Kui palju Euroopas 155 mm suurtükimoona toota suudetakse, pole avalik info. Relvatehased on sageli era- või börsifirmad, milles enamusosalust hoiab mõni riik. Tuntuimad tootjad on sakslaste Rheinmetall, Norra-Suurbritannia NAMMO, prantsuse KNDS, Slovakkia MSM Group ja Tšehhi STV Group.
Jäme ots läbirääkimistel nendega on Euroopa Komisjoni prantslasest siseturuvoliniku Therry Bretoni käes. Just Bretoni kantseleist on viimastel aastatel kujunenud omamoodi Euroopa kaitsetööstusvõime infomonopol. Seal teatakse hästi tehaste hingeelu ja koordineeritakse Euroopa rahasüste neile. Ent asjast rääkides kunagi detailidesse ei minda. Juba pikemat aega on Breton lubanud, et Euroopa 155 mm mürskude tootmine kasvab selle aasta lõpuks 1,7 miljoni mürsuni – aastaga üle kahe korra. See kõik olevat võimalik tänu mullukevadisele 500 miljoni eurosele ASAP (Act in Support of Ammunition Production) plaanile ja tänavusele 1,5 miljardi eurosele EDIP (European Defence Industry Programme) plaanile, millega anti tehastele lisaraha. [...]
„Bretoni vaade on jätkuvalt see, et kui me olime 500 000–600 000 mürsu peal, siis 2024. aasta lõpuks peaksime jõudma 1,5 miljoni mürsuni, 2025. aasta lõpuks 2 miljoni mürsuni ja 2026. aasta lõpuks 2,5 miljoni mürsuni. Kui me liidame Euroopa ja USA tootmisvõimsuse kokku, on liitlaste tootmine Venemaa tootmisega võrdne,“ kirjeldab Pevkur Bretoni poolt kaitseministritele jagatut.
„Kindlasti toodetakse 2024. aastal vähem kui 500 000 mürsku. Tegelik arv on 1,4 või 1,7 miljonist kaugel,“ väidab üks hästi informeeritud Euroopa tööstuse allikas Hollandi meediaväljaandele The Investigative Desk. „On väga halb mõte veenda end, et meil on kolm korda suurem tootmisvõimsus ja teha selle põhjal otsuseid. Siis äkki avastame, et tehastest ei tule midagi välja ning ei saa Ukrainat ja NATO allianssi varustada.“
Erukolonel Mikko Myllykangas, kes esindab NAMMOt suhetes Soome riigiga, ütleb, et kahe Ukraina sõja aastaga on tehases välja vahetatud masinapark ja värvatud uusi töötajaid. Osalt ongi see Euroopa raha mõju. ASAP programmist sai tehas tootmise laiendamiseks 22,5 miljonit eurot. Veel kümme miljonit anti lõhkeainetootmise laiendamiseks sõsartehases Vihtavuoris ja kuus miljonit ühisarenduseks teiste tootjatega. Sootuks suuremaid summasid – paarsada miljonit eurot – on süstinud aga NAMMO ise ja Soome kaitseministeerium.
„Me ei ole nii väga mures, et see ei tasu end ära, vaid selle pärast, kuidas see end ära tasub,“ ütleb Myllykangas. „Praegu oleme tõstnud tootmise umbes Soome kaitseväe aastase vajaduse tasemele. Uue tootmisalaga saame seda toodangut veel kolmekordistada. Teisisõnu – kahe aasta pärast suudame Ukrainat varustada tohutu hulga laskemoonaga. Nii et siin on poliitikutel võimalus oma lubadusi täita. Meil on võimekus olemas ja me vajame vaid tellimusi.“
Sama juttu, et investeeringuid on tehtud, kordavad ka teised. Tšehhide STV Group plaanib kahe aastaga investeerida 40 miljonit, Slovakkia MSM Group 100 miljonit eurot. Prantsuse KNDS on enda andmetel juba kulutanud 300 miljonit eurot. Tellimused valitsustelt ei taha aga tulla. „Euroopas KNDSil, NAMMO-l ja MSMil on kõigil see probleem, et n-ö tagumised aastad on välja müümata: 2025–2027 müüdud, aga sealt edasi mitte. Kui oled investeerinud sadu miljoneid tehastesse, siis see on probleem,“ ütleb Magnus-Valdemar Saar.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm hindab, et tegu pole siiski tehaste pimeda soovimatusega raha teenida. Ta selgitab, et NATO nõuete järgi peab iga riik hoidma oma relvadele 30 päeva laskemoonavaru, ja seda nõuet täidab heal juhul mõni Euroopa riik. Kui aga vaadata, kui vähe suurtükiüksusi Euroopa kaitsevägedes on, võib lihtsasti jõuda järeldusele, et pikaaegset nõudlust 1,7 miljonile mürsule lihtsalt ei ole. Näiteks Norra, Rootsi, Prantsusmaa ja Saksamaa hoiavad kõik teenistuses üksnes 18–36 suurtükki. Ühel sõjapäeval võib iga toru lasta kuni 50 mürsku. „Kõik oskavad arvutada. Kui sul on riigis 36 suurtükki ja sa ostad üks kord lao täis – see on 54 000 mürsku,“ rehkendab Salm. „Jah, Ukraina jaoks saab suurtükimoona nõudluse praegu üles ajada, aga kui sul Euroopas ei teki suurtükiüksusi ja pataljone juurde, siis ega see nõudlus sinna kunagi taha ei tule. See on lihtne matemaatika, see on selle probleemi juur.“
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ugele-maha