Jõelaevad Emajõel

[Castellum]

Ahtrilipp on äratuntavalt sini-must-valge

Niipalju siis äratundmisest...

"100 laevas" on laev nr 42. Kuna seal on kunstnike kujundatud pildid, siis seal on Tatjana küll üsna vähesarnane siintoodud piltidega...

Esimene pilt siis ilmselt pärast suuri ümberehitusi, mastid kadunud, kaptenisillale on suur maja tekkinud...

[Castellum]

Järsku on kaks erinevat laeva ikkagi?

Ei "100 laevas" ega Esna loos ole juttugi mingitest kanalitest ega Bakuust. Ainult meresõidud algusest lõpuni...

Ja pildid on ikka väga erinevad...

[aurik]

Järsku on kaks erinevat laeva ikkagi?

Ei "100 laevas" ega Esna loos ole juttugi mingitest kanalitest ega Bakuust. Ainult meresõidud algusest lõpuni...

Ja pildid on ikka väga erinevad...

Kõrgeauline Castellum
Loomulikult on kaks eri laeva.
Kriku pilt on Kaspia jaoks ehitatud tankerist, millel Eestiga otsest seost pole, v.a. see, et oma esimesel teekonnal võis Tallinnas või kusagil väikese peatuse teha. Ja mõni eestlasest meeskonnaliige võis ka olla.
Teisest "Tatjanast" kirjutasin seetõttu, et Retti tõi selle 1913.a. ajalehe põhjal võimaliku kandidaadina välja. Ma ei osanud arvata, et niimoodi segadus võib tekkida

[Castellum]

No vähemalt on segadus saanud selgemaks...

[lootsik]

Kui veel Raketadest rääkida, siis Corfult Albaaniasse veavad 2 venelaste veealuste tiibadega laeva.
Marki kahjuks enam ei mäleta. Ehk on Raketad.
Siin lehel pilt ühest
https://holiday-golightly.com/the-easy- ... o-albania/

Vabandan OT pärast.

[aurik]

Tulles veel akf Tympsa poolt jutuks võetud Raketateema juurde, siis lisaks leedukate omale on sõidus veel Leena jõel „Raketa 269”. Hiljuti liikus seal veel üks, aga uute „Valdaide” tulles jäeti seisma.
Soomlaste „Rosetta” (ehk siis omaaegne tartlaste R-3/”Kušnirov”) vahetas 2022 elukohta, kolides Iso-Kalla järvistule ja kannab nüüd nime „Hupeli”. Sellel videol ilmub ta alates 8.00 kanalit läbima https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=x9xJErc3Upc
Venemaal Permi kandis on kaks „Raketat”, mille kallal hakati mõned aastad tagasi kõpitsema, et nad jälle elule äratada. Ma ei tea, mis seis nendega praegu on, aga paari aasta taguste fotode põhjal võib öelda, et midagi on nendega tõesti tehtud.
Ja Kaunases seisab juba pikki aastaid kaldal nende esimene Raketa, mis vahepeal kandis „Lina” nime.
Sovetiajal sõitis ta Kaunase veehoidlal. Hiljem....ma ei teagi, kas ta ka Kaunasest allavoolu sõitu pääses? Tegu on tavalise Raketa, mitte M-mudeliga ja Nemunas on Kaunasest allapoole päris pikalt küllalt madalate sügavustega. Hiljutine plaan temaga oli selline, et kui ta paremate aegade saabudes korda tehakse, hakkaks ta sõitma Nemunase suudmealal ja Kura lahel.

[Kriku]

Tanker "Tatjana" sai omaette teema: viewtopic.php?t=55690 .

[aurik]

Mida kõike võib vanuigi veel endast teada saada! Enda arvates magasin kella 6 paiku sügavat und, aga tuleb välja, et olen esmakordselt elus ilmnenud kuutõvega kõmpinud arvuti juurde ja teinud ühe postituse.

Tulles veel....... Kura lahel.

Lugupeetud Kriku ehk annab andeks, et ma nüüd natuke isemodereerin, kuid hommikul ilmunud tekst oli osa sellest postitusest. Ja seal sisalduv Emajõe- „Tatjana” stoori peaks tulema jõelaevade lõime.

...........
Emajõel-Peipsil ühtegi mehhaanilise jõuseadmega „Tatjanat” pole (ilmsesti) olemas olnud. Võib-olla võis mõni väikelaeva omanik värvida lisaks ametlikule nimele, milleks oli mingi tähe-numbri kombinatsioon, pardale ka säärase nime, aga see selleks.
Küll aga sõitis Emajõel-Peipsil kunagi vähemalt üks „Tatjana” nimeline purjelodi pikkusega ca 18.5 ja laiusega nii 11,7 m. Mitte just lodjahiiglane, aga siiski suuremat mõõtu, rohkem kui 100 tonnise kandevõimega. Ehitatud 1913 teispool Peipsit Podlipka külas, EW alguses sai nime OAE, sõidud lõpetas 30-te II poolel.

-------

Kui veel Raketadest rääkida, siis Corfult Albaaniasse veavad 2 venelaste veealuste tiibadega laeva.
Marki kahjuks enam ei mäleta. Ehk on Raketad.
Siin lehel pilt ühest
https://holiday-golightly.com/the-easy- ... o-albania/

Need pole „Raketad”, vaid „Kometad”. Viimased ongi meretiiburid. Et fotodel on üks nimega „Kristi” , siis teine peaks olema „Hariklia”. Mõlemad on ehitatud Georgias Poti tehases 1976.a. ja viidud kohe Kreekasse, kus nad sõitsid nimede all vastavalt „Flying Dolphin VII” ja „Flying Dolphin IV” üle 30 aasta Egeuse merel. Pärast omanikevahetust sattusid siis teise piirkonda ja Albaania lipu alla.
---------
üks pisiõiendus Emajõelt ka

..... Alles siis, kui „Lermontov” 1988.a. Pihkvasse aeti, pääses ujuvkraana kai esimesele otsale ligi ja kõik kolm Raketat mahutati ühele sirgele......

Ma ei mäleta, millega seoses tekkis aasta 1988? Võib-olla kirjutas „Edasi” leht 1988 alguses „Lermontovi” müümisest. Aga järgnev foto on 1988.a. aprilli alguses tehtud.

Näha, et laeva enam oma kohal pole, järelikult pidi ta ära viidama 1987.a. sügisel. Kevadel oli ta kindlasti alles, muusikapäevade rahvas sai seal viimast korda traditsioonilise öömaja-peokoha.

[retti]

Ajaleht Kodumaa 15 juuli 1981
Robert Vaidlo artikkel - Emajõge pidi

- Tegelikkuses on tõesti ette tulnud, et sõideti Luunja silla alt läbi, jäädi udus seisma, ja kui riskiti omateada Peipsi poole edasi liikuda, sõideti jälle Luunja silla alt läbi.
Mine võta kinni, kuidas ta udus ringi keeras. On niimoodi juhtunud, et uduga sõitmisel äkki üks laevnikest karjatas:
•Pea kinni! Saun ees!»
Mul jääb teadmata, kas sõideti saun laiali või kihutati lihtsalt kaldale künka otsa.
Ja seda nii ametlikult, et *Omedu» pidi tulema lahti tõmbama.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

[sammal.habe]

Lodjaliste videos jäi silma hea-rakursiline vaade Praaga praamile. kleebin siiagi.
https://youtu.be/9ZRAkb3eKKM?si=qR3DxMF4EnVqfPvo

[smr]

Pole otseselt Emajõega seotus aga näppu jäi selle suvine video "reisikiri" Obi jõelt laevaga Метеор-281

https://www.youtube.com/watch?t=1&v=K-b ... e=youtu.be

[aurik]

Panen üle pika aja kaks järjestikku postitust
Vahepeal toimus Raketade koha pealt hulk arenguid. Võis eeldada, et teatavate intriigidega käsitlus Peipsi Raketadest satub mõne tõsise spetsi huviorbiiti ja nii ka lõpuks juhtus. Ühtlasi sain tõsise koolituse, milliste tunnuste abil eristada eri aegadel toodetud Raketasid. Ühest meil tegelikult oli lõimes aastaid tagasi juttu- salongide aknad ja õhuakende olemasolu neil. See ajas just välisuurijaid segadusse- et Tartu sadam asendas Raketadel õhuakendega aknad kinnistega, on pretsedent.
Kui koostasin Peipsi Raketade ülevaateid, siis võtsin üheks aluseks spkfleet.ru (fragmendid pildil).

See märkis Pihkva esimeste Raketade ehitusaastaks 1967. Olin küll tuttav ühe Pihkva materjaliga, et tegelik aastaarv on 1966 ja „R-143M” oli hoopis alustanud karjääri Piiteris ja sealt Pihkvasse toodud, kuid elu oli seni õpetanud Pihkvast tulevasse teabesse väga kriitiliselt suhtuma... aga seekord oli pihkvalastel õigus.
Pihkva Raketade ajaloo senine kajastus on lk 90 lõpuosas viewtopic.php?t=9714&start=1335 Hiljem on lisandunud veel paar täiendust R-156 kohta.
Pihkva uurijad olid kätte saanud Loode Jõelaevandusele kuulunud Raketade nimekirja ja sealt siis täpsemad andmed. Ühtlasi järeldus spkfleet.ru kohta- midagi on siiski sinna pandud nö kõhutunde järgi ja osade laevade puhul on kirjas esimese navigatsiooni aasta, mitte ehitusaasta.
Pihkva R-143M ja R-144 ongi ehitusaastaga 1966, ilmsesti üsna lõpus. R-143M alustas oma karjääri juba kevadel 1967 Lenskas, kuid et M-laevadel on Kroonlinna lahel sõelumine veel raskem kui tavalistel Raketadel, siis saadeti suvel Pihkvasse.
Ilmnes selgitus, miks R-156 pihkvalastel meeles pole. Sealsetel harrastusuurijate isiklikud nõukaaja mälestused on pigem lõpuaastatest, sügavale stagnaaega need ei ulatu ja selle kohta peavad piirduma kirjalike tõenditega. Ajalehti internetis pole, raamatukokku nad kaevama ei lähe, loodavad juhuslikult kättesaadavale materjalile.
Loode Jõelaevanduse nimekirjas „R-156” polnud, samas tänu 1980.a. Tartus tehtud dok.filmile on täiesti selge, et Pihkvas pidi sel ajal kolmas Raketa olema.
Aga see tähendab, et ta oligi alates 1975. a suvest ametlikult Põhja-Dvinaa laevanduse nimekirjas, miks ta siis muidu 1984.aastast seal toimetas? Mis alusel ta aga Pihkvas liikus, ajutiselt rendituna vms, pole teada. Vahemikust 1975-83 pole temast Arhangelski kandiga seoses välja ilmunud ühtegi fotot ega teadet. Must auk. Mis puutub aga laevade rentimisse otse mõnel sadamalt, siis selline asi toimis sovetiajal küll, Tartu ja Pihkva sadamad mõnikord laenasid üksteisele laevu, nimekirjades jälgi loomulikult pole, aga Tartu sadama ülema käskkirjades on teave siiski olemas.
Uue teabega muutus tartlaste ”R-2M” ehitusnumber
Kui omal ajal meil siis arutamiste käigus jäi kõlama variant, et Raketade tootmine Feodossias oli hooajaline, senine info andis alust niimoodi arvata- nr 406 on esimene 1967.a. ehitatud laev, hakkab augustis sõitma Pihkvas, „R-2M” ehitamist alustati aprillis, oodatigi siia suve II pooleks ja spkfleet.ru tabelis oli nr 409 täitmata. Igati loogiline.
Tegelikult toodeti Raketasid aastaringselt ja loogiline rida kukkus kokku. Ehitusnumber 409 omistati nüüd Moldova esimesele Raketale, meie „R-2M”-le kinnistus seni moldovalasele pakutud 422.
Asjatundjate sõnul hakati sellise välimusega Raketasid nagu meie „R-2M”, tootma alates 420-test ehitusnumbritest. Ja tõesti, võrreldes pihkvalaste kahe vanema Raketaga on see erinevus näha- roolikambri akende juures.
Veel täiendusi Tartu Raketadele
* ehitusnumber 322 Nimi Taifun oli ta Kiievis veel 1977.a. alguses. Nii et Kušnirovi nimi tuli pärast seda
* ehitusnumber 453
See, et toodi Novgorodist treileriga Tartusse, oli esialgne plaan. Ületoomise käskkirjast ja Tartusse saabumise artiklist Edasi lehes jääb siiski mulje, et lasti Pihkvas vette ja tuli sealt ise Tartusse. Kui treiler oli jälle pihkvalaste oma, siis täitsa loogiline.
* Raketa 2M
Junga-Baarina töötas kogunisti 1990 sügise algusest kuni 1991. kevadeni. Kui nüüd mälu pingutada, mis teemal sanitaarnõuetega jama oli, siis viskab ette märksõna kambüüs. Kinni ta igal juhul pandi. 1991.a. mingis Postimehes peaks sellest juttu olema, aga netis seda aastakäiku pole ja raamatukokku ei viitsi küll kaevama minna.
Pilte kah
Veebruar 1991- välisvaade

sisevaade. Töötab!

[aurik]

Ja nüüd Raketade põhiintriigide juurde
Meenutuseks varem läbijooksnud pilte
1979.aprill „Komarovi” nime kandev Raketa Tartus kail. Temast saab kõigepealt „R-3M”

1991.august. Sama laev Tartus kail. Eksimisvõimalust pole, sest samasuguste tüürilabadega „R-2M” on juba Junga-baarina töö lõpetanud ja Tartust ära viidud. viide siin https://www.muis.ee/museaalview/2710081
1991.august. „R-3M” Tartus kail. Näha, et tüürilabade süsteem hoopis teistsugune kui „Komarovil”. Seega lihtne järeldus, et tegu on Tartus ümber ehitatud Kiievist toodud „Kušniroviga” Selge, et nimi „R-3M” on rännanud ühelt laevad teisele. Küsimus- millal?

Kurja juur, samas ka selgusetooja, oli see foto.

1989 ja Piirissaar, kuna „R-2M” on juba mängust väljas, on selge, et fotol on „R-1M” ja „R-3M”
„R-3M” on paaril fotol jäädvustunud prožektoriga, „R-1M” number on fotol eristatav. Lihtne järeldus- „R-3M” on ex”Kušnirov” ja „R-1M” ex”Komarov”. Mingil põhjusel oli laevade numbritega millalgi mängitud.
Aga see on omamoodi petekas....Asjatundja, kes seda fotot uuris, ütles lõpuks, et „R-1M” ei saa olla ex ”Komarov”, sest tegu on nö pika ribiga laevaga. Ja selliseid laevu ehitati viimati 1964.a.
Ja kui nüüd taas ette võtta 1991.a. augusti „R-3M” foto, siis see on pika ribiga....Kõik Peipsi Raketad, mille ehitusnumber hakkas 4-ga, on lühikese ribiga. Ribi on fotodel joonena kergesti näha, aga tavainimene ei oska seda tunnusena vaadata.
Lihtne järeldus. Numbrite ümbermängimine toimus küll, aga mitte 1980.a. vaid alles 1989/90 vahetusel. Ja „R-1M” ning „R-3M” olid vahetanud selleks talveks kohti, „R-1M”, mis varem oli kail seisnud kõige linnapoolsemana, jäi nüüd rivi lõppu ning „R-3M” tõsteti reas esimeseks. Nii et mingit värviskeemide vahetust ka ei toimunud, lihtsalt numbri 1 asemel plätserdati 3
Uurisin taas arhiivis selle perioodi pabereid, mitte ühtegi vihjet nimemuutusele pole. Samas pole see ka värvijate tööõnnetus. Kevadtalvel on koostatud reisilaevade tegevuse finantsplaan ja seal on ainsa Raketana rivvi jäetud „R-3M”. Mis motiividel Tartu sadam numbri ära muutis, jääb teadmata.
Soomes oleva endise Tartu Raketa omanikuga on kokkulepe, et siis kui laev on lõpuks veest välja tõstetud, saadab ta tagumisele tiivale märgitud ehitusnumbri. Novembri keskpaigas oli seis selline, et laeva esiosa oli veest välja upitatud ja esitiival olev nr 322 kenasti näha, tagaosa oli aga vees. Ehk nad viivad ikka töö ükskord lõpuni.
Seega siis Raketa ehitusnumbriga 322 sõitis 1980-89 „R-1M”-na ja 1990 kui „R-3M”
Raketa ehitusnumbriga 453 oli 1979-89 „R-3M”
Kui akf Zoig seda kompotti loeb, siis võib millalgi wikipediasse parandused ära teha.

[aurik]

Raketadele niipalju juurde, et „Rosetta” (talle ennistati selleks hooajaks vana nimi) jääb selleks talveks vette. Vesi sadamas juba puhta külmunud. Soomlased on julged poisid....
„Kušnirovi” kallal posinud insener Tšebõšev oli töötanud Gorkis just selles osakonnas, mida juhtis vahetult peakonstruktor ise ja tegeles seal tiiburitega. Millega täpselt, enam ei mäletata.
-----
Vanalaevandusse ka. Küll pisut spekulatiivselt, aga paremat versiooni pole
Tulen tagasi lk 71 oleva foto juurde
Vasakpoolne laev jäi natuke ehku peale. Parempoolne oli „Pfeil”, lisaks tegid 1896.a. ülesvoolu kindlalt sõite Olga”, „Franzenshütte” ja „Stern”. Alles pidi olema ka „Libelle”, ehkki tema jäi edaspidi nö pildilt kadunuks.
„Olga” kukkus ära, tulevane „Ilmarine” on lihtsalt liiga suur. „Libelle” samuti ei sobi, kirjelduse järgi pidi olema „Pfeiliga” sarnane.
Sõelale jäid „Franzenshütte” ja „Stern”. Esimese pikkus oli teadaolevalt üle 15 m ja laius nii 2,7 m. Laius sobiks, aga selle rakursiga näis, et laevuke on mitu meetrit lühem.
Lõpuks tegingi panuse „Sternile”. Aga kui leidsin arhiivist tema pikkusenäidu, siis sai kohe selgeks, et ei sobi mitte.
„Sterni” lühilugu siis: Ehitatud 1888 Helsingis. 8,5 meetrit pikkust ja 2,5 laiust. Ei tea, kas Tallinna lahel 1890.a. fikseeritud selle nimega laevuke on sama (tõenäoliselt on), aga kindel, et tegi Kulgu sadamast 1890-te aastate algupoole kuni Gorodenkani sõite . Kümnendi keskel tuli Tartusse. Enne ilmasõda sai nime „Delta”. Sõja ajal jäljed kaovad. Pärast Vabadussõda sõitu jäänud laevade hulgas polnud sellist, mis mõõtudelt hästi sobiks, aga vastavate tabelite andmed ei pruugi alati väga täppi minna. Võimalik, et viidi Tartust lihtsalt ära, aga ei välista, et toimetas ikka Emajõel teise nime all mõne minipuksiirina.
Pääsuke on oma 1912.a. filmis talle pihta saanud.

Vähemalt ma arvan, et see on „Delta”

Franzenshüttest kirjutasin paar aastat tagasi järgmist lk 95

Mini-”Aleksandri” tagaajamisega tuli üht-teist välja patukotiks sobitatud “Wõõbsi” eluloost. Väidetavalt ehitatud 1878.a. Narvas. Kus ja millega esimesed aastad tegeles, on mu eest peitu jäänud, kuid 1885.a. alustas Narva jõe ülemjooksul nime all “Sõrenets” reisilaevana liikumist. 1889.a. liikus juba uue nimega Pihkva järvel, sealgi ei püsinud kaua ja 5 aastat hiljem juba “Franzenshütte” ja Tartu. Sajandivahetusel taas nimevahetus- nüüd “Kawast”. Mõned aastad enne ilmasõda kaob ajakirjanduse orbiidilt kuidagi ära, nii et mis tast edasi sai või kelleks muundus, on mulle teadmata. Alus pikkusega 15,3 m.ja lausega 2,7 m omas ka järvevõimekust, juba Tartus baseerudes on ta aeg-ajalt reisijatega mõne treti Peipsiäärsetesse paikadesse teinud.

Nüüd võib seda täiendada. Võimalik, et esimesed eluaastad oli Kreenholmi vabriku laev, mida kasutati puksiirina ja renditi ka soovijatele välja. Nimi teadmata.
Vabadussõja järgsel perioodil ilmub ka välja. Kuulus alguses Tartu Maavalitsusele ja kasutati turbaveol, edasi Lutheri vabriku „Lutherma”. Veel 1926 alles, siis haihtub.
Paraku on ta ka siin pildil (ja mõnel veel) samamoodi, taguots pildistaja poole.

1908caTartu.jpg (84.15 KiB) Vaadatud 1061 korda

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 817e373231 Kahjuks pole leidnud sellist pilti, kus ta eesotsa näitaks.
Ja väga võimalik, et „Libelle” elu jätkus ühel päeval nime all „Forbushof”. 1887. a Riias ehitatud, nii et igati sobib. Fotol peaks tema olema.

1910-dEmajõelbarkass.jpg (302.75 KiB) Vaadatud 1061 korda

https://www.muis.ee/et/museaalview/2828975 Pilt ilmselt mõned aastad hilisem kui muis-i dateering. Pääsukese filmis on sama laeva Kvissentali juures roomamas näha.
Tema saatusega on samamoodi kui "Stern/Delta" omaga.

[retti]

Esimene Raketa ehitati ümber madala süvisega laevaks Tartus 1964 aasta kevadel. Fakt.