NYT -> PM:
Uuringufirma Gallupi küsitlusest selgus, et juulis ütles 55 protsenti ameeriklastest, et nad toetavad immigratsiooni vähendamist. 2020. aastal oli sama näitaja 28 protsenti.
Trump sai võidu, kujutades migrante ohuna, arengumaadest pärit võõrastena, kes «mürgitavad meie riigi verd». Probleemi lahendamine nõuaks tema sõnul «verist olukorda» ehk massilist immigrantide väljasaatmist. Ta plaanib selle saavutamiseks kasutada Alien Enemies Act’i ehk «vaenulike tulnukate akti» – sajanditevanust seadust, mis loodi immigrantide riigist välja saatmiseks.
Oktoobris New York Timesi ja Siena College’i küsitluses ütles 57 protsenti valijatest, et nad toetavad riigis ebaseaduslikult elavate immigrantide väljasaatmist. Toetajatest umbes 30 protsenti olid demokraadid ja 58 protsenti sõltumatud valijad. Veidi enam kui pool valijaist riiklikul tasandil, sealhulgas 20 protsenti demokraatidest, toetasid müüri rajamist Mehhiko piirile. See oli märgatav kasv võrreldes 2016. ja 2020. aastaga, kui umbes 40 protsenti toetas müüri ehitamist.
«Selles riigis ei ole enam ühtegi valijagruppi, kes pooldaks sisserännet,» ütles immigratsioonipoliitika instituudi vanemteadur Muzaffar Chishti.
Kuigi enamik valijaid toetas massideportatsiooni, pooldas Times/Siena küsitluse järgi sama suur osa, 57 protsenti, kodakondsuse andmist ebaseaduslikult riiki sisenenud immigrantidele. Ligikaudu 20 protsenti toetas nii massilist väljasaatmist kui ka kodakondsuse andmist ja see rühm kaldus Harrist valima. «Selline erinev arusaam konkreetsetest poliitikatest viitab sellele, et mõne valija jaoks on immigratsioonist saanud justkui sümbol, milline riik Ameerika Ühendriikidest tulevikus saab: kas avatud ja mitmekesine või suletud ja kultuuriliselt ühtlane,» ütles Texase ülikooli immigratsiooniajaloolane Sarah Coleman.
Ajalooliselt on sisserände vastasus suurenenud siis, kui inimesed tunnevad muret majanduse pärast. Inflatsioon oli sel valimistsüklil suur murekoht. «Trumpi kampaania tegi suurepärast tööd, veendes inimesi, et eksisteerib immigratsioonikriis, ja sidudes selle majandusega,» ütles Coleman.
https://maailm.postimees.ee/8130594/val ... umpi-poolt
Vastab Raivo Vare:
Nüüdseks on 60. USA presidendivalimiste tulemused teada. Ameerika Ühendriikide presidendiks saab Donald Trump. Kas Trumpi võiduga võivad Ameerika Ühendriigid rohkem kapselduda enda siseasjadesse?
Kindlasti. Tegelikult on see ühe suurema protsessi tulemus. Trump on selle nähtuse väljendusvorm ja see on korduv protsess Ameerika Ühendriikide ajaloos. Ajaloolased ja teadlased on tuvastanud umbes 80-aastase tsükli, mille jooksul Ameerika avaneb maailmale, võtab suhteliselt suure ja nüüd viimasel ajal juhtiva rolli, ma mõtlen siinkohal teise maailmasõja järgset aega. Kuid tsükliliselt hakkab mingil hetkel riik taas isolatsionismi langema, endasse tõmbuma ja see muster on tegelikult kordunud neli korda Ameerika Ühendriikide ajaloos. Põhimõtteliselt olemegi me selles isolatsionismi perioodis ning Ameerika teadlaste enda ennustuse järgi kestab see selle kümnendi lõpuni. Seega on Trump selle protsessi väljendusvorm.
Kuidas oleks olnud, kui oleks võitnud Kamala Harris? Kas näeksime samu endassetõmbumise protsesse?
Tempo ja ulatuse osas oleks võib-olla erinevus olemas, aga tegelikult, kui hoolega jälgida, siis ka demokraatide administratsioonis oli isolatsionism mingil määral juba maad võtmas. Lihtsalt need väljendusvormid on vähem radikaalsed kui Trumpi eripäradest tulenevalt saavad need olema. Põhimõtteliselt on siiski protsess pöördumatu ja sama.
Sellegipoolest jääb USA suureks riigiks maailma välispoliitikas. Millisesse kohta võiks asetuda Ameerika Ühendriikide välispoliitiline teravik Trumpi teisel ametiajal?
USA välispoliitiline teravik liigub Euroopa pealt ära Kagu-Aasiasse ja Lähis-Idasse. Just nimelt fookuse teemadena ja selle nimel ollakse valmis ka rohkem paindlikumalt tegema diile (nagu armastab Trump oma äripäritolu rõhutades rääkida) nendega, kes sellesse fookusruumalasse ei mahu ehk Venemaaga.
https://arvamus.postimees.ee/8129763/ra ... poliitikas
Lauri Allmann:
Donald Trumpi uue ametiaja esimesel kahel aastal satuvad surve alla kõik rahvusvahelised institutsioonid, prognoosib endine kõrge riigiametnik, USA siseasju hästi tundev Lauri Almann. Tema sõnul on Trumpi suhtumine NATO-sse ja Ukrainasse äärmiselt murettekitav.
"Kui eelmises Trumpi administratsioonis põhiliselt pandi proovile kõik USA siseriiklikud institutsioonid, alates senatist, ülemkohtust jne, siis ma arvan, et selle Trumpi administratsiooni põhiline test saab olema kõikidele rahvusvahelistele instatutsioonidele, mis meil on. Need lähevad surve alla ja see on murettekitav," ütles Almann. "Nii need institutsioonid, mis tegelevad vabakaubandusega. Need institutsioonid, mis tegelevad rahvusliku julgeolekuga, kaasa arvatud NATO," lisas ta.
Almann märkis, et eelolevad kaks aastat saavad olema otsustava tähtsusega kõikide rahvusvaheliste institutsioonide jaoks. "Kui me vaatame kõigele sellele, mida Trump räägib, siis on see väga murettekitav. Veel viimasel nädalal ütles ta, et "mõned meie vaenlased on ausalt öeldes paremad kui meie liitlased". See on tsitaat. Kui me loeme Trumpi administratsiooni liikmete meenutusi või nende avaldusi, näiteks selles osas, mis puudutab Trumpi suhtumist NATO-sse, siis see on kindlasti murettekitav. Trumpi suhtumine Ukrainasse, tema kõned Vladimir Putiniga. See kõik on tõesti murettekitav," rääkis Almann.
https://www.err.ee/1609514527/almann-tr ... rettekitav Selles mõttes loogiline, et vabariiklastel on eelseisvaks perioodiks kõik kodumaised institutsioonid kindlalt oma käpa all.
Putin rõõmustab:
Venemaa president Vladimir Putin kiitis eile Valdai diskussiooniklubi istungil Sotšis muu hulgas Donald Trumpi vaprust ja rääkis uue maailmakorra kuuest põhimõttest. Istungi teema oli „Püsiv rahu – millisel alusel? Üldine julgeolek ja võrdsed võimalused arenguks 21. sajandil“, vahendab Vedomosti.
USA uueks presidendiks valitud Donald Trumpi kohta ütles Putin, et kui ta 2016. aastal esimest korda presidendiks valiti, räägiti sellest, et ta võib teha palju vigu, sest on ärimees. Putinile avaldas aga tema enese sõnul muljet see, kuidas Trump käitus mõrvakatse ajal. „Ta osutus vapraks inimeseks. Ja asi ei ole ainult tõstetud käes ja üleskutses võidelda oma ideaalide eest. Inimene näitab oma sisu erakordsetel asjaoludel. Vaat seal näitab inimene oma sisu. Ja tema näitas oma sisu minu arvates korralikult, vapralt, nagu mees,“ teatas Putin, kelle sõnul rünnati Trumpi mingil hetkel igast küljest.
Samas ei osanud Putin öelda, mis saab edasi. Ta tuletas meelde, et Trumpi jaoks on see teine ja viimane ametiaeg. Aga see, et Trump on rääkinud avalikult suhete taastamisest Venemaaga ja võimalusest lahendada konflikt Ukrainas, väärib tähelepanu. Putin lisas, et ei võta Trumpi sõnu valimiskampaania ajal arvesse, sest siis toimus võitlus valijate häälte pärast.
„Kasutades võimalust, tahan õnnitleda teda USA presidendi ametisse valimise puhul. Ma olen juba öelnud, et me hakkame töötama igasuguse riigijuhiga, kellele Ameerika rahvas usaldust avaldab,“ ütles Putin.
Väljaande Rossija v Globalnoi Politike peatoimetaja Fjodor Lukjanovi küsimusele, mida ta teeb, kui Trump talle helistab ja teeb ettepaneku kohtuda, vastas Putin, et ei pea ka ise paljuks helistada. Putin tuletas meelde, et mõned lääne liidrid helistasid talle mingil ajal iga nädal, aga siis lõpetasid selle. Kui nad tahavad kontaktid taastada, on Putin enese sõnul valmis seda tegema.
https://www.delfi.ee/artikkel/120334963 ... himotetest
Kriminaalasjad lõpetatakse:
USA justiitsministeerium peab läbirääkimisi erijurist Jack Smithi bürooga, et lõpetada kaks föderaalset kohtuasja, mida ta juhib presidendiks valitud Donald Trumpi vastu, teatas USA meedia. Eelmisel aastal esitas Smith Trumpi vastu kaks süüdistust. Ühes süüdistatakse Trumpi vandenõus 2020. aasta valimistulemuste ümberpööramiseks 2021. aasta Kapitooliumi mässu eel. Teises süüdistatakse teda ülisalajaste dokumentide säilitamises oma Mar-a-Lago mõisas Floridas ning FBI püüdluste takistamises, et need dokumendid tagasi saada.
USA justiitsministeeriumil on pikaajaline poliitika, mille kohaselt ei saa ametisolevaid presidente kohtu alla anda. See kehtiks ka Trumpi kohta, kes naaseb ametisse tuleva aasta jaanuaris, vahendab BBC.
https://www.delfi.ee/artikkel/120334920 ... iraakimisi
Kuulujutte:
USA presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond alustas kandidaatide valimist tema tulevase administratsiooni ministrikohtadele. Politico kirjutab, et välisministri koht võib minna endisele USA luurejuhi kohusetäitjale Richard Grenellile või Florida senaatorile Marco Rubiole. Politico andmetel sõi Trumpi omaaegne riikliku julgeoleku nõunik Robert O'Brien paar nädalat tagasi mitme USA kongressi vabariiklasega lõunat. Üks neist ütles, et O'Brien mainis lõunal võimalikke kandidaate mõnele ametikohale. [...]
Grenell oli USA suursaadik Saksamaal. Grenell põhjustas pahameelt juba oma esimesel päeval saadiku ametis, kui kutsus Saksa ettevõtteid üles lõpetama ärisuhted Iraani režiimiga. Grenell süüdistas veel Saksamaad NATO tuumaheidutuse õõnestamises ja kritiseeris Berliini osalust Nord Stream 2 gaasijuhtmes.
Meediast on käinud läbi veel Tennessee senaatori Bill Hagerty nimi. Temast sai Trumpi liitlane pärast viimase valimisvõitu 2016. aastal. Ta töötas varem George H.W. Bushi administratsioonis ning oli hiljem Jeb Bushi toetaja. Ta hääletas aasta alguses Ukraina abipaketi vastu, kuna leidis, et liitlaste abistamise eelnõu ei sisaldanud USA piirijulgeoleku meetmeid.
Marco Rubio oli samuti varem Trumpi vastane ja asus teda pärast 2016. aastat toetama. Ta kritiseerib järjepidevalt kommunistliku Kuuba ja Iraani tegevust.
O'Brien ütles, et kaitseministriks võib saada Arkansase senaator Tom Cotton. Cotton toetab Ukraina abistamist ja on varem öelnud, et J.D. Vance'i saamine asepresidendiks ei tähenda, et USA toetus Kiievile väheneks. Cotton rääkis juba suvel, et ei muretse Vance'i positsiooni pärast ja ütles, et nad mõlemad leiavad, et USA peab oma kodumaist tootmisbaasi suurendama.
Meedias levivad veel väited, et kaitseministriks võib saada Mike Pompeo. USA armee endine ohvitser Pompeo oli Trumpi esimese administratsiooni ajal välisminister, samuti on ta olnud USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor.
https://www.err.ee/1609514866/politico- ... voi-rubiot