isakene kirjutas: ↑24 Nov, 2024 17:15
Igasugu rämpspuitu hakitakse haamerpurustitega, need on jõhkrate mootoritega elajad koos metallieemaldajatega ning on enamasti statsionaarsed. Ning minuteada on Eestis sellise sodi põletamise loaga katlamaju vaid üksikud, Auvere tuleb kõigepealt meelde ja enamus sellest kraamist ka sinna läheb.
Kruusaga segatud sodi põletamist takistab minuteada mitte kruus vaid transportöörid ja muu tehnika ahju juures mida võõrkehad rikuvad. Ma olen mõnikord Soomes kohaliku katlamaja hakkepuidu kuhjast mööda läinud ja mu pilgu järgi on see ikka väga mullasegune. Võib-olla on siis söötmis- ja tuhaeemaldustenoloogia teine. Eestis vist ei tohi seniajani kände juurida. Soomes juuritakse. Kuivavad metsa ääres kuhjas , vihm peseb aga ega neid päris puhtaks nagunii ei saa.
Eraldi material mida kõrgema kuumusega põletatakse on töödeldud puit ja selle jaoks on eriloaga katlamajad.
Samas see tuhasisaldus sõltub mitmetest tegurtitest. Vaatasin et kuiva küttepuu tuhasus peaks olema 0,6 %. Erametsaliit reklaamib hakkepuidu tuhasuseks 1 % , Reinpaul suure tootjana et väärt kraam on veel 3% tuhasusega ja mõnel tootjal on see 5 %. Palju pidavat sõltuma ka sellest et kuipalju koort hulgas on ja niiskusest. Mide märjem hake seda rohkem tuhka ja ka shlakki. OLAVI fotol olev kraam võib ka slakk olla kui Eestis sellist mullasegust kännuhaket ei müüda.
Vana artikkel et Skandinavias on tuhka ikka metsa tagasi viidud.
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets ... 3_586.html
"Rootsis toodetakse bioenergiavarudest 13% kogu energiast. Arvestades tekkivaid suuri puutuhakoguseid, on selle utiliseerimine Rootsis eriti aktuaalne. Rootsi põllumajandusülikooli teadlased selgitasid dr. Erik Karltuni juhatusel puutuha granuleerimistehnoloogia probleeme, eri puuliikide tuha keemilist koostist, elementide omastatavust ja kättesaadavust puutuhaga väetatud muldadest. Rootslaste uuringud keskendusid sealsetele keskkonnaprobleemidele ning nad said toetuda oma rikkalikele kogemustele metsamuldade väetamise kohta puutuhaga. Nimelt oli Lõuna-Rootsis happesademete tagajärjel mulla pH vähenenud ühe ühiku võrra ning ilmnes puude peenjuurte häving. Mullaviljakuse taastamiseks kasutati edukalt puutuhka. Näiteks kui granuleeritud puutuhka kasutati 4 t/ha, suurenes saviliivmoreenil kasvavas kuusikus pärast viiendat kasvuperioodi fosfori sisaldus mükoriisa biomassis, kusjuures mulla pH suurenes 0,3–0,5 ühiku võrra.
Soome metsandusuuringute instituudil on aastakümneid tagasi rajatud katsevõrgustik, selgitamaks puutuha mõju metsamuldadele ja metsade bioproduktsioonile. Kõnealuse projekti puhul juhatas Soome uurimisrühma prof. Antti Asikainen. Soomlaste uuringute tulemusena selgus, et puutuha kasutus turvasmuldadel on igati perspektiivne. Puutuhaga väetamise efekt kuivendatud turbasoodes oli tunduvalt suurem kui tööstuslike fosfor- ja kaaliumväetiste korral. Ammendatud turbarabas kase- ja pajuvõsaga tehtud katsetest järeldati, et puutuha kui väetise mõju ilmneb hiljem, kuid võib kesta 30–40 aastat. Vastuolulisi andmeid on aga saadud mineraalmuldade väetamise kohta puutuhaga."
Niipalju kui mina teemaga olen kokku puutunud, siis tuha laotamine on pigem delo tehniki ja erilisi vastuväiteid kellelgi siiani pole...
