatab sellise suure pikksilmaga, mida sa kabiinis teed. Buss seepärast, et kontrollija istuks piisavalt kõrgel. Häda sulle, kui võtsid sõidu ajal korra mobiili kätte. Et nt kella vaadata vms. Kõrvaline tegevus, rekka peatatakse ja suunatakse mõnda parklasse, enamasti järgneb ka rekka tehnokontroll, kus ühte-teist ikka leitakse ja edasisõidu keeld, kutsu puksiir järgi ja remonditöökotta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Kuidas need kaks lõiku omavahel kokku peaksid sobima? Tõlgendamisruum jäetakse kohapealsele võimuesindajale (minu arust ok lähenemine) ja samas kurdetakse ülereguleerituse üle.Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Juun, 2024 12:31 ...
Alus esimesel juhul on "liiklushuligaansuse propageerimine" ja teisel juhul "liikluse ohustamine". Seejuures tõlgenduse andmise monopol kuulub kahele politseivorstile, kellele vahele jäite. Trahvid sadades eurodes.
Ei maksa seda "Saksamaad" siia tahta. Saksamaa on õpikunäide ülereguleeritusest ja bürokraatia uputusest.
...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Ülereguleeritus ongi see, et ühest küljest kuulutatakse, et meil on üliliberaalsed maailma parimad kiirteed, kuid tegelikkuses on juba loodud vähem tuntud võimalused, et kui kiiruseületamise eest ei saa trahvi väänata, siis saab ikkagi väänata muude asjade eest. Samasse zanrisse lähevad ka need nõuded jalgrataste vilkuvatele tulukestele ja karistused nende rikkumise eest, millest eespool räägiti.
Saksa õigusruum ongi muidu selline, et iga sõrmeliigutus peab olema kuidagi ära reguleeritud ja inimese enda vastutusvõimele jäetakse üsna väike roll.
Saksa õigusruum ongi muidu selline, et iga sõrmeliigutus peab olema kuidagi ära reguleeritud ja inimese enda vastutusvõimele jäetakse üsna väike roll.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Ei leidnud küll üheltki hollandi lehelt, mis käsitles jalgratta varustust ja liiklemist viidet Saksa normide kohaldamise kohta.OLAVI kirjutas: ↑26 Juun, 2024 10:49AMvA kirjutas: ↑25 Juun, 2024 15:44 ....
Kas sa selle Hollandi tänavaliikluses jalgratta normeeritud tule kohta ka mingi viite võid anda?
Ma nii uudishimust uursin ja ei leidnud muid norme kui see, et ees ja taga peab olema valgusti, tagumine ei tohi vilkuda ja lubatud on isegi nn. "loose lighting", elik selline mis ei ole raami külge jäigalt kinnnitatud.
Hollandis on aluseks Saksa normid ja nende kohta on infot rohkem leida.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
https://www.autoekspert.ee/uudised/mida ... isatulesid
Lisatulede paigaldusest.
Teatud mõttes vananev info, kuna Transpordiamet on praegu legaliseerimas neid üheosalisi LED lisatulesid (et ei pea enam paarikaupa panema).
Ma hakkasin Volvol lisakaugtulede mõttega asja uurima ja tuli välja, et soovitud võimsaid tulesid panna pole legaalne, oleks saanud vaid pisikesed seasilmad (põhilaternate valgusjõud on juba küllalt suur).
Lisatulede paigaldusest.
Teatud mõttes vananev info, kuna Transpordiamet on praegu legaliseerimas neid üheosalisi LED lisatulesid (et ei pea enam paarikaupa panema).
Ma hakkasin Volvol lisakaugtulede mõttega asja uurima ja tuli välja, et soovitud võimsaid tulesid panna pole legaalne, oleks saanud vaid pisikesed seasilmad (põhilaternate valgusjõud on juba küllalt suur).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Paarikaupa ei pea lisatulesid Eestiski juba ammu paigaldama. Võib panna ka Rootsi moodi kolm prožektorit ette või ühe riba. Kunagi oli nii et ribaks kõlbas ainult üks Osrami mudel mis tehniliselt oli kaks eraldi tuld kuid silmaga vaadates üks pikk riba. (Ilmselt oli riigikogu puhvet pikemalt lahti kui sellist asja menetleti)
Paljudel ja mul endalgi on lisatuled niimoodi eraldi lülitiga et kui lüliti on väljas siis põlevad ainult auto originaalkaugtuled ja kui lüliti sees siis nii originaalid kui lisatuled.
Politseil on viimasel ajal ütlemist olnud selliste lisa-kaugtulede kohta millel kustunud olekus põlevad sees gabariidid. Üle 3500 kg autodel tohib neid muteada kasutada ja mõnel veokal on terve katus gabariite täis kui kaugtuled välja lülitab. Üldse on veoautodel nende tulede kohta vist teised reeglid sest keegi ei kasuta lisatulesid ainult töötuledena.
Samamoodi on nn kängururaudadega. Kuni 3500 kg autol peavad nad alates mingist (2007?) aastast olema e-sertifiseeritud. Vähe raskemale uuele maasturile keevita või raudteerelsist kokku.
Sõiduautol võivad gabariitidega kaugtuled ka küljes olla ja politsei käseb sel juhul teeliikluses neile katted peale panna. Või üldse maha kruvida.
Paljudel ja mul endalgi on lisatuled niimoodi eraldi lülitiga et kui lüliti on väljas siis põlevad ainult auto originaalkaugtuled ja kui lüliti sees siis nii originaalid kui lisatuled.
Politseil on viimasel ajal ütlemist olnud selliste lisa-kaugtulede kohta millel kustunud olekus põlevad sees gabariidid. Üle 3500 kg autodel tohib neid muteada kasutada ja mõnel veokal on terve katus gabariite täis kui kaugtuled välja lülitab. Üldse on veoautodel nende tulede kohta vist teised reeglid sest keegi ei kasuta lisatulesid ainult töötuledena.
Samamoodi on nn kängururaudadega. Kuni 3500 kg autol peavad nad alates mingist (2007?) aastast olema e-sertifiseeritud. Vähe raskemale uuele maasturile keevita või raudteerelsist kokku.
Sõiduautol võivad gabariitidega kaugtuled ka küljes olla ja politsei käseb sel juhul teeliikluses neile katted peale panna. Või üldse maha kruvida.
Re: Autotehnikateema
See on nüüdseks vananenud info. Praegu on lubatud kasutada koos ääretuledega. Kui aasta tagasi üv-l ekstra küsisin, siis tüüp kratsis kukalt ja ütles et vist on juba lubatud. Et võin seni lahtise ledbari gabariiditule juhtmeotsa ülejäänute külge ühendada küll. Seaduse kujul näeb see sõnademulin üsna värdjalik välja:

Pikemalt siin: https://www.transpordiamet.ee/sites/def ... ldus_2.pdf... kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise
ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega...
...Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma
ääretuledele seatud paigutusnõudeid...
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Aga selles point ongi, et keegi ei määra sulle trahvi kiiruse ületamise eest (mida ei saagi teha, kui kiiruspiirangut pole), vaid ohtliku käitumise eest. Inimese vastutusvõimele on jäetud üsna arvestatav roll, aga kui sa ikka oled piisavalt loll ja hakkad 130-ga sõitvate autode vahel 200-ga uhama, siis see on ohtlik käitumine ja selle eest peabki karistama.Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Juun, 2024 13:24 Ülereguleeritus ongi see, et ühest küljest kuulutatakse, et meil on üliliberaalsed maailma parimad kiirteed, kuid tegelikkuses on juba loodud vähem tuntud võimalused, et kui kiiruseületamise eest ei saa trahvi väänata, siis saab ikkagi väänata muude asjade eest.
Saksa õigusruum ongi muidu selline, et iga sõrmeliigutus peab olema kuidagi ära reguleeritud ja inimese enda vastutusvõimele jäetakse üsna väike roll.
Saksa õigusruumi ülereguleerituse üle ma ei vaidle - see kehtib absoluutselt kõikide EL riikide kohta, aga see konkreetselt ei ole mingi näide selle kohta. Lausa vastupidi. Musternäide sellest, kuidas peaksid asjad käima. Kodanikule on pmst. öeldud, et "kihuta, kui tahad, aga käitu tervemõistuslikult". Aga mulle tundub, et Trummi on sellise käitumise eest isiklikult karistatud. Ei imestaks.
Muide, Eesti õigusruum põhineb paljuski Saksa seadusandluse ülesehituse loogikal.
Re: Autotehnikateema
Töötuledele on ka omad nõuded, Lülitus eraldi ja armatuuris lambike, et tuli on sisse lülitatud, seega inspektor saadab su kukele.
X-trailil on näiteks katusel nn Safari tuled, ei ole mõeldud liiklusesse. Need lülitavad tehase konditioonis sisse ainult koos kaugtuledega, eraldu nupust. Nupumehed tegid muidugi releede juures sildamise, et toimiks nö lisakaugtuledena, aga pigem ongi hajutava reflektoriga, mitte kaugele näitavad tuled. Praeguse seaduse järgi vist võib kaugtuled ka esiteljest tahapoole paigaldada.
X-trailil on näiteks katusel nn Safari tuled, ei ole mõeldud liiklusesse. Need lülitavad tehase konditioonis sisse ainult koos kaugtuledega, eraldu nupust. Nupumehed tegid muidugi releede juures sildamise, et toimiks nö lisakaugtuledena, aga pigem ongi hajutava reflektoriga, mitte kaugele näitavad tuled. Praeguse seaduse järgi vist võib kaugtuled ka esiteljest tahapoole paigaldada.
Re: Autotehnikateema
Mulle tehti need lisatuled niimoodi et sisse ja välja lülitatakse ainult koos auto kaugtuledega. Eraldi lüliti koos märgitulega on samuti ja sellest saab nad skeemist välja lülitada. Ehk kas kaugtuledena põlevad ainult auto originaalid või korraga terve jõulupuu.
Ülevaatusel pole sõimata saanud.
Mul ongi nad pigem teeservadesse keeratud. 400 meetrit ettepoole ei annaks lubatud sõidukiirustega suurt midagi juurde. Küll aga ootavad põõsastes igasugused olevused et õigel hetkel ette joosta. Soomes ja Eestis on sead ja põdrad ja kitsed. Ennist Venemaal olid need ammu patta löödud kuid sama rolli täitsid edukalt joodikud. Ilma safarituledeta oli ainuke lootus et vana vaatab korraks tagasi ja koni on parasjagu hambus. Kunagi müüdi seal veel selliseid viinapudeleid millel oli patareiga LED põhjas ja siis säras ja vilkus terve pudel kui tüüp naaberkülla pidusse läks.
See võis täitsa vabalt olla mingi riiklikult rahastatava liiklusohutusprogrammi osa
Ülevaatusel pole sõimata saanud.
Mul ongi nad pigem teeservadesse keeratud. 400 meetrit ettepoole ei annaks lubatud sõidukiirustega suurt midagi juurde. Küll aga ootavad põõsastes igasugused olevused et õigel hetkel ette joosta. Soomes ja Eestis on sead ja põdrad ja kitsed. Ennist Venemaal olid need ammu patta löödud kuid sama rolli täitsid edukalt joodikud. Ilma safarituledeta oli ainuke lootus et vana vaatab korraks tagasi ja koni on parasjagu hambus. Kunagi müüdi seal veel selliseid viinapudeleid millel oli patareiga LED põhjas ja siis säras ja vilkus terve pudel kui tüüp naaberkülla pidusse läks.
See võis täitsa vabalt olla mingi riiklikult rahastatava liiklusohutusprogrammi osa

Re: Autotehnikateema
Huvitav on see, et hetkel on maksumäära vabastus seotud "ümberehitusega" kas siis ei võiks arvetsada sellega, et vastavalt nõudmistele, teen auto invanõuetele sobivaks aga sõidan ise?Peeter kirjutas: ↑25 Juun, 2024 14:17 Ja täiesti käsitlemata on jäänud teema, mida peaks tegema sügava liitpuudega isiku (kes omab "sinist kaarti" ja kes pidevalt vajab sõidutamist) perekonnaliikmest eestkostja. Kuna tema ise tulenevalt oma puuetest ei saa mitte iilagi juhiluba, siis pole ka põhjust autot ümber ehitad, samas pole ka mingit põhjust registreerida tema nimele sõiduk, sest see tekitaks kohe suure poleemika eestkoste aruande teemal. Miks on soetud isikule, kellel pole mingit selles mõõtes arvestatavat sissetulekut, mootorsõiduk juhtumil kui temast ei ole mittd"[/i]
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Ei ole siin midagi juba "ammu". Lisakaugtulede ja udutulede paarikaupa paigaldamise kohustus on kaotamisel alles sellel aastal.vanahalb kirjutas: ↑26 Juun, 2024 14:57 Paarikaupa ei pea lisatulesid Eestiski juba ammu paigaldama. Võib panna ka Rootsi moodi kolm prožektorit ette või ühe riba. Kunagi oli nii et ribaks kõlbas ainult üks Osrami mudel mis tehniliselt oli kaks eraldi tuld kuid silmaga vaadates üks pikk riba. (Ilmselt oli riigikogu puhvet pikemalt lahti kui sellist asja menetleti)
Sellised asjad kehtestab MKM määrusega, Riigikogu ei puudu asjasse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Määruse lisa1 ei ütle mitte midagi lisatulede paaris või paaritu arvu kohta. Õigupoolest ei ütle see üldse mitte midagi lisatulede kohta. Ütleb seda, et kaks või neli kaugtuld PEAB M ja N kategooria sõidukil olema - ainult ühest ei piisa. Ülalpool viidatud Transpordiameti tehnoülevaatuse tegevusjuhend tõlgendab määrust ning annab määruse tekstile tegelikus elus kasutatava sisu, öeldes sõnaselgelt:Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Juun, 2024 8:34 Ei ole siin midagi juba "ammu". Lisakaugtulede ja udutulede paarikaupa paigaldamise kohustus on kaotamisel alles sellel aastal.
Sellised asjad kehtestab MKM määrusega, Riigikogu ei puudu asjasse.
Mina viidatud määruse ja lisa 1 punktidest lubatud tulede arvu välja ei lugenud, aga tegevusjuhendi saab alati ülevaatajale nina alla suruda ning sellega peaks probleem lahendatud olema. Kui määrust reaalsusega rohkem kooskõlasse viiakse, on see suures pildis ainult tore, aga praktikas ei tohiks ka praegu paaritu arvu tuledega probleeme olla.Määruses on kirjeldatud, mitu kaugtulelaternat on sõidukile lubatud paigaldada (lisa 1 kood 203 nõue 1). Sellest lähtuvalt on M, N1 ja N2 kategooria sõidukile lubatud paigaldada 6 ning N3 kategooria sõidukile lubatud paigaldada kokku 10 kaugtulelaternat. Lubatud on ka paaritu arv laternaid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist