Õhutõrje

[Peeter]

Lisan veel, et lugesin nüüd ka lennumudelisti posti läbi, mis algselt hommikul kahe silma vahele jäi. See on väga hea postitus selgitamiseks mida ma pidasin oma sõnades selle sõna "laiapõhjaline teadmistekogum" all silmas. Meil on igast asjast ehk midagi, et teha midagi, aga mitte isegi veel niipalju, et kvalifitseeruda selles oma "midagi" sektoris aktsepteeritud ÕT-tehnika alamsõlme arendajaks/tootjaks/tarnijaks. Saati siis alamsõlmede/osiste terviklahendusteks. Aga see ei tähenda, et meil ei pruugi alust/võimekust olla selle alamastme arendajaks/kaastteadustöötajaks jõudmiseni.

[ElrikThunderson]

Akf Peetri mälestused kokkupuutest osobistidega liikusid siia: viewtopic.php?p=855423#p855423

Palun lahkesti õhutõrje teemal jätkata.

[speedsta]

Kas kogu patarei peabki olema sedavõrd koos ja kaugus sõltubki kaabli pikkusest? Mäletan, et Peeter on eespool rääkinud sellest teemast ka.

[lennumudelist]

Selle küsimusega võib sind natuke aidata säherdune tekst:

https://www.ausairpower.net/SP/DT-SAM-M ... t-2009.pdf

Lühidalt: lääne analüütik räägib idabloki süsteemidest. Mainib, et "Krug"-ist (1965) alates on nõuka raual raadiolingid süsteemi komponentide vahel ning et alates "Kub"-ist (1967) on 5 minutise mobiilsuse suutlikkus paberil olemas (kaablite kokku rullimine ei sobi viie minutiga hästi). Ainult et 1972-73 sõjas araablased ikka polevat kasutanud seda, vaid parkisid end püsivate patareidena.

The idea was that fully mobile 2K11 Krug / SA-4 Ganef SAM batteries would move across the battefield in concert with the tank divisions,
effectively producing a mobile air defence umbrella over the land manoeuvre force. While battery components could be interconnected with cables at fixed sites, radio datalinks were introduced

Mida venelased täna teevad, pole aimugi, aga Ukraina avaldatud tabamuse videotes on patareid olnud parasjagu nii koos, et üks kobarmoonaga ballistiline rakett on tabanud mitut üksuse komponenti. Seega ebapiisavalt laiali - ja võiks kahtlustada kaabelsidet. Üks Armeenia S-300 oli püsipaigalduses ja liiga koos (aserite droon tegi ringvaatlusradarile 1:0 ära ja muud komponendid pakkisid end kokku ja tegid vehkat). Üks Iraani S-300 oli püsipaigalduses ja üsna koos ning juhtus sama - Iisraeli rakett likvideeris ringvaatlusradari, muud osad pagesid mujale.

Ukraina Patrioti patarei Kiievis (linnas pole ka lõputult ruumi) võttis satellidifotode järgi "umbes pool lennuvälja". Seega jällegi liiga koos, et kobarmoona eest tõhusalt kaitset pakkuda, aga mitte nii lähestikku, kui need aserite ja pärslaste paigaldised. Vene hulgalises Kinžali-rünnakus sai (vist) vigastada ainult üks komponent.

Mul on aimdus (ma ei ole kompetentne rohkemat arvama), et rinde lähedal võivad raadiolingid üksuse osade vahel olla ebasoosingus, kuna nad ei oska piisavalt vaiki olla, reedavad liiga kergelt üksuse asukoha. Ja et pikaajalisel paiknemisel eelistatakse kaablit tema töökindluse tõttu.

Omaette kaalutlus: hästi valmistunud vastase korral võidakse raadiolink enne rünnakut maha segada. Kui näiteks Krimmis pesitsev VF õhutõrje üksus kasutab raadiolinke ja Ukraina partisan paneb 5 minutit enne rakettide saabumist kõrval huugama smugeldatud segaja, siis nad ilmselt tunnevad end ahistatuna. Aga kas sihukest asja juhtub, ei tea, kuid kaabli kasutamine ilmselt aitaks neid sellise ahistamise vastu.

Ja lõpuks, inimesed on tihti ka laisad. Võib-olla spetsifikatsioon lubab kilomeetri kaablit lahti rullida, aga enamus komandöre pole Zoltan Dani (serblane, kes F-117 alla tõi) suhtumisega, et "pigistame oma võimetest viimase välja".

[Peeter]

Panen siia kaks pilti ilmestamaks S-400 kompleksi ülesehitust. Piltidel on erinevad variandid, aga need annavad ülevaate kompleksi sõlmede võimekusest. Samuti on näidatud ära suurimad vahemaad erinevate sõlmede vahel. S-300-l ja S-400-l on stardiseadmed 5П85 tõesti kaablitega ühendatud jälgimis-ja sihitamisradari 92Н6 külge. See pilt aitab ka selgitada lauset, et Buk-M2 on peaaegu küündimas S-300-ni ja Buk-M3 on seda juba asendamas. See tähendabki seda, et arendustega lendavavad uuemate Buk-i komplekside raketid samakaugele või M3-e puhul kaugemalegi veel, aga nad ei ole niimoodi kaablitega omavahel seotud, vaid võivad eraldi ringi jalutada. Ja lisaks veel muud nüansid.

S-400.png (321.76 KiB) Vaadatud 1048 korda

Ehk siis Kompleksi S-400 "Триумф" ühe ringradari 91Н6 ja juhtimispuldi 55К6 alla "mahub" töötama kuni 6 märgijälgimise ja sihitamise radarit 92Н6. Iga märgijälgimise ja sihitamise radari 92Н6 alla mahub omakorda töötama kuni 12 stardiplatvormi 5П85. Omavahelised kaugused on näidatud esimesel joonisel. Peale selle on võimalik kompleksi integreerida ka muid jälgimisradareid ja lisaks ka nagu Buk-ilgi käsitletud tõstetud mastiga sishtamisantenniga seadmeid

S-400 pilt3.png (288.4 KiB) Vaadatud 1048 korda

[Peeter]

Mainib, et "Krug"-ist (1965) alates on nõuka raual raadiolingid süsteemi komponentide vahel ning et alates "Kub"-ist (1967) on 5 minutise mobiilsuse suutlikkus paberil olemas (kaablite kokku rullimine ei sobi viie minutiga hästi). Ainult et 1972-73 sõjas araablased ikka polevat kasutanud seda, vaid parkisid end püsivate patareidena.

The idea was that fully mobile 2K11 Krug / SA-4 Ganef SAM batteries would move across the battefield in concert with the tank divisions,
effectively producing a mobile air defence umbrella over the land manoeuvre force. While battery components could be interconnected with cables at fixed sites, radio datalinks were introduced

Ma just selgitasin seda Kub-i ja tema edasiarendamist Buk-iks käsitledes. Tõin ära ka pildi, milles näidatud suurimad lubatud vahemaad kompleksi sõlmede vahel, sideks raadiolink.

[Kriku]

Sidekaablit võiks vajaduse korral ka ju kilomeetri vedada või mitte...?

[Kapten Trumm]

S-300 puhul tuleb arvesse võtta seda, et seda loodigi algusest peale kahe "haruna" - roomikveermikul S-300V maaväe õhutõrje (PVO SV) tarbeks ja ratasveermikul S-300P õhukaitse (PVO Stranõ) tarbeks. Viimast oli siis 2 alamliiki, Maz veermikul ja poolhaagistel Kraz sadulveokitega liigutatav.

Vahe on arusaadavalt selles, et roomikutel versioonile esitatakse palju kõrgemaid mobiilsusnõudeid. Kas äkki need käivad ka raadio kaudu, ilma kaablita (PVO SV muutus juhtmevabaks juba SA-4 Krug tulekuga).

PVO Strany omad olid sellised poolmobiilsed ja veetsid enamiku ajast kindlustatud baasides, endistes S-75 ja S-125 kaponiirides, seal arusaavavalt võiski kaablivärk praktilisem olla.

Olen lugenud vene meeste memuaare, kes väitsid, et S-75 divisjon suutis oma positsioonidelt lahkuda 15 minutega. Tasub lugeda Enn Vaino raamatut, mismoodi see tegelikult käis ja saab selgeks vene veteranide muinasjutt.

[Peeter]

S-300 puhul tuleb arvesse võtta seda, et seda loodigi algusest peale kahe "haruna" - roomikveermikul S-300V maaväe õhutõrje (PVO SV) tarbeks ja ratasveermikul S-300P õhukaitse (PVO Stranõ) tarbeks.

Jah nii tõesti oli.

Vahe on arusaadavalt selles, et roomikutel versioonile esitatakse palju kõrgemaid mobiilsusnõudeid. Kas äkki need käivad ka raadio kaudu, ilma kaablita (PVO SV muutus juhtmevabaks juba SA-4 Krug tulekuga).

Jah nii on. Ja samas ka "ei, päris nii ei ole". Sest on variandid varieerimiseks, unifitseerimiseks ja ühildamiseks. Esmane on see, et PVO SV S-300 peab olema suuteline mobiilsetes oludes vajadusel võimeline töötama iseseisvalt ilma nii võrgu kui tehnilise toeta iseseisvate üksustena. Aga olema samas ikkagi integreeritav. Selle pärast loodigi täiesti eraldiseisev versioon, mis aga on samas täiesti ühilduv.

Lisan veel, et sideprotokollid ja kaablipikkused on paigas. Jah, "pikendada" saab raadiolinke, aga mitte kaablilahendusi. Olen näiteks lugenud kirjandust, kus siis kirjeldatakse mingit järjekordset PVO SV S-300 komandopunkti juures olevat või eraldi seisvat "võtšislitelnaja mašinat", mis siis S-300-400 kategooria asjal ringradari ja komandopunktiga koos figureerib jne. Poljana ja mis iganes asjade ja komandopunktide vahel/kõrval nii üles, kui allapoole . Et siis suhtleb selle keskkomandopunkti Poljana ja S-300-ja ringradari ja komandopunkti vahel, võtab nii A-50-lt ja samas ka Buk-i ringradarilt, ja samas ka (nn "kõige ebatäpsemalt" kui nii võiks öelda) L-113 "Nebo"-lt, mis töötab teistel sagedustel jne. Et tegeleb siis kogu seirepildi kokku panemisega ja siis igale ühele tema tööpiirkonnas just sellise õhupildi edastamisega just selles ulatuses, milles ta viibib ja parasjagu töötada suudab jne. Ja samas võtab ta ka infot veel S-300 ringvaatluskomponendist mitte ainult ringvaatlusradarilt, vaid ka sellelt programmradarilt, mis ekstra tegeleb täpisarvestusega ka ballistiliste märkide osas. Ja vat siis sellisel aparaadil on spetsifikatsioonis kirjas (kirjeldan mõtet, ja ei hakka keskusi ja saatjaid trükkima, läheb jälle liiga spetsiifiliseks), et näiteks L-113jaoks on kaks sisendit, üks võib istuda "kuskil" mingite mitmekümnete kilomeetrite taga, aga teine sisend on ainult kaabelduse jaoks ja ära näidatud kaabli pikkus. Täpselt samamoodi on kirjeldatud, et nt ringradari 9C18 Buk (või teiste sama süsteemi lingiga) sisendis saatjate ... (siin loetelu) kasutamisel ei ole võimalik nii andmete, kui ka kõne üheaegne ülekanne. Vaja kasutada kas täiendavat kaabelühendust või alternatiivset kõnekanalit. Või ühendada mõlemad kanalid keskusega kaabli kaudu. Ja jällegi pikkus antud. Ja samamoodi on kirjeldatud ka teiste sisendite tehniliste tingimuste kohta. Antud olukorras peaks asi olema selles, et see apastraat tegeleb kõige muu hulgas ka "kõikide keskuste ja võrgus kaastöötajate" positsioneerimise ja asimutiseerimisega" ja sellest kõigest lähtuva kontrollimisega. Et võtab omale kaks sisendit, millede saatjatesse siis saadab, st käsib lisada komponendiks (panen peast) mõlemasse 11,25 kraadi järel impulsi ja see siis omakorda on a´la mingi nihke jagu faasist erinev kummalgi ja siis mõõdab selle komponendi tagasipeegeldumiste ja faasinihete jmt ja mis iganes meetodidetega ja positsioneerib siis seadmete asukohad jne. Et siis Buki 9A310/317 või 9A36 vmt istub vat seal ja seal ja siis see Buk-i 310/317 omakorda ise indekseerib ja kalibreerib stardiks oma raketid ja selle juures see tema "sabarakk" ei pea olema kaabeldatud vaid võib olla kuskil jalutamas kuni kilomeetri kaugusel. Aga S-300 sihitusradar&stardiplatvormid (või tema kõrgendatud lisamastkuni 40 meetrit) on vat seal, aga tema raketid on temaga kaabelühenduses. Juhtumil, kui on PVO vägede S-300. Aga kui seal on PVO SV versioon, siis on tõesti lingiga telekodeeringuga omavaheline ühendus neil (meil).
Ja see jutt siis puudutas S-300 PVO SV versiooni komando-juhtpunkti 9C457 koos siis selle Poljana vahel ja juures ja krst kus veel istuva PVO SV arvutspunkti 9C467-ga. Aga selline masin ei ole ainult PVO SV-l.

S-300 erinevate variantide kirjeldamise teema on ikka oluliselt keerulisem, kui Buk. Aga juba Buk läks ära liiga spetsiifiliseks, kuivaks ja igavaks.

[Peeter]

Olen lugenud vene meeste memuaare, kes väitsid, et S-75 divisjon suutis oma positsioonidelt lahkuda 15 minutega. Tasub lugeda Enn Vaino raamatut, mismoodi see tegelikult käis ja saab selgeks vene veteranide muinasjutt.

Siia on vaja teha ääremärkus, et kui hakati looma siis S-300-t, ehk siis seda kõige tavalisemat üldPVO-vägede versiooni С-300П, just nende samade S-75-te ja S-125-te asemele, siis loodi kohe С-300ПТ-versioon (transporditav), esitleti 1975 ja valmis sai aastaks 1978, aga kohe hakati arendama ka С-300ПС-versiooni (iseliikuv) (valmis aastaks 1982. Viimane siis Maz-ide peal. Oluline vahe oligi selles, et esimese T-versiooni "paigaldusaeg lasuni" oli ca 30 minutit, ehk siis suht statsionaarne objektide kaitse. Aga Vietnami sõda ja muud lahinguristsed näitas ära, et elujäämiseks on oluline mobiilsus ja sellest lähtuvalt projekteeriti "ümber" ja "üle" see T-versioon S-versiooniks- tulemus sama asi ainult 5 minutiga.

[Kapten Trumm]

5 min peab ikkagi olema masinate vahel raadio(lingi)sidega, taoline jämedate kaablite kokku lappamine ja pakkimine - eriti alla 30 min ei julgeks pakkuda.

S-75 jt võttis ümberpaiknemisel aega nende radaripostide kokkupanek, milleks oli vaja kraanat - ning üritus võttis ikka tunde. Laskeseadmete maast üles kangutamine jne. Kaablid oli veel väike mure.

[kummikomm]

Tom Cooper kirjutab õhutõrjest ja selle mahasurumisest. https://xxtomcooperxx.substack.com/p/uk ... 024-part-2

[diesel]

meil üks starlei oli vietnami s-75 kogemusega.
tema jutt oli, et kaablid tehti ringi. suurteks "pistikuteks".
lahti võeti ainult ühelt poolt. teise kabiini külge riputati see kaablipusa nagisse.
kraanadest juttu polnud, ju ikka saadi ilma ka hakkama.

ja meie endi polügonil käimisest ka justkui mingit kraanaga majandamist ei meenu.

[Kapten Trumm]

Vaino kirjutas igatahes, et polügoonidel olid oma divisjonid, sina pidid laskeseadmetele laadima oma raketid ja mehitama lahingupostid.
Diesel, vaata piltilt S-75 laskealuse pilte. See on tonne kaaluv jurakas, mis tundub, et taotakse vaiadega maasse. Mismoodi see hüppab veoauto peale ja sealt maha, sõdurite kätejõuga. Kui näiteks kogemata on talv ja kõik see värk on maasse külmunud?

[diesel]

härra trumm, ära s-75 laskeseadeldise liigutamise pärast muretse.
seda olen ma elus korduvalt teinud.
ja rakette stardialusele ajanud ja maha võtnud ja lendu ka näinud.
nende toimingute juures pole küll ühtegi kraanat vaja.