Kliimamuutustest

[OLAVI]

Sest enamus ei tea ju, et millise materjali laiali laotamisest jutt tegelikult käib.

Tundub, et sa ka ei tea.
Ajad ainult mingit udujuttu. ...

Kuigi olen seda nuusutanud ja käes hoidnud päris palju, siis täpset keemilist koostist ei teagi.
Võib olla "udujutt" aga vast mõnele jõuab pärale, et biokatla tuhk erineb kodusest lõkketuhast, et ei juhtuks jälle nii nagu meil on praegu elektrivarustusega.

[ekacariya]

"Kliimavahust"
https://vabadused.ee/dr-roger-pielke-jr ... statktika/

[nukkel]

Ma lihtne mees ja küsin otse: palju see eesti maksumaksjale maksma läheb, palju see kliimat mõjutab? Ei soovi mingeid ümaraid vastuseid.

[vanahalb]

Koduse lõkketuha ja biokatla tuha vahe on peaasjas selles et kodu lõkkesse või oma ahju ei satu nii palju mineraalainet kui tööstuslikus metsahakkimises.
Kodus puid enne põletamist päris ära just ei pesta aga sellist muda nagu oksavaalude ja kändudega kaasa tuleb saunaahju ikka ei satu.

Teadlaste abistamise koha pealt - üsna palju teadust tehaks ainult selleks et teadust teha. Jutt algas ju sellest et viimaste uuringute järgi saab tuhaga raba rekultiveerida. Ma lihtsalt märkisin et see on ammu teada tõde et tuhk parandab mullaviljakust ja kuhugi tühermaale võib tuha abil midagi asjalikku kasvada.
Kui seda uusima teadussaavutusena presenteeritakse siis jumal temaga. Las inimesed möllavad ja teenivad stipendiume.

Selle "kliimavahu" olemus võeti muuseas kokku viimasel kongressil Bakuus. Küsimus on selles et neegrid tahavad oma elukeskkonna väidetava halvenemise eest raha saada ja keskealised valged mehed ei taha maksta.

[Madis Reivik]

Ma lihtne mees ja küsin otse: palju see eesti maksumaksjale maksma läheb, palju see kliimat mõjutab? Ei soovi mingeid ümaraid vastuseid.

Loe ja kuula, infot piisavalt. Kui piisavalt raha, palka endale sekretär-referant.

[Madis Reivik]

"Kliimavahust"
https://vabadused.ee/dr-roger-pielke-jr ... statktika/

Lugesid ise ka seda teksti ? Kuidas see relevantne on hetkel ?

[ekacariya]

"Kliimavahust"
https://vabadused.ee/dr-roger-pielke-jr ... statktika/

Lugesid ise ka seda teksti ? Kuidas see relevantne on hetkel ?

Teema pealkiri on "kliimamuutustest" või ei ole?

[nukkel]

Ma lihtne mees ja küsin otse: palju see eesti maksumaksjale maksma läheb, palju see kliimat mõjutab? Ei soovi mingeid ümaraid vastuseid.

Loe ja kuula, infot piisavalt. Kui piisavalt raha, palka endale sekretär-referant.

Ikka ei saand vastust. Ehk tood mingid numbrid.

[Madis Reivik]

"Kliimavahust"
https://vabadused.ee/dr-roger-pielke-jr ... statktika/

Lugesid ise ka seda teksti ? Kuidas see relevantne on hetkel ?

Teema pealkiri on "kliimamuutustest" või ei ole?

Linkide juurde on viisakas panna mingi kommentaar või oma väide, lihtsalt suvalisi arvamusi pole eriti põnev lugeda, eriti kui need on ajas muutuvad ja laialivalguvad.

[isakene]

Koduse lõkketuha ja biokatla tuha vahe on peaasjas selles et kodu lõkkesse või oma ahju ei satu nii palju mineraalainet kui tööstuslikus metsahakkimises.
Kodus puid enne põletamist päris ära just ei pesta aga sellist muda nagu oksavaalude ja kändudega kaasa tuleb saunaahju ikka ei satu.

On väga suur vahe metsahakkuril ja sellel hakkuril, kust kõiksugu raua-, kivi-, metalli- ja muude lisanditega prahti saad läbi ajada. Võsa käivad hakkimas lõiketeradega hakkurid ja nende juhid on kurvad juba selle üle, kui väljaveo käigus mudaseks saanud võsa hakkima peavad. See tähendab neile mitu korda päevas terade teritamist või vahetust, mis on suht aega ja vaeva nõudev tegevus. Kruusase mullakamakatega kännu lasevad need mehed hakkurisse ainult relva ähvardusel. Metsast tulevas hakkepuidus on mineraalsete lisandite osa väga marginaalne.

Igasugu rämpspuitu hakitakse haamerpurustitega, need on jõhkrate mootoritega elajad koos metallieemaldajatega ning on enamasti statsionaarsed. Ning minuteada on Eestis sellise sodi põletamise loaga katlamaju vaid üksikud, Auvere tuleb kõigepealt meelde ja enamus sellest kraamist ka sinna läheb.

Sest enamus ei tea ju, et millise materjali laiali laotamisest jutt tegelikult käib.

Tundub, et sa ka ei tea.
Ajad ainult mingit udujuttu. ...

Kuigi olen seda nuusutanud ja käes hoidnud päris palju, siis täpset keemilist koostist ei teagi.
Võib olla "udujutt" aga vast mõnele jõuab pärale, et biokatla tuhk erineb kodusest lõkketuhast, et ei juhtuks jälle nii nagu meil on praegu elektrivarustusega.

Metsast tuleva hakkpuidu keemiline koostis on päris täpselt teada, koos kõrvalekalletega. Jääb vaid küsimus, milliseid kahjulikke keemilisi ühendeid on teoreetiliselt võimalik sellise materjali kuni 950 C temperatuuril põletamisel üleüldse tekkida. Miskipärast kaldun arvama, et see nimekiri on päris lühike. Niipalju kui mina teemaga olen kokku puutunud, siis tuha laotamine on pigem delo tehniki ja erilisi vastuväiteid kellelgi siiani pole...

[vanahalb]

Igasugu rämpspuitu hakitakse haamerpurustitega, need on jõhkrate mootoritega elajad koos metallieemaldajatega ning on enamasti statsionaarsed. Ning minuteada on Eestis sellise sodi põletamise loaga katlamaju vaid üksikud, Auvere tuleb kõigepealt meelde ja enamus sellest kraamist ka sinna läheb.

Kruusaga segatud sodi põletamist takistab minuteada mitte kruus vaid transportöörid ja muu tehnika ahju juures mida võõrkehad rikuvad. Ma olen mõnikord Soomes kohaliku katlamaja hakkepuidu kuhjast mööda läinud ja mu pilgu järgi on see ikka väga mullasegune. Võib-olla on siis söötmis- ja tuhaeemaldustenoloogia teine. Eestis vist ei tohi seniajani kände juurida. Soomes juuritakse. Kuivavad metsa ääres kuhjas , vihm peseb aga ega neid päris puhtaks nagunii ei saa.
Eraldi material mida kõrgema kuumusega põletatakse on töödeldud puit ja selle jaoks on eriloaga katlamajad.

Samas see tuhasisaldus sõltub mitmetest tegurtitest. Vaatasin et kuiva küttepuu tuhasus peaks olema 0,6 %. Erametsaliit reklaamib hakkepuidu tuhasuseks 1 % , Reinpaul suure tootjana et väärt kraam on veel 3% tuhasusega ja mõnel tootjal on see 5 %. Palju pidavat sõltuma ka sellest et kuipalju koort hulgas on ja niiskusest. Mide märjem hake seda rohkem tuhka ja ka shlakki. OLAVI fotol olev kraam võib ka slakk olla kui Eestis sellist mullasegust kännuhaket ei müüda.

Vana artikkel et Skandinavias on tuhka ikka metsa tagasi viidud.
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets ... 3_586.html
"Rootsis toodetakse bioenergiavarudest 13% kogu energiast. Arvestades tekkivaid suuri puutuhakoguseid, on selle utiliseerimine Rootsis eriti aktuaalne. Rootsi põllumajandusülikooli teadlased selgitasid dr. Erik Karltuni juhatusel puutuha granuleerimistehnoloogia probleeme, eri puuliikide tuha keemilist koostist, elementide omastatavust ja kättesaadavust puutuhaga väetatud muldadest. Rootslaste uuringud keskendusid sealsetele keskkonnaprobleemidele ning nad said toetuda oma rikkalikele kogemustele metsamuldade väetamise kohta puutuhaga. Nimelt oli Lõuna-Rootsis happesademete tagajärjel mulla pH vähenenud ühe ühiku võrra ning ilmnes puude peenjuurte häving. Mullaviljakuse taastamiseks kasutati edukalt puutuhka. Näiteks kui granuleeritud puutuhka kasutati 4 t/ha, suurenes saviliivmoreenil kasvavas kuusikus pärast viiendat kasvuperioodi fosfori sisaldus mükoriisa biomassis, kusjuures mulla pH suurenes 0,3–0,5 ühiku võrra.
Soome metsandusuuringute instituudil on aastakümneid tagasi rajatud katsevõrgustik, selgitamaks puutuha mõju metsamuldadele ja metsade bioproduktsioonile. Kõnealuse projekti puhul juhatas Soome uurimisrühma prof. Antti Asikainen. Soomlaste uuringute tulemusena selgus, et puutuha kasutus turvasmuldadel on igati perspektiivne. Puutuhaga väetamise efekt kuivendatud turbasoodes oli tunduvalt suurem kui tööstuslike fosfor- ja kaaliumväetiste korral. Ammendatud turbarabas kase- ja pajuvõsaga tehtud katsetest järeldati, et puutuha kui väetise mõju ilmneb hiljem, kuid võib kesta 30–40 aastat. Vastuolulisi andmeid on aga saadud mineraalmuldade väetamise kohta puutuhaga."

[mart2]

...
Soome metsandusuuringute instituudil on aastakümneid tagasi rajatud katsevõrgustik, selgitamaks puutuha mõju metsamuldadele ja metsade bioproduktsioonile. Kõnealuse projekti puhul juhatas Soome uurimisrühma prof. Antti Asikainen. Soomlaste uuringute tulemusena selgus, et puutuha kasutus turvasmuldadel on igati perspektiivne. Puutuhaga väetamise efekt kuivendatud turbasoodes oli tunduvalt suurem kui tööstuslike fosfor- ja kaaliumväetiste korral. Ammendatud turbarabas kase- ja pajuvõsaga tehtud katsetest järeldati, et puutuha kui väetise mõju ilmneb hiljem, kuid võib kesta 30–40 aastat. Vastuolulisi andmeid on aga saadud mineraalmuldade väetamise kohta puutuhaga."

No siin ongi selgituis minu eespool algatatud arutelu kohta - tuhga katsetati ning saadi hea tulemus kuivendatud rabadele uue metsa kasvatamisel, mitte ei ole uuritud rabade taastamist.
Happesus muutub, kogu elukeskkond muutub. Muutuvad pikema aja jooksul ka jõgede-järvede elukooslused.
Ma ei ütle, et see on halb või hea, kuid väita, et tegemist on taastamisega, ei ole ka õige.

[kraal]

Auvere tuleb kõigepealt meelde ja enamus sellest kraamist ka sinna läheb.

Auvere põletab Saksamaalt ja Hollandist toodud puidujäätmeid. Kes teab mis kemikaaldiga seda puitu aegade jooksul on immutatud või võõbatud.
Tuuakse laevadega kohale ja enne katlasse minemist käib veel metallide eraldajast läbi.

[Kriku]

Happesus muutub, kogu elukeskkond muutub. Muutuvad pikema aja jooksul ka jõgede-järvede elukooslused.
Ma ei ütle, et see on halb või hea, kuid väita, et tegemist on taastamisega, ei ole ka õige.

Minu arust sa eksid. Jah, lühikeses perspektiivis muidugi tuleb uut tüüpi kooslus, aga ma arvan diletantlikult, et kui kord juba kamardub, siis märgalaks jääb ju ikkagi ning tulevikus hakkab jälle rabastuma. St. ma ei usu, et sellise ühekordse tuhalaotamisega annab pH-d püsivalt muuta.

[Jaanus2]

Rabastumine sõltub vee tasemest. Kui jääb kuivendatuks, siis ei taimestu, happelembesed taimed kasvavad ainult piisavalt niiskes. Lupjamisel tekib vähemalt mingi kidur taimestik, kui edaspidi ei lupja.