Kilo Tango kirjutas: ↑24 Sept, 2024 16:07
Rehvi külje jäikus ei sõltu niivõrd selle külje kõrgusest kuivõrd sellest, mis otstarbel rehv tehtud on, mis on selle normkoormused jms. Ehk siis tegelikult peamiselt sellest, mis on rehvi külje paksus ja konstruktsioon. F1-s sõideti pikka aega 13-tolliste rehvidega ja saadi väga hästi hakkama. Kui mindi üle 18-tolliste peale halvenes väidetavalt juhitavus tänu vedrustamata massi kasvamisele ja rehvi oma-amortisatsiooni vähenemisele. Aga ka praegu on F1 rehvid küllalt kõrge küljega, kui neid mõnedele tänavaautodele alla pandud liistakatega võrrelda.
Ausalt öeldes ei ole ma üheski võidusõidusarjas näinud autodel all selliseid imeõhukesi liistakaid, nagu mõned oma tänavaautodele alla topivad. Ehk siis - auto kurvisõiduomadusi ei pruugi üliõhuke rehv sugugi positiivses suunas mõjutada. Peamiselt selle pärast, et see vähendab tunnetust ja pidamine kaob piiripealsetes olukordades ootamatult.
Vajalik rehviseina kõrgus sõltub ka auto massist. Tühjaks tõstetud võidusõiduauto on mõnevõrra kergem kui mugavuse ja turva asjade all ägav igapäevaauto. Isegi Lada VFTS oli 2105-st 200 kg kergem. Ja füüsika mõttes maksab ikkagi laiuse ja kõrguse suhe, mitte ainult üks või teine absoluutarvuna. Mida väiksem on kõrgus laiuse suhtes, seda vähem paindub rehv kurvis külgsuunas.
Ilmselt seletab see, miks F1 rehvid on suhteliselt kõrged. Rehvi madalus ei mõju ebatasasuste korral hästi nakkuvusele (adhesion), samas kui F1 mass on üsna olematu, siis ei tekita see kurvides ja mingeid erilisi paindeid või rehvi mahajooksu ohtu.
On tehtud ka kõrgeid rehve, mis on jäigad külgsuunas, näiteks BMW, väiksemad Ferrarid ja võibolla veel keegi kasutas 80ndatel rehve nimega Michelin TRX, mis käivad millimeetermõõdus velgedele (nt 380). Et neid ei topiks keegi valedele velgedele. Soov oli luua piisavalt mugav, kuid külgsuunas vähe painduv rehv (mis muidugi ebaõnnestus). Lisaks veel rehvide ülikõrge hind, sest neid tootsid ainult Michelin ja Avon.
auto kurvisõiduomadusi ei pruugi üliõhuke rehv sugugi positiivses suunas mõjutada. Peamiselt selle pärast, et see vähendab tunnetust
Ebaõiged järeldused. Tunnetus madalamaga muutub ikka märkimisväärselt paremaks. Vahetades rattad 205/60 R15 pealt 225/50 R16 vastu paraneb tagasiside roolil ikka päris tuntavalt (olen vahetanud, kuigi kõrgus vähenes üsna vähe). Teiseks see ootamatu libisemine on tegelt pooltõde, kummikookidega eelneb seevastu libisemisele üsna kõikuv juhitavus, kus alajuhitavus ja ülejuhitavus pidevalt vahelduvad ja käitumine on selline ebakindel. Madal pole jah eriti idioodikindel, et libisemine, enamasti tagaotsa libisemine, kurvikiirusega üle pingutamisel algab järsku, samas jälle on seda lihtsam kontrollida ja kui tead oma piiri, siis enne piiri üsna viimase hetkeni sõidab auto kui rööbastel, samas kummikookidel on juba enne seda piiri (mis kookidel muide on madalamal kui rihmadel) metsik võitlus juhitavuse säilitamise nimel.
Ka parandavad jäigemad sillapuksid, vedrud-amordid ja isegi strutbarid tunnetust, kuna juppide isoleeriv-amortiseeriv efekt on väiksem, kuid auto muutub ebamugavamaks (iga pisiasi on tunda) ja kärarikkamaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
