Liikluse planeerimisest

[AMvA]

https://www.facebook.com/10007001548716 ... 337471575/

Head kooliaastat!
Üks Tallinna abilinnapea kutsus inimesi valima auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liikumise. Teine aga soovitas kiiremini sõitmiseks kasutada Waze'i - teate küll asumisiseste tänavate kaudu lõikamist nagu Koidu tänaval, et Tehnika tänava ummikusseisjatele hiljem vahele trügida.
See on päev kui politsei facebookikontod on täis postitusi, kuidas tänaval eksisteervad ka lapsed ja kuidas "autojuhid peaksid aega varuma". See on päev, kus Selveri ja teiste firmade kaubikud sõidavad mööda kõnniteid (ka koolide ees) nagu iga päev, sest mitte keegi ei käski neil teistmoodi toimida.
Päev, kus nagu iga päev on PPA kontorite ümbruse kõnniteed risti rästi autosid täis: nii on roolijal mugavam oma asju ajada ja sedasi teeb ta kogu linnas. Politsei möödub neist ükskõikselt nii eile, täna kui homme.
Vahetult enne sügist kadusid mitmelt tuiksoontelt rattateed ja -rajad. Autojuhid on aga avastanud, et peatumiseks sobib ka sõidutee, kuid vaid juhul, kui senine sõidurada on muudetud rattateeks.
Helsingi transpordiametnik võrdles sellist rattainfrat veevärgiga, kus iga teine toru on puudu ja olemasolevad blokeeritud.
Iga noor ja täiskasvanu, kelle jaoks liikumine tähendab midagi muud, kui rihmaga tugitooli kinnitamist, on ühiskonnale hea.
Et neid oleks rohkem, peab politsei ja linnavõim oma töö ümber mõtestama.

Lõpetaks selle ülimalt ühekülgse ja demagoogiline, ususektile sarnaneva FB grupi soga paljunemise ehk ära

[maksipoiss]

Lõpetaks selle ülimalt ühekülgse ja demagoogiline, ususektile sarnaneva FB grupi soga paljunemise ehk ära

+1

[olevtoom]

Lõpetaks selle ülimalt ühekülgse ja demagoogiline, ususektile sarnaneva FB grupi soga paljunemise ehk ära

Einoh, aga las' agiteerivad. Saavutavad lõpuks oma viieteist-minuti-linna, kus järelejäänud inimesed "sõidavad tööle PPPere kombel, kohvritäis rumalaid mõtteid kaenla all", nagu Postimehes ühe samasuguse jura kommentaaris kirjutati. Ja reaalselt mõtlevad inimesed viivad oma toimingud teisale.

Hiljuti juhtusin lugema kellegi lugupeetu arutelu teemal, kuidas (Pärnus) ei tohi lasta Kaubamajakal linnasüdant ära tappa, nagu (Tartus) Lõunakeskus olla juba teinud. Einoh, kena, ainult lugupeetu ei toonud esile põhjust, miks need kaubanduskeskused neid igavesti nunnusid linnasüdameid "tapavad": neile on autoga hõlbus ligipääs ja neil on massiliselt parkimiskohti.

[gorilla]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.

Vaidlen vastu. Hollandit tuua näiteks ''kuidas elada'' on kõige labasem vale ja vildakas soovmõtlemine.

Alustame.

Hollandi pindala on 41 850km2 ja elanikke 17 700 000. Loe aeglaselt mida ma trükkisin. Eestist väiksem. 17 miljonit.
Sisuliselt nagu umbes 25 Tallinna sättida Eesti peale.... No nii 5 Tallinna Saaremaale 2 Hiiumaale

Seal pole lihtsalt võimalik meie mõistes ''normaalselt elada''. Isegi kuhugi põõsasse kergendama minna pole võimalik kuna see on kellegi hoov.

Autoga sõita on Hollandis enda karistamine. Eriti hull on Amsterdam. Absoluutselt kõik mis on võimalik teha autojuhtide pedereerimiseks on seal tehtud. Alates sõiduridadest mis järsku muutuvad ühiskasutatavaks trammiga ja seejärel lõpevad üldse mingi kuradi ühesuunalise liikluse ristmikuga.
Mingi kuradi parkimine kesklinna tänaval 54 euri päev. Just, sa ei lugenud valesti. Võta nähvakas suhkruvett ja mõtle selle koha näidiseks toomisest.

Selline on siis ''hea üldkasutatav tee kus kõik mahuvad korraga ära''.

See ei ole ühesuunaline liiklus. Autod liiguvad mõlemas suunas. Pekki, ma ajasin ühe kohaliku vänderdaja sisuliselt alla sellisel surmarajal ühel
vihmasel õhtul. Vänderdas seal, vihmas, üleni tumedas ja ilma tuledeta, üks auto tuli vastu ka.

Samas, teema mida meil jälle hoolega välditakse on sellesamuse Hollandi näitel transiitteed. Hollandis on kõikide suuremate linnade vahel 4+4 või 5+5
magistraalid kus liikumiskiirus on kiirteedele kohane.

Niisiis ärge tehge Tootsi kombel poolt rehkendust, vaid hakake tööga pihta, kastiratta fanaatikud. Magistraalteed linnade vahel, magistraalteed linnaosade vahel. Selline maa-alune ringtee nagu Brüsseli kesklinna all on. Hakake kopaitama metrood või metrotrammi.
Kui olete edukalt kõige eelnevaga maha saanud, võite oma eesrindlikke punaseid radasid võõbata nagu jaksate.

[Runkel]

Samas, teema mida meil jälle hoolega välditakse on sellesamuse Hollandi näitel transiitteed. Hollandis on kõikide suuremate linnade vahel 4+4 või 5+5
magistraalid kus liikumiskiirus on kiirteedele kohane.

Niisamuti Taanis. Ja Kopenhaagenis oleksin samuti ühe ratturi (pilusilmne naine) alla ajanud parempööret tehes üle PUNASE rattatee. Kuid kõik tundub, eriti takkajärgi, loogiline. Mida enam linna keskusesse sisse, seda tõrjutum oli autotransa ja enam domineeris rattal liikleja ja jalutaja. Jah, äärelinnadesse liikus nii rattavool kui ka autod magistraalil. Linnadevaheline mitmerealine kiirtee, tasulised sillad, kõige pikem vist samapikk kui meil vahemaa mandrilt Hiiumaani. Kõik saavad õiges kohas õige sõiduki omale alla. Kopenhaageni rattavool võlus siiski enim.

[AivarV]

Kas sa ikka tead et kõnniteel peab rattur liiklema jalakäiate kiirusega ja neil ei ole mingit eelisõigust? Kas sa järgid seda?

Et seda eksiarvamust vähem oleks, tasuks vahel Liiklusseadust sirvida, muudetakse ja kaasajastatakse teist aeg-ajalt:

LS § 32 (8) Jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda...
LS § 22 (1)...Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, kergliikurijuhti või robotliikurit.

[Marvin]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.

+1

Mida rohkem on Tallinn Kopenhaageni moodi ja mida vähem Minski moodi, seda etem.

Viimati oli Kopenhaagen küll Taani, mitte Holland .

[Runkel]

Täpset nii, ma Hollandis, st Madalmaades polegi käinud.

[Taaniel Tina]

Osadel inimestel on vist geograafiaga lood kehvad. Viimati vaadates asus Amsterdam, võrreldes Tallinnaga, 700-800 km lõuna pool.
Keskmine temperatuur Amsterdamis on veebruaris 0°...+6°C, Kopenhaagenis +3°...-1°C, Tallinnas -2°...-8°C.
Vastavalt sellega ka sademed (lumi).

Mina ikka ei saa päris hästi aru, miks paarituhande fänni pärast, kes tahavad aasta jooksul paar kuud linnas kruiisida, peab ülejäänul paarisajal tuhandel inimesel elu p..se keerama?

[mart2]

Igasugune liikluse planeerimine-ümberplaneerimine muutub mõttetuks, kui inimesed seda ei järgi ja politsei rikkumiste peale vilistab!
Rattaliikluse saaks palju kiiremini normaalseks, kui politsei hakkaks neid trahvima, nagu seadus nõuab. Oletan, et kuine laekumiste summa võiks algul isegi ületada autojuhtidelt saadava!
Ratturi miinimumtrahv Hollandis on 50 eurikut. Kontrolle tehakse küll kahjuks pisteliselt, kuid sel juhul pannakse täie rauaga - pole vahet kas laps, vanur või välismaallane!

Praegu sõidab politseinik tuimalt mööda ratturitest, kes ilmselgelt Liiklusseadust eiravad ning isegi noorukitest, kes kahekesi kergliikuril maksimumkiirust üritavad ...

[Taaniel Tina]

Jutu jätkuks.
Kui nüüd vaadata üldiselt Tallinna, siis asi ei ole mitte selles, millega liikuda, vaid kust liikuda.

Tallinna kõige kitsam koht on mere ja Ülemiste järve vahe - seal asub põhja poolt tulles meri, vanalinn, Kalevi Keskstaadioni piirkond koos pargiga ja siis Ülemiste järv. Sealt läbi pääsemiseks on sisuliselt 6 peamagistraali (alates mere poolt):
1. Mere puiestee koos Põhja puiestee ja Rannamäe teega
2. Narva mnt - Pärnu mnt - Kaarli puiestee (või edasi piki Pärnu mnt-d)
3. Gonsiori tn - Estonia pst - Kaarli pst
4. Liivalaia tn - Suur-Ameerika tn
5. Tehnika tn
6. Järvevana tee
Kõik muud teed ja trassid viivad lõpuks ikka ühele nendest peamagistraalidest.

Lisaks on peale seda kitsaskohta kohe läänepool veel raudtee, mis ka lõikab Tallina piltlikult kaheks. Sellest raudteest mööda või läbi saamiseks on taas meil 6 valikut:
1. Mere puiestee koos Põhja puiestee ja Rannamäe teega
2. Paldiski mnt koos Rohu tn-ga
3. Endla tn Kristiines
4. Pärnu mnt
5. Depo ja Espaki juures asuv tunnel
6. Ülemiste ristmik

Need kaks takistust jagavad Tallinna kaheks, kus mõlemal pool on kuskil 250 tuhat inimest (arvestades koos igasuguste eeslinnadega ja lähivaldade elanikega).
Nüüd hakkan tegema meelevaldseid oletusi.
Hommikusel ja õhtusel tipptunni ajal tahavad u. pooled inimesed saada teisele poole, pooled ei taha (need, kes ei taha, töötavad samas piirkonnas, käivad samas piirkonnas koolis, on pensionärid jne). Ja kõik tahavad seda teha ühistranspordiga. Ehk siis mõlemalt poolt tahavad läbi pääseda u. 125 tuhat inimest. Jagades need võrdselt 6 koridori peale ära, teeb see natuke üle 20 tuhande inimese ühe koridori kohta, kes tahavad sellest takistusest läbi pääseda ida poolt lääne poole ja 20 tuhat, kes tahavad vastas suunas teisele poole.
Tavaline Tallinna buss mahutab u. 80 reisijat. Et need 20 tuhat ära mahutada on vaja 250 bussi (ühes suunas, ühes koridoris). Kui need bussid peavad selle koridori läbima tunni jooksul, teeb see 4,2 bussi minutis, kui kahe tunni jooksul, siis 2,1 bussi minutis.

Sellele mõeldes tekib mul küll palju küsimusi:
1. Kust me bussid võtame?
2. Kust me bussijuhid võtame?
3. Kus me raha võtame? Ei usu, et see tasuta sõit siis alles jääb.
4. Suurem hulk raskeliiklust teedel kulutab rohkem teid, suurem remondi vajadus.
5. Kas bussid mahuvad peatustesse ära, ilma et sinna ummikud ei tekiks? Infra ümber ehitus. Jälle raha juurde vaja.
6. Suurem hulk busse nõuab suuremaid parklaid, remondihalle, kütust jne. Jälle rohkem raha vaja.
7. JNE???

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinn oleks pidanud juba ammu selgeks tegema inimeste liikumis trajektoorid ja siis ära otsustama, kuidas oleks kõige mõistlikum need ära mahutada eespool kirjeldatud pudelikaela. Aga paratamatult nõuab see kõik väga suuri investeeringuid ja väga valusaid otsuseid.

[JimLaheyUnlimited]

https://www.youtube.com/watch?v=d8RRE2rDw4k&t=1s Amsterdam on reaalsuses ka autojuhtidele hea koht sest on palju alternatiive ja infrastruktuur on heas korras.

Autoga sõita on Hollandis enda karistamine. Eriti hull on Amsterdam. Absoluutselt kõik mis on võimalik teha autojuhtide pedereerimiseks on seal tehtud. Alates sõiduridadest mis järsku muutuvad ühiskasutatavaks trammiga ja seejärel lõpevad üldse mingi kuradi ühesuunalise liikluse ristmikuga.

[Kapten Trumm]

Lahedalt on organiseeritud liikluse ümbersuunamine Kadaka tee viadukti remondi ajaks. Savisaare-Valdmanni vaim elab justkui edasi.
Pärnu mnt suunast linna tulijatele ja Mustamäe-Õismäe poole siirdujatele oli Kadaka pst-Kadaka viadukt-Kadaka tee üks peamine transpordikoridor.
Linn viskas seepeale ristmikele paar ümbersõidu märki ja autojuht närigu muru - linnavalitsuse tavaline suhtumine. Kriteeriumiks paistab olevat ajutise liikluskorralduse odavaim hind - võiks katsetada ka ilma märkideta, oleks veel odavam.....

Kuna ma läbin vähemalt 2 korda päevas tekkivaid ummistusi, siis tahaks kiruda. Pärnu poolt tulijad keeravad enne Hiiu ülesõitu vasakule, Vääna tänavasse ja liiguvad sealtkaudu Kadaka puiesteele (Tähetorni risti kaudu). Selleks tuleb teha vasakpööre, kusjuures otse vastu (suunaga linnast välja)
tuleb nii 50 autot, loota tuleb kas otse tulijate vahele laskmisele või punase tule alt läbi lipsamisele. Olen teinud mõlemat.

Seoses kooli algusega ja autome massi kasvuga on ka teistpidi probleem - see vahele laskmine Vääna ristis vähendab oluliselt Nõmme keskusest mööda Pärnu mnt-d linna piiri poole suunduva suuna läbilaskevõimet, ummik ulatub välja juba Nõmmele. Täna hommikul oli saba Nõmme keskusest alates, umbes 1,5 km pikk ja Pääsküla poolt tulev peaaegu Lauliku tänavani ehk ca 1 km.

Teine "võimalik" ümbersõit on läbi Laagri ja Harku, keerates Harkust Paldiski maanteele, linna suunas. See suund on alates Harku ristist umbes hommikuti juba enne seda viadukti "ümbersõitu".

[kraal]

Ratturi miinimumtrahv Hollandis on 50 eurikut. Kontrolle tehakse küll kahjuks pisteliselt, kuid sel juhul pannakse täie rauaga - pole vahet kas laps, vanur või välismaallane!

Trahvitakse ka jalakäijaid kes ratta teedel jalutavad ja seda mitte ainult Hollandis vaid ka Soomes, Rootsis, Taanis.
Palju meil siin Tallinnas ratta teid on? Paar kilomeetrit tuleb vast ära.

[kummikomm]

Osadel inimestel on vist geograafiaga lood kehvad. Viimati vaadates asus Amsterdam, võrreldes Tallinnaga, 700-800 km lõuna pool.

Kuskohas asub Oulu võrreldes Tallinnaga?
https://www.bbc.com/future/article/2023 ... -the-world
https://oulu.com/en/living/mobility/cycling/

Mina ikka ei saa päris hästi aru, miks paarituhande fänni pärast, kes tahavad aasta jooksul paar kuud linnas kruiisida, peab ülejäänul paarisajal tuhandel inimesel elu p..se keerama?

Tüüpiline autop*de halisemine.
Praeguse tobeda automaksu asemel, millega peamiselt kotitakse maainimesi, kel tõesti ilma autota elu on väga keeruline, tuleks kehtestada linnades autoga üksisõitmise maks. Maailmas on sellekohaseid näiteid küll. Kõik need sajad tuhanded kes järjest suuremaks paisuvates linnamaasturites uhkes üksinduses säravad ja Tallinna tänavaid ummistavad, peaksid selle luksuse eest maksma nii et ninast veri väljas.