Panen üle pika aja kaks järjestikku postitust
Vahepeal toimus Raketade koha pealt hulk arenguid. Võis eeldada, et teatavate intriigidega käsitlus Peipsi Raketadest satub mõne tõsise spetsi huviorbiiti ja nii ka lõpuks juhtus. Ühtlasi sain tõsise koolituse, milliste tunnuste abil eristada eri aegadel toodetud Raketasid. Ühest meil tegelikult oli lõimes aastaid tagasi juttu- salongide aknad ja õhuakende olemasolu neil. See ajas just välisuurijaid segadusse- et Tartu sadam asendas Raketadel õhuakendega aknad kinnistega, on pretsedent.
Kui koostasin Peipsi Raketade ülevaateid, siis võtsin üheks aluseks spkfleet.ru (fragmendid pildil).
See märkis Pihkva esimeste Raketade ehitusaastaks 1967. Olin küll tuttav ühe Pihkva materjaliga, et tegelik aastaarv on 1966 ja „R-143M” oli hoopis alustanud karjääri Piiteris ja sealt Pihkvasse toodud, kuid elu oli seni õpetanud Pihkvast tulevasse teabesse väga kriitiliselt suhtuma... aga seekord oli pihkvalastel õigus.
Pihkva Raketade ajaloo senine kajastus on lk 90 lõpuosas
viewtopic.php?t=9714&start=1335 Hiljem on lisandunud veel paar täiendust R-156 kohta.
Pihkva uurijad olid kätte saanud Loode Jõelaevandusele kuulunud Raketade nimekirja ja sealt siis täpsemad andmed. Ühtlasi järeldus spkfleet.ru kohta- midagi on siiski sinna pandud nö kõhutunde järgi ja osade laevade puhul on kirjas esimese navigatsiooni aasta, mitte ehitusaasta.
Pihkva R-143M ja R-144 ongi ehitusaastaga 1966, ilmsesti üsna lõpus. R-143M alustas oma karjääri juba kevadel 1967 Lenskas, kuid et M-laevadel on Kroonlinna lahel sõelumine veel raskem kui tavalistel Raketadel, siis saadeti suvel Pihkvasse.
Ilmnes selgitus, miks R-156 pihkvalastel meeles pole. Sealsetel harrastusuurijate isiklikud nõukaaja mälestused on pigem lõpuaastatest, sügavale stagnaaega need ei ulatu ja selle kohta peavad piirduma kirjalike tõenditega. Ajalehti internetis pole, raamatukokku nad kaevama ei lähe, loodavad juhuslikult kättesaadavale materjalile.
Loode Jõelaevanduse nimekirjas „R-156” polnud, samas tänu 1980.a. Tartus tehtud dok.filmile on täiesti selge, et Pihkvas pidi sel ajal kolmas Raketa olema.
Aga see tähendab, et ta oligi alates 1975. a suvest ametlikult Põhja-Dvinaa laevanduse nimekirjas, miks ta siis muidu 1984.aastast seal toimetas? Mis alusel ta aga Pihkvas liikus, ajutiselt rendituna vms, pole teada. Vahemikust 1975-83 pole temast Arhangelski kandiga seoses välja ilmunud ühtegi fotot ega teadet. Must auk. Mis puutub aga laevade rentimisse otse mõnel sadamalt, siis selline asi toimis sovetiajal küll, Tartu ja Pihkva sadamad mõnikord laenasid üksteisele laevu, nimekirjades jälgi loomulikult pole, aga Tartu sadama ülema käskkirjades on teave siiski olemas.
Uue teabega muutus tartlaste ”R-2M” ehitusnumber
Kui omal ajal meil siis arutamiste käigus jäi kõlama variant, et Raketade tootmine Feodossias oli hooajaline, senine info andis alust niimoodi arvata- nr 406 on esimene 1967.a. ehitatud laev, hakkab augustis sõitma Pihkvas, „R-2M” ehitamist alustati aprillis, oodatigi siia suve II pooleks ja spkfleet.ru tabelis oli nr 409 täitmata. Igati loogiline.
Tegelikult toodeti Raketasid aastaringselt ja loogiline rida kukkus kokku. Ehitusnumber 409 omistati nüüd Moldova esimesele Raketale, meie „R-2M”-le kinnistus seni moldovalasele pakutud 422.
Asjatundjate sõnul hakati sellise välimusega Raketasid nagu meie „R-2M”, tootma alates 420-test ehitusnumbritest. Ja tõesti, võrreldes pihkvalaste kahe vanema Raketaga on see erinevus näha- roolikambri akende juures.
Veel täiendusi Tartu Raketadele
* ehitusnumber 322 Nimi Taifun oli ta Kiievis veel 1977.a. alguses. Nii et Kušnirovi nimi tuli pärast seda
* ehitusnumber 453
See, et toodi Novgorodist treileriga Tartusse, oli esialgne plaan. Ületoomise käskkirjast ja Tartusse saabumise artiklist Edasi lehes jääb siiski mulje, et lasti Pihkvas vette ja tuli sealt ise Tartusse. Kui treiler oli jälle pihkvalaste oma, siis täitsa loogiline.
* Raketa 2M
Junga-Baarina töötas kogunisti 1990 sügise algusest kuni 1991. kevadeni. Kui nüüd mälu pingutada, mis teemal sanitaarnõuetega jama oli, siis viskab ette märksõna kambüüs. Kinni ta igal juhul pandi. 1991.a. mingis Postimehes peaks sellest juttu olema, aga netis seda aastakäiku pole ja raamatukokku ei viitsi küll kaevama minna.
Pilte kah
Veebruar 1991- välisvaade
sisevaade. Töötab!