Muusikaline vahepala

[OLAVI]

Ma just eile võtsin kätte ja panin üle jupi aja CD-mängija käima. Inspiratsiooni sain sellest, et sai uus ja eelmistest parem selline ostetud (New Old Stock tegelikult, umbes 15 aastat vana, aga kiles originaalpakendis). Veider kogemus, aga ma olen seda ka varem kogenud. Nimelt mingid kunagi väga meeldinud plaadid ei meeldi enam, sest need on halvasti salvestatud. Sisu meeldib endiselt, aga vormistus hakkab närvidele käima ning need mudase helipildiga plaadid lihtsalt ei leia enam plaadimasinasse teed üles.

Aga mis olukorras need plaadid on? Vanad CD-d lähevad vahel pikapeale natuke äkaseks ja vajavad puhastamist (vastavat CD/DVD puhastusvedelikku peaks vast mõnest paremast kontoritarvete poest saama). Ei tahaks nagu väga uskuda, et just pakendist võetud CD mängijal optika rokane on, aga selle jaoks on samuti vastavad puhastusplaadid olemas. Sellised harjakestega. Üldiselt küll mingi probleemi korral CD mängija lihtsalt ei loe plaati välja, vähemalt korralikult mitte, aga vahel võib ka lihtsalt heli kehvavõitu olla.

Tavaliste CD plaatide infokandja (alumiiniumkiht) oksüdeerub ajaga ära ja osa infot läheb kaotsi.
Sõltuvalt mängijast võib see "ise tuletada puuduva info" isegi kui 25% bitte on kadunud.
Kui kaoprotsent ületab mängija võimekuse, siis seda plaati enam ei esita.

Moodsamast muusikast, on Mongoolia metalbänd HU:
https://menu.err.ee/1609488943/mongooli ... e-muusikat
https://www.thehuofficial.com/music

Kes tahab pikka aega (kuni 1000 aastat) säilivaid andmekandjaid kasutada, siis tasub kasutada keraamilisi kettaid M-Disc ja sobivat kirjutajat (nüüd alla 50eur) mis kasutavad kirjutamiseks palju võimsamat laserit:
https://en.wikipedia.org/wiki/M-DISC
https://www.amazon.com/m-disc/s?k=m-disc

[rockrapdude]

Vanad CD-d lähevad ajas ka lihtsalt "hapuks". Eriti kehtib see isekirjutatud CD-de kohta aga nagu ma aru olen saanud siis ka tehases "pressitud" CD-d ei pruugi kõige paremini säilida. Siis moekamad plaadimängijad, millel on vigadeparandus sisse ehitatud, üritavad asja veidigi paremaks teha aga alati ei õnnestu. Need veaparandusprogrammid on vist rohkem igasugu mustuse ja kriimustuste silumiseks välja mõeldud.

Vigade parandusest ja kuidas see töötab CD/DVD-del:

https://www.youtube.com/watch?v=X8jsijhllIA

LP;EV (liiga pikk; ei vaadanud): kontrollbitid maatriksis.

[Marvin]

Aga mis olukorras need plaadid on? Vanad CD-d lähevad vahel pikapeale natuke äkaseks ja vajavad puhastamist (vastavat CD/DVD puhastusvedelikku peaks vast mõnest paremast kontoritarvete poest saama). Ei tahaks nagu väga uskuda, et just pakendist võetud CD mängijal optika rokane on, aga selle jaoks on samuti vastavad puhastusplaadid olemas. Sellised harjakestega. Üldiselt küll mingi probleemi korral CD mängija lihtsalt ei loe plaati välja, vähemalt korralikult mitte, aga vahel võib ka lihtsalt heli kehvavõitu olla.

Ma olen selle kõigega vägagi kursis, aga jään enese juurde - kvalitatiivselt parem tehnika võib avada muusika helitehnilises vormistuses puudujääke, mis varem märkamatuks jäid.

[Manurhin]

kvalitatiivselt parem tehnika võib avada muusika helitehnilises vormistuses puudujääke, mis varem märkamatuks jäid.

Ja on ka täpselt vastupidi. Omal ajal, kui bändiga stuudios salvestamas käidud sai, siis seal oli muidugi äärmiselt kvaliteetne ja vinge tehnika. Ja ma siis vaatan, et aknalaual vedeleb mingi väike ja odav Philipsi "sang". Küsisin siis stuudiotehnikult, et no milleks veel seda vaja kui juba niigi on kallis võimendi ja korralikud suured kõlarid olemas. Vastus oli, et n.ö. krapitesti jaoks. Et enamusel inimestest nii kallist helitehnikat, nagu stuudios, kodus ei ole ja mis stuudiokõlaritest võib igati ideaalselt kosta, ei pruugi seda sugugi mitte mingist väikesest odavast raadiost teha. Nii siis tuligi heli timmida sedasi, et see ka laiatarbe tehnikast kuulates OK oleks.

[AMvA]

Aga mis olukorras need plaadid on? Vanad CD-d lähevad vahel pikapeale natuke äkaseks ja vajavad puhastamist (vastavat CD/DVD puhastusvedelikku peaks vast mõnest paremast kontoritarvete poest saama). Ei tahaks nagu väga uskuda, et just pakendist võetud CD mängijal optika rokane on, aga selle jaoks on samuti vastavad puhastusplaadid olemas. Sellised harjakestega. Üldiselt küll mingi probleemi korral CD mängija lihtsalt ei loe plaati välja, vähemalt korralikult mitte, aga vahel võib ka lihtsalt heli kehvavõitu olla.

Ma olen selle kõigega vägagi kursis, aga jään enese juurde - kvalitatiivselt parem tehnika võib avada muusika helitehnilises vormistuses puudujääke, mis varem märkamatuks jäid.

See on CD puhul natuke veider. Digisignaal CD-lt on alati sama, sõltumata seadmest. Ja ma hästi ei usu, et see erinevus DA muundurites nii suur on, et suudad kõrvaga eristada.

[häh]

Digisignaal CD-lt on alati sama

Tegelikult see nii lihtne pole, sellel tõsiasjal põhines ka see õudus nimega kopikaitsega CD'd (mis olid olemuselt lihtsalt niipalju vigased, et pleieri veaparandus suutis enamvähem ära seedida selle jama, aga maha lugeda vigadeta enam ei saanud. Neid õnnestus näiteks ilma sahtlita seadmetesse kinni lasta). Ees on neid CDDA linke toodud.
Siis on veel igasugu jitteri jms seotu. Reclocking/resampling ja kõik muu veel peale, kui digidomeenis on vaja nt sisendi kella ignoreerida jne jne jne jne.

Enamasti, jah, on tulemus 100% sama ja võid kontrollsummadega võrrelda, aga, *enamasti*. Lisaks veel, et kui kuskil käib asi läbi moodsa aja arvuti, siis samuti tõenäoselt resämplitakse (CDDA on 44.1 kHz, aga süsteem nt 48 KHz)

Miks need seadmed erinevalt kõlavad, sadamiljon asja võib olla. Aga, enamasti "parem" tähendab kuskil tekkivat mittelineaarsust et kui jutuks tuleb "soe", siis....

Minu kõrva jaoks on enamus uut (pop)muusikat null vokaalisoundiga "tänu" melodyne autotune jms jamale ja olematule dünaamikale. "Digi" ei puutu tegelikult otseselt asja, pigem isegi ütleks et vastupidi.

[Fucs]

selle vana ja hea mussi taustal on paljuski igasugu keelatud kraam.
tegelikult on väga tore, et mõned loomeinimesed püüdlikult seadusekuulekad polnud.

Kuidas me nõuka ajal bändi üritasime teha...
viewtopic.php?p=862728#p862728

[Marvin]

Ma olen selle kõigega vägagi kursis, aga jään enese juurde - kvalitatiivselt parem tehnika võib avada muusika helitehnilises vormistuses puudujääke, mis varem märkamatuks jäid.

See on CD puhul natuke veider. Digisignaal CD-lt on alati sama, sõltumata seadmest. Ja ma hästi ei usu, et see erinevus DA muundurites nii suur on, et suudad kõrvaga eristada.

Signaal on sama, aga DACid on erinevad muidugi. Veel olulisem on aga puhas ja piisav toide ning viisakas analoogosa. Ega mu kõrv selline ole, et ma DACe selle järgi eristada saaks, aga heal ja veel paremal teeb vahet küll. See on natuke akende pesemise moodi - mida rohkem akent pesed, seda rohkem hakkavad viimased täpid ja triibud aknal häirima. Eks võib ka teisiti olla, aga mul on nii.
Minu eelmine CD-mängija tahab laseri vahetust ning et vaikus majja ei tuleks, sai ostetud üks pigem kvaliteetne CD-mängija. Vahe on olemas. Viisakas võimendi suudab erinevuse välja mängida.
Taustaks - minu maitse helipildi osas on pigem "analüütiline" kui "soe" ja "pehme". Objektivismiks nimetatakse seda vist.

[häh]

Lihtsalt meenutuseks- 0 VU vastab kas -18 või -20 dBFS.
Ehk et moodne CD või striim on 10...12 dB ülenivooga elik otse öeldes praak. (0 VU = +4 dBu ja see viimane on reaalsed 1.2 V pinget väljundis). Koduasjadel siis -10 dBu ja .775V

[Madis Reivik]

selle vana ja hea mussi taustal on paljuski igasugu keelatud kraam.
tegelikult on väga tore, et mõned loomeinimesed püüdlikult seadusekuulekad polnud.

80date pop lõhnab kilomeetri kauguselt kokaiini järele

Escobarile peaks postuumselt muusika elutööauhinna eraldama.

[Madis Reivik]

Ma just eile võtsin kätte ja panin üle jupi aja CD-mängija käima. Inspiratsiooni sain sellest, et sai uus ja eelmistest parem selline ostetud (New Old Stock tegelikult, umbes 15 aastat vana, aga kiles originaalpakendis). Veider kogemus, aga ma olen seda ka varem kogenud. Nimelt mingid kunagi väga meeldinud plaadid ei meeldi enam, sest need on halvasti salvestatud. Sisu meeldib endiselt, aga vormistus hakkab närvidele käima ning need mudase helipildiga plaadid lihtsalt ei leia enam plaadimasinasse teed üles.

CD on olemuselt justkui hea formaat aga loudness war ja "vorstidünaamika" on palju kurja teinud. Pluss veel mingi steriilne masterdamine mis mingil hetkel "moes" oli.
Nt Nirvana plaadid on jubedalt masterdatud, see loll kes seda tegi ei saanud üldse pihta asjale.

[Marvin]

CD on olemuselt justkui hea formaat aga loudness war ja "vorstidünaamika" on palju kurja teinud. Pluss veel mingi steriilne masterdamine mis mingil hetkel "moes" oli.
Nt Nirvana plaadid on jubedalt masterdatud, see loll kes seda tegi ei saanud üldse pihta asjale.

Nii on jah. Praegusel ajal võiksid plaadifirmad aru saada, et kes iganes füüsilise helikandja ostab, on oma olemuselt juba audiofiil ning ootab salvestiselt vähemasti dünaamilist ulatust.

[häh]

Plaadifirmad (suured tegijad siis) on sisuliselt surnud, nagu ka suured kommertsstuudiod (on mingid nišiteemad- filmiheli, klassikasalvestused jms aga üldiselt, finito). Nett (loe- indie tegijad) on ja saab olema üsna Wild West- https://www.youtube.com/watch?v=020dKoNzLAs võiks mõtlema panna, suht sama pelutav nagu otsingumootorite surm (see baby peacock kobarkäkk nt).

Hetkel on teema, kuidas asjad Atmosesse vägistada (+vana kraami eest uuesti pappi küsida). Muusika kuulamiseks? Arusaamatus.

Illustratiivseks näiteks sobib minu arust ka väga hästi sildi "kompaktkassett" alla mahtuv jama (need Tanashini kloonid, mida inimestele pähe määritakse ja nii edasi).

Kvaliteeti mõistliku hinnaga tahad, siis minu arust fail ja korralik DAC. Aga ma pole ka audiofiil, minu jaoks on mõistlikuse ülemine piir kusagil RME kandis.

[Marvin]

Kvaliteeti mõistliku hinnaga tahad, siis minu arust fail ja korralik DAC. Aga ma pole ka audiofiil, minu jaoks on mõistlikuse ülemine piir kusagil RME kandis.

Ma tehnoloogiainimesena ei ole üldse failide vastu. Eraldiseisvasse DACi ei ole ma seni panustanud, sest pole vaja olnud. Autos mängib Tidal, kodus seni veel väga ei striimi. Tõsi - ma olen vaadanud mõistliku hinnaga striimerite suunas ringi, aga praegune seis kipub olema selline, et sisemise salvestusruumiga striimerid on kas liiga kallid või liiga ebastabiilsed või mõlemat korraga. Auralicut olen kuulanud ja kõlas hästi, aga kasutajaliides tegi kogu aeg mingit sikku. Vara veel.
Samas - midagi mõnusalt vanamoodsat on ka selles muusika kuulamise viisis, mis sisaldab lampkorrektorvõimu soojenemise ajal hea veini dekanteerimist .

[häh]

Ma mõtlesin tegelikult isegi veel labasemalt- arvutipleier ja kogu muusika.

Aga loomulikult on hea analoogkola oma vaibiga, enda hell koht on veerandtolline 2track. Pole platooniline õhkamine, olnud neid asju kuni isikliku Mez'ini välja
Ülivinge on nende südamike ja NAB poolidega mässata (ja makki mahtus viskipudel ka!). Aga ajad muutuvad...