Kliimamuutustest

[OLAVI]

Saarde park seisab juba kuskil 20 m/s tuule korral.

Oleneb, et kuskohast on võetud tuulekiiruse andmed.
Näiteks riigi ilmateenistus näitab mingi ajaintervalli keskmisi väärtusi, kui ka puhangute max väärtusi keskmiselt.
Jälgisin ca 20m/sek tuulega Vilsandi ilmajaama kõrval (majaka kõrval, vanas piirivalvemastis) ilmajaama andmeid netis ja samal ajal Airdolphini tööd ja oma tuulemõõtjat ning reaalselt olid puhangud suuremad kui ilmajaamas (standard mõõtekõrgusel) mõõdetuna.
Jah mõõtemetoodikate standardid ongi erinevad aga ega generaatori tiivik ei tea neist standarditest mitte midagi ja reageerib ikkagi omamoodi, füüsika seaduste järgi.
Kui maapinnal on 20m/sek tuul, siis kõrge masti otsas võib see olla üle 30m/sek.

Saaremaa tuulikumuseumis olevate vanade materjalide järgi on Saaremaa puhanguline/turbulentne tuul enamus aastast tuuleveskitele vägagi ebasoodne, sest head leivavilja jahu sai ainult mõnel kuul aastast jahvatada ja sedagi ainult kindla (stabiilse) tuulesuuna puhul.
Enamus aastast õnnestus puhangulise tuule pärast ainult loomasööda jahvatamine.

[teeline35]

Küllap sa olid irooniline aga kui polnud siis .. tormiga ei tooda tuulikud midagi

Paar nädalat tagasi saksamaal tugeva tuulega sõites, mis ähvardas autot vägisi küljele keerata, tuulikud keerutasid tiibu väga aeglaselt. Kas ka mingi elekter, sealt tuli. Pole au teada. Ühe tuttava jutust mäletan, et tugeva tuule puhul pidurdatakse tuulikuid mähiseid koormates. Tekib suurem takistus ja tuulik keerleb aeglasemalt. See aga kulutab sedasama tuuliku poolt toodetud elektrit. Vähemalt tema koduaias olev 1-2 kWh tuulik niimoodi kaitses ennast tugeva tuule eest. Kui voolu ei saanud läks vaba keerlemise peale ja siis hakkasid jupid lendama.

[MadMan]

Fikseerime enna arutelu jätkamist praeguse olukorra. Kas sa nüüd põhimõtteliselt nõustud, et CO2 on kasvuhoonegaas ja et CO2 osakaalu kasv atmosfääris on põhjuslikus seoses kliimasoojenemisega, kuid vaidlustad selle olulisust ning tulevikuprognoose?

CO2 on kindlasti kasvuhoonegaas nagu ka veeaur, metaan, osoon jne.
CO2 põhjuslik seos kliimasoojenemisega on senimaani esitamata ja tõestamata. Ainuke mõõdetav tulemus on korrelatsioon nende kahe nähtuse vahel.

[Kriku]

Fikseerime enna arutelu jätkamist praeguse olukorra. Kas sa nüüd põhimõtteliselt nõustud, et CO2 on kasvuhoonegaas ja et CO2 osakaalu kasv atmosfääris on põhjuslikus seoses kliimasoojenemisega, kuid vaidlustad selle olulisust ning tulevikuprognoose?

CO2 on kindlasti kasvuhoonegaas nagu ka veeaur, metaan, osoon jne.
CO2 põhjuslik seos kliimasoojenemisega on senimaani esitamata ja tõestamata. Ainuke mõõdetav tulemus on korrelatsioon nende kahe nähtuse vahel.

Sinu vastuses on vastuolu: kui mingi gaas on kasvuhoonegaas, kuidas siis on võimalik, et selle osakaal atmosfääris pole põhjuslikult seotud kliima soojenemisega? Seda ju sõna "kasvuhoonegaas" tähendabki, et peab tagasipeegelduvat soojuskiirgust kinni, nagu näha ka spektrogrammidest?

Nagu sa ise ülal väga õigesti kirjutasid:

Kui leiab tõestust, et lahkuv IR kiirguse hulk on väiksem kui sissetulev, siis peab see energia jääma atmosfääri.

[Madis Reivik]

Osoon on seotud päikesekiirgusega ja veeaur on korrelatsioonis temperatuuriga. Inimtegevus neid ei mõjuta (v.a. osoonikihi lammutamine, mis on õnneks lahenev probleem).

CO2 sisaldus TÕUSEB seoses inimtegevusega. Korrelatsioon on ühene.

Seega igasugune jutt et "miks me CO2 tegeleme aga veeauruga mitte" on mõttetu.

Muidugi, fossiilide põlemisel tekib veeauru ka aga liigne osa sellest sajab maha.

[Kapten Trumm]

Peale CO2 omab veel suuremat kasvuhoone-efekti metaan.
Kui igikelts sulab, siis hakkab nalja saama, kui see igikeltsas külmunud olekus olev orgaanika hakkab kõdunema ja metaani eritama. Ja igikeltsa all juba kinni olev, olemasolev metaan, pääseb välja.

Ehk kliima pole lineaarne protsess, kärbime CO2 20%, kahaneb temperatuur 1 kraad, kärbine 40%, kahaneb 2 kraadi.
Mingi kriitilise väärtuse saavutamisel hakkab kogu protsess käima astmeliselt ja lineaarsest saab kiiresti eksponentsiaalne.
Erinevalt CO2-st on CH4 õhust kergem ja pääsedes atmosfääri, hõljub see seal kaua. CO2 kipub seevastu pigem maaligi vajuma, kus on suurem võimalus, et taimed tarbivad selle ära.



Selliseid auke avastatakse järjest.

[MadMan]

Sinu vastuses on vastuolu: kui mingi gaas on kasvuhoonegaas, kuidas siis on võimalik, et selle osakaal atmosfääris pole põhjuslikult seotud kliima soojenemisega? Seda ju sõna "kasvuhoonegaas" tähendabki, et peab tagasipeegelduvat soojuskiirgust kinni, nagu näha ka spektrogrammidest?

Nagu sa ise ülal väga õigesti kirjutasid:

Kui leiab tõestust, et lahkuv IR kiirguse hulk on väiksem kui sissetulev, siis peab see energia jääma atmosfääri.

Ei ole mingit vastuolu - faktoreid, mis atmosfääri temperatuuri mõjutavad, on rohkem kui ainult kasvuhoonegaasid. On üsna kindel, et ilma nende gaasideta oleks maakera temperatuur ~ -18 C. Kas gaaside vahekorra vähem kui promilline muutus mõjutab atmosfääri temperatuuri rohkem kui maakera asend päikese suhtes - see on palju kaalukam küsimus. Kas temperatuuri tõus toob alati kaasa CO2 taseme tõusu ja seda pole võimalik maakera jahutamata peatada - see on oluline küsimus. Olemasolevate temp ja CO2 andmete analüüs näitab, et meil on liiga vähe andmeid otsustamaks kumb oli enne - muna (CO2) või kana (temperatuur). Neid statistilisi analüüse on palju tehtud, kuid järeldus on üks - ei saa kindlalt väita, et CO2 tõus toob alati kaasa temperatuuri tõusu ja vastupidi.
Üks pikem käsitlus siin:
https://rinterested.github.io/statistic ... ature.html

The question examined in this writeup was not whether CO2 causes warming, but whether the canonical graph is reasonably representative of the association in the data and the predicted association from the theory. The answer is a clear no. The canonical graph is highly misleading. It is not solid empirical evidence in favor of a role of CO2 in warming. There is evidence of unaccounted trends, omitted variables, and feedback effects. The graph is not even mildly representative of what can be gathered from a better analysis of the data, either. It is best not shown to unsuspecting audiences.

[Kriku]

Ei ole mingit vastuolu - faktoreid, mis atmosfääri temperatuuri mõjutavad, on rohkem kui ainult kasvuhoonegaasid.

Aga ma ju ei küsinud, kas CO2 on ainus faktor. Ilmselgelt ei ole. Ma küsisin, kas sa oled nõus, et CO2 kui kasvuhoonegaasi osakaal atmosfääris on põhjuslikus seoses kliima soojenemisega - st. sellega, et see on üks faktoritest.

[Madis Reivik]

Ei ole hetkel oluline kas ALATI toob. Fakt on see et PRAEGU toob ja meil on jama majas.

[Madis Reivik]

https://rinterested.github.io/statistic ... ature.html

Sealtsamast lõpus:

The graph is not even mildly representative of what can be gathered from a better analysis of the data, either. It is best not shown to unsuspecting audiences.

[MadMan]

Aga ma ju ei küsinud, kas CO2 on ainus faktor. Ilmselgelt ei ole. Ma küsisin, kas sa oled nõus, et CO2 kui kasvuhoonegaasi osakaal atmosfääris on põhjuslikus seoses kliima soojenemisega - st. sellega, et see on üks faktoritest.

Ei ole nõus - meil pole selle kohta piisavalt andmeid. CO2 on kasvuhoonegaas ja sellel on füüsikaline potentsiaal osaleda temperatuuri mõjutamises, aga selle gaasi kontsentratsioon on väga väike ja mõõdetud füüsikaline IR tagasikiirguse efekt on samamoodi väga väike. Osad teadlased väidavad, et 3/4 CO2 neelatakse looduses ära nii kiiresti, et see ei jõuagi osaleda temperatuuri kujundamises. CO2 roll paistab olema pigem puhvrina või tagasisidena.
https://www.lrl.mn.gov/docs/2015/other/ ... 202005.pdf

[Kriku]

Aga ma ju ei küsinud, kas CO2 on ainus faktor. Ilmselgelt ei ole. Ma küsisin, kas sa oled nõus, et CO2 kui kasvuhoonegaasi osakaal atmosfääris on põhjuslikus seoses kliima soojenemisega - st. sellega, et see on üks faktoritest.

Ei ole nõus - meil pole selle kohta piisavalt andmeid. CO2 on kasvuhoonegaas ja sellel on füüsikaline potentsiaal osaleda temperatuuri mõjutamises, aga selle gaasi kontsentratsioon on väga väike ja mõõdetud füüsikaline IR tagasikiirguse efekt on samamoodi väga väike.

"Väga väike" on suhteline mõiste ja igal juhul suurem kui null. Igal kasvuhoonegaas, millesse tagasipeegelduv soojuskiirgus neeldub, mõjutab eelduslikult ka atmosfääri temperatuuri.

Osad teadlased väidavad, et 3/4 CO2 neelatakse looduses ära nii kiiresti, et see ei jõuagi osaleda temperatuuri kujundamises. CO2 roll paistab olema pigem puhvrina või tagasisidena.

Aga mitte kõik - muidu kontsentratsioon pidevalt ei kasvaks.

[Madis Reivik]

Madman, kas sa küsimustele ka vastad või ainult kirjutad ?

Veeaur on tagasiside, CO2 ei saa seda olla sest kliima soojenemine ei põhjusta CO2 taseme tõusu. Või kui põhjustab, siis paluks mingeid viiteid.

Samuti, pole mõtet rääkida et "mõju on väike". Ongi väike - võrreldes Veenusega. Aga palju polegi vaja, paar kraadi piisab et paljud piirkonnad elamiskõlbmatuks muuta.

[AMvA]

Madman, kas sa küsimustele ka vastad või ainult kirjutad ?

Veeaur on tagasiside, CO2 ei saa seda olla sest kliima soojenemine ei põhjusta CO2 taseme tõusu. Või kui põhjustab, siis paluks mingeid viiteid.

Samuti, pole mõtet rääkida et "mõju on väike". Ongi väike - võrreldes Veenusega. Aga palju polegi vaja, paar kraadi piisab et paljud piirkonnad elamiskõlbmatuks muuta.

Kliima soojenemine ja ka veeauru kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris võib olla ka seotud üldse atmosfääri saastatuse vähenemisega ja pinnani jõudva päikesekiirguse intensiivistumisega.
Selle kohta oli Science Newsis artikkel aga mul ei ole aega hetkel seda otsida.

[Kapten Trumm]

Vanasti oli teada, et mida soojem ruum, seda kiiremini vesi ära kuivas (st aurustus). Kui mõnel talvel on meil juba sula põhjapoolusel olnud ja liustikud muudkui kahanevad, siis äkki on see suurem kogus veeauru sellest, et temperatuur on lihtsalt kõrgem? Jääkarud Teravmägedel on sunnitud spetsialiseeruma koerte murdmisele ja prügikastidele, sest jääd, kus oleks hülgeid, enam pole.

CO2 ei saa seda olla sest kliima soojenemine ei põhjusta CO2 taseme tõusu

Soojema temperatuuriga toimub looduslik lagunemine kiiremini, mis toob kaasa rohkem CO2 emissiooni. Tõsi, kliima soojenemise kontekstis on see pooltõde, sest loodusliku lagunemisega kaasnev CO2 roll on väike ja see emiteeritakse maapinna lähedal, kust see võetakse ringlusse teiste taimede poolt. Erinevalt nt inimtekkelisest, mille kontsentratsioon ei võimalda selle tarbimist taimede poolt või mis emiteertakse kõrgusesse, kus taimi pole (nt lennukite ja kõrgete korstende CO2).