Autotehnikateema

[vanahalb]

Hõõgsüüte korral pole mingit tagurpidi käimist, mootor käib tavaliselt õiges suunas, aga väga vaevaliselt, mistõttu tekib illusioon tagurpidi käima minekust.

Ja-jah, hõõgsüüte ja detonatsiooniga olen ma kursis. Algteema juurde tagasi tulles - 1990-ndate karburaatormootorid millel nukkvõlli rihm või kett tõmbas seisma jätmisel mootori tagurpidi tööle ja see käis siis niimoodi et juht sai ainult käik sees pidurdades selle jälle välja suretada .

Tahtsin ainult oma teadmistele kinnitust et selliseid mootoreid pole olemas. Sellepärast et niisugune väide on vähemalt kolme loodusseadusega vastuolus.
Või olid sellised mootorid

[Mõmps]

Diiselmootor on üks kord elus õnnestunud tagurpidi käima lasta: paadil oli T-25-e mootor peal ja starterit andes läks tagurpidi käima. Paatide peal õhupuhastajat ei kasutatud, lihtsalt sisselase oli ja sealt tuli tossu. A töötas kuidagi vaevaliselt...ise olime natuke vintis ka ja nalja kui palju....

[Kapten Trumm]

Ja-jah, hõõgsüüte ja detonatsiooniga olen ma kursis. Algteema juurde tagasi tulles - 1990-ndate karburaatormootorid millel nukkvõlli rihm või kett tõmbas seisma jätmisel mootori tagurpidi tööle ja see käis siis niimoodi et juht sai ainult käik sees pidurdades selle jälle välja suretada .

Tahtsin ainult oma teadmistele kinnitust et selliseid mootoreid pole olemas. Sellepärast et niisugune väide on vähemalt kolme loodusseadusega vastuolus.
Või olid sellised mooto''

Sa puterdad taas, asjast aru saamata. Hõõgsüüde näeb välja sedasi, et peale süüte välja keeramist üritab mootor edasi käia ja teeb seda õiget pidi. Mina pole vähemalt näinud mingit tagurpidi töötamist. See on näiline.

Rihm või kett ei tõmba seal midagi tagurpidi käima. Hõõgsüüte töötab sedasi, et kui mootoril pole bensiini sulgemise võimalust (täismehhaaniline karbuss), siis mootori edasi käimiseks tuleb segu endiselt karbussist), kuid süüdet tekitab põlemiskambris või kolvi peal hõõguv tahm või hõõguv süüteküünal. Kuna süüde tekib väga vara, siis see mootori töötamine käib hirmsa lonkamise ja kolina saatel. Elektroonilise pritsega seda toimuda ei saa, sest kütuse etteanne katkeb hetkel kui süüde välja keeratakse.

Tagurpidi käima minek (diislid, ma 2-taktilistest bensumootoritest ei räägi, kuna kogemust on vähe) on diiisli ja/või väga suure surveastega kaasnev asi. Näiteks minu eelmisel, 2017 a Fiat Multijet 2 diisliga autol on seda korra seiskamisel juhtunud.

Rahvasuus on tavaline, et inimesed ei tee põhimõistetel vahel, üsna kindel on, et kui küsida keskmiselt autoomanikult detonatsiooni, hõõgsüüte ja kloppimise vahet, siis vastavad nad, et üks ja sama asi on. Või peetakse detonatsiooni klapiklõbinaks.

Igaüks, kes on mõnda aega kokku puutunud suurepärase nõuka inseneripärliga nimega Uzam-412, ilmselt on kõiki nimetatud nähtusid ise kogenud, sest antud mootor tänu tavapärasest suuremale surveastmele ning ebaõnnestunud põlemiskambri disainile oli iseäranis pirtsakas bensiini suhtes. Läänes oli selle mootoriga autodel kasutaja käsiraamatus raudpolt soovitus pruukida vähemalt 95 oktaanarvuga bensiini (samas sama surveastmega BMW mootorid sõitsid edukalt 91 oktaanarvuga).

[Kapten Trumm]

See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi, kuid kuna süütajaks on küünla asemel hõõguv tahm põlemiskambris, siis tekib süüde liiga vara ning mootor käib lonka-lonka ning teeb koledat kolinat.

Sa siin räägid ju segamini õigetpidi ja tagurpidi käimisest. Saa nüüd siis aru, millest sa tegelikult räägid.

Funktsionaalset lugemist abistav osa on boldis. "Tagurpidi käimaminek" peaks, tõsi olema tõesti jutumärkides.

[AMvA]

See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi, kuid kuna süütajaks on küünla asemel hõõguv tahm põlemiskambris, siis tekib süüde liiga vara ning mootor käib lonka-lonka ning teeb koledat kolinat.

Sa siin räägid ju segamini õigetpidi ja tagurpidi käimisest. Saa nüüd siis aru, millest sa tegelikult räägid.

Funktsionaalset lugemist abistav osa on boldis. "Tagurpidi käimaminek" peaks, tõsi olema tõesti jutumärkides.

Ise ka saad aru mille üle või kellega sa vaidled ja mida ise kirjutad. Loe ise ka korra mõttega läbi mid sa ise kirjutasid:

See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi

[Kapten Trumm]

Pane see "tagurpidi käimaminek" jutumärkidesse, on vahest arusaadavam?
Tagurpidi käimaminek on üldiselt diislite probleem, hõõgsüüde on üldiselt karbussiga 4t bensumootorite probleem.
Hetkel tegeled ja lihtsalt asja asemel koma n******ga.

[AMvA]

Pane see "tagurpidi käimaminek" jutumärkidesse, on vahest arusaadavam?
Tagurpidi käimaminek on üldiselt diislite probleem, hõõgsüüde on üldiselt karbussiga 4t bensumootorite probleem.
Hetkel tegeled ja lihtsalt asja asemel koma n******ga.

Mina ei tegele komanu**imisega.
Esiteks ei pea sa alati ja iga kord sõna võtma, sest jutt läks hoopis lahti ühe professori väitest, et neljataktiline mootor läheb tagurpidi käima (ilma jutumärkideta). Ja milleks sa seda kommenteerid oma jutumärkidega ei saa ilmselt keegi aru.
Ja kui sa kirjutad tagurpidi käimaminemisest jutumärkides, siis panegi see jutumärkidesse. Teised foorumikasutajad ei pea mõstatama, millal sa kirjutad jutumärkides ja jutumärkideta.

[vanahalb]

Sa puterdad taas, asjast aru saamata....

Midagi ei puterda ja saan küll asjast aru. Mu küsimus oli konkreetselt OLAVI kirjeldatud mootori kohta.
Kui ei ole sellist mootorit või ei tea sellist mootorit pole tarvis mind üldse tsiteeridagi.
Loe funktsionaalseid võimeid kasutades seda lehekülge mis lõppes hammasrihmade venimise ja vetrumisega

[teeline35]

Diiselmootor on üks kord elus õnnestunud tagurpidi käima lasta: paadil oli T-25-e mootor peal ja starterit andes läks tagurpidi käima. Paatide peal õhupuhastajat ei kasutatud, lihtsalt sisselase oli ja sealt tuli tossu. A töötas kuidagi vaevaliselt...ise olime natuke vintis ka ja nalja kui palju....

Oma karjääri algusaastatel on selline asi juhtunud 14 liitrise V 8 Scania mootoriga ummikus kõrge käigu ja väikese kiirusega oleks pidanud välja surema, aga hoopis võttis tuurid jälle üles. Käis küll kuidagi lonkavalt ja tuimalt. Suretasin ta välja ja käivitasin uuesti. Hakkas normaalselt tööle. Pärast vanemad kollleegid ütlesid, et see mootor võib tagurpidi ka käima minna.

[Kapten Trumm]

Minul on tagurpidi käima läinud (mootori seiskamisel) igati moodne 2017. a toodetud Fiat Multijet2 1,6 diiselmootor, 88 kW.
Kuna aastaid on möödas, siis ma enam ei mäleta, kuidas ma ta tookord seisma sain, kas jäi võtmest või pidin käiguga suretama.
Mootori läbisõit võis toona olla umbes 80 tuhat km, st kohviks kulunud olla ei saanud. Vähemalt mulle tundus, et läks tagurpidi.

Antud sündmuse toimumise mehhaanika on mulle siiani segane, aga kuidagi ta juhtus. Äkki sellest, et kuigi ma keerasin võtmest nagu mootori seisma, siis mingil põhjusel pihustid tulistasid edasi vms.

Mingeid hilisemaid anomaaliaid pole olnud, minu käes sõitis see auto umbes 150 tuhat ja antud juhtum oli ka ainuke. Muidu mootori kohta ütlen, et suht hea mootor oli, eelmise põlvkonna iselagunev kett oli asendatud vanakooli hammasrihmaga (intervalliga 60 tuhat), 88 kW tundub ehk tagasihoidlik, aga pöördemoment oli 320 Nm vist 1800-l, sestap möödasõidud käisid kuuenda käiguga.

[mongol]

Läks siis välja suretades tagurpidi käima või mitte? Jube palju sõnu, aga mõtet ei leia.

[moscito]

Mina viisin eelmine nädal oma auto veljed ja rehvid kohaliku teenindusse ja täna enne allapanekut vaatasin palju tasakaalustust on pandud. Nähtut pilt ei olnud minule meelepärane ja viisin rehvi tagasi, kus küsiti, milles probleem. See on normaalne ja olgu ma rahulik viskama ei hakka.Toimus mind hariv loeng omaniku poolt, et kui pingis on rehv tasakaalus ei oma tähtsust kuidas raskused on pandud.

[Walter2]

Need on välimise serva kaalud mida valuvelgede puhul väljapoole nähtavale ei panda (ilmselgelt oleks need seal koledad) - tagamaks nõutud tasakaalustusmomenti nii lähedale velje kinnitustasapinnale pandud kaalusid lähebki sinna tavalisest rohkem.
Hooaja lõppedes mõistlik veljed kontrolli viia ja sirgestada (kui just eriti noname rehvid pole kasutusel mis palju kaalusid nõuavad).

[Peeter]

Mul just oli mõttes, et teha uuesti postitus teemal "kui palju gramme tasakaalustuseks läks seekord?" Ise panin seekord kolm jooksu talvekaid velgedele koos tasakaaluga. Kõik veljed Volvo OEM. Kaks jooksu olid tutikad, st kokku 8 rehvi ja üks jooks siis eelmiseks talveks ostetud ja ühe talve sõitnud. Said pealt maha, ümber pööratud, uued ventiililutud, servad puhtaks ja kokku tagasi ja uuesti tasakaal paika.
Tabel siis selline:
väline ja sisemine:
uued:
75+25
50+35
35+45
25+20
60+30
105+50
85+50
80+20
ühe talve sõitnud jooks:
35+30
5+35
40+35
60+45
Töömees ütles, et sellised kogused on täiesti tavalised ja igapäevased...
Mäletan ammu-ammu ostes tutikad siis veel ehtsad "lääne" Goodyearid siis läks ca 20-25 grammi ratta peale kokku, ja kui ühele rattale läks ca 50, siis vabandati ja öeldi, et läks küll rohkem, aga tasakaalus on, ja oli näha, et oldi murelikud, et mida ostja küll nüüd ütleb või nõuab. Täna öeldakse lihtsalt, et "a mida sa tahad või ootad?"
Nägin ise videot, kuidas mees mõõtis pingis velje tasakaalu, seejärel pani rehvi peale. Seejärel pani pingi käima ja pink eraldi biitis süsteemi üle ja andis talle rehvi õige positsioneeringu. Mees märkis nii velje, kui rehvi, lasi rehvi uuesti velje servadelt lahti ja keeras märgid ettenähtud asendisse. Peale seda ratas praktiliselt tasakaalustust ei vajanud.... jah midagi pandi, aga ammugi mitte selliseid meie tänaseid nii tavalisi "megagramme vihtidena". Meil oleks vist praegu paras ulme, kui ütleks, et kuule hakkame kõigepealt velje tasakaalu kontrollima ja fikseerima jne. Ja et siis hakkame alles rehvi asendisse kalibreerima...?

P.S. 75+25+10=110 pole ju kõige hullemgi veel, aga jah "kahekorruselisena" mulle vihte küll ei pandud.

[Rebane11]

Ma ostsin oma Volvole jooksu uusi rehve. Kui head, ei tea, lihtsalt marssisin Valga Velge ja küsimus oli et aastaringne, mitte kõige kallim.
Nädal hiljem sõidust tulles märkasin, et esirehvis midagi läigib. Kruvi. Järgmine päev Kummiboxsi. Töömees mõõtis rõhku ja keeldus kategoooriliselt nii uue rehvi nööriga paikamisest. Panime aja ja sõitsin nädala selle kruviga. Ametiau on siiski olemas.