Kliimamuutustest

[OLAVI]

... Aga palju polegi vaja, paar kraadi piisab et paljud piirkonnad elamiskõlbmatuks muuta.

Kui suur ühik on "paljud piirkonnad"?

Aga kui suured maaalad muutuvad elamisväärseks ja põllumajanduspiirkondadeks?

Kas mõne "rannaküla" kadumine kaardilt kaalub üles seni asustamata "siberi avarused", inimkonna eluruumi perspektiivi vaates?

[isonts]

Rääkisin hiljuti ühe põllumehega, kes ütles, et lõpetas osaliselt tänu kliimamuutustele põllupidamise ära. Suvivili ei tasu enam ammu ära ja nüüd on talivili ka kahtlaseks läinud. Kusjuures asi ei ole mitte selles, et kliima oleks muutunud lõunamaisemaks - et saaks lihtsalt hakata kasutama Leedu või Poola sorte ja agrotehnilisi võtteid - vaid et kõik on ebastabiilsem. Olgugi, et näiteks talv on tervikuna soojem, tuleb -20 ikkagi millalgi ära ja võtab lõunapoolsetele maadele mõeldud sordid ära. Ainus, mis stabiilselt saaki annab, on rukis, aga kogu aeg ei saa ühe ja sama maa peal rukist kasvatada.

Mehe sõnum oli konkreetne - kui keegi kliimamuutust eitab, siis ta on lihtsalt idioot.

Iga tegevust lõpetav põllumees on taevakingitus neile, kes jätkavad. Ega siis põllud sööti jää. Iga vabanenud põllulapike on peaaaegu "kullahinnaga"
Traditsioonilised kultuurid asendatakse vähe ebatraditsioonilisteaga või kliimat kannatava vastu.
Ma kuulan peaaegu iga nv saunas kuidas põllumehed omi asju arutavad. Kliimamuutust on raske eitada, aga ma ei ole nagu tähele pannud erilist vingumist selle üle. Pigem on mulle jäänud mulje, et kasvatakse mida kasvatada annab ja seda kraami, mille eest makstakse. Rohkem on teemaks järjest moodsam ja võimekam tehnika, mille soetamisega ei tundu probleeme olevat.
Peaksin järgmine kord natuke rohkem süvenema ja suunavamid küsimusi esitama.
Annan siis teada, mida ka kliimamuutustest arvatakse ja kuidas see on mõjutanud kasvatavate sortide valikusse.

Sai siis mingi aeg korra ühe laua taga istutud ja spetsiaalselt küsisin siis selle kohta kuidas kliima muutus viljakavsatust mõjutab? Esimese hooga oskas öelda, et mingi putukas(nimi ei jäänud meelde) on nii kõvasti levima hakanud, et sööb rapsil hea kraami kõik ära. Üheks põhjuseks peale soojema kliima nimetas ka seda, et mürgitama peab lahjema kraamiga. Vanasti tõi mürgi müüa ühe kohvriga kohal nüüd on vaja mitu rekka koorma jagu(vbl liialdas). Ja vanasti käis korra pritsiga üle ning oli rahu maa peal nüüd peab igakord, kui mutukas avastatkse kohe mehed peale saatma. Nii kui hiljaks jääd on saak otsas. Kulu mürgitamisele on liiga suur ja ei püsi enam rapsi kasvatamisega lätlaste ja leedukatega konkurentsis. Ei uurinud, kas neil teised normid mürgitamisel..
Talivilja kohta kommenteeris ainult seda, et seda tuleb ikka ette, et talivili läheb aia taha. Erilist draamat ta selles ei näinud. Kui talivili läheb metsa siis külvavad kevadel mingi teise kultuuri asemele. Sööti maad sellepärast keegi ei jäta. Kõige kehvemal juhul jääd omadega nulli, aga vähemalt miinust ei tule.
Aga üldiselt oli samuti seda meelt, et kliima on muutunud, aga mingit katastroofi ei näe. Naljana lisas, et ootavad ka seda aega, kui maisist saaks ka tera kätte ja ei peaks ainult silo tegema..
Suurema jamana tõi välja selle , kuidas toetused riigiti on liiga erinevad eesti kahjuks. Pigem võiks 0 toetust olla kõigile. Siis tuleks välja, kes on päris põllumees. Samas ütles, et näevad ise ka, kuidas isegi suuresti toetuste peal sõitvad tegelased oma pillid kokku on pannud..

[Madis Reivik]

... Aga palju polegi vaja, paar kraadi piisab et paljud piirkonnad elamiskõlbmatuks muuta.

Kui suur ühik on "paljud piirkonnad"?

Aga kui suured maaalad muutuvad elamisväärseks ja põllumajanduspiirkondadeks?

Kas mõne "rannaküla" kadumine kaardilt kaalub üles seni asustamata "siberi avarused", inimkonna eluruumi perspektiivi vaates?

Siberis pidid suured alad muutuma sulamisel mädasooks, veel hullem elupaik kui enne.

[isonts]

President teab kuidas meil kliimaga tegelikult lood on:
https://www.postimees.ee/8148008/kersti ... i-teadlasi

[maksipoiss]

Järgmisena nõuab Viilmaa , et teadlased ühel häälel piiblilugu toetama hakkaks.

[wolfgang]

President teab kuidas meil kliimaga tegelikult lood on:
https://www.postimees.ee/8148008/kersti ... i-teadlasi

Võibolla ekspresident tunneb, et tondijutud hakkavad mõju kaotama. Kui rahvas ei karda ei saa teda pügada. Kõige parem oleks kehtestada tsensuur, et vaid "õige" narratiiv pööblini jõuaks. Minevikus on teadlastele, kes "isemõtlemisega" tegelesid ka tuli alla tehtud. Aga nüüd on humaanne aeg, mitte nagu vanasti.

[Kriku]

Presidendi etteheide käib ikka teadustulemuste avalikkusele tutvustamise ehk populariseerimise kohta. Mitte et ma niisugust plärtsumist heaks kiidaks.

[Kapten Trumm]

Meil on kliimateemaga ühiskonnas natuke teine seis ehk kui Itaalias, lihtsalt energeetika kriitilisuse ja idanaabri pahategude pärast. Päeva lõpuks on ju rohepööre vaja kuskilt ka välja maksta ja ainult EL abist seda teha ei saa - vaja on säilitada reaalmajandus ja inimeste elujärg ka tingimustes, kus Kreml üritab laevaankrutega kaableid lõhkuda.

Õnneks on uus KVJ pannud jõuliselt rusika lauale selle meretuule teemal - loodan, et kuulatakse. Peale seireprobleemide ei suuda me ju eluilmas kontrollida, mis seal 60 km Saaremaast toimub ja nii need kaablid katki tehaksegi, idanaaberi "uurimislaevad" on Euroopas juba pikalt vabalt tegutseda saanud, ilma, et kellegi kuri käsi oleks neile nt mõnda lõhkelaengut põhja alla pannud.

Arvan, et teadlased saavad meie natuke teisest suhtest kliimaga hästi aru ega kipugi Kaljuranna visiooni kohaselt peavoolupoliitikat kiitma. Tänane energiapoliitika on hukatuslik, kui idanaaber natuke tõsisemalt võtab asja kätte.

Kui me lisaks perspektiivse rinderiigi mainele saame endale meie debiilse energiapoliitika tõttu ja ebakindla energiavarustusega riigi maine, siis korjatakse siit ka viimased investeeringud kokku ja viiakse turvalisemasse kohta ning mingist jätkusuutlikust majanduskasvust võib und näha. Majandust kasvatab ikkagi eksportiv sektor (nii tööstus kui teenus), mitte rootsi panga laenu eest kipsmajade ja iselagunevate autode ostmine.

[teeline35]

Peaks siia sobima;
https://novaator.err.ee/1609541878/iids ... ud-kliimat

Umbes 35,6 miljonit aastat tagasi tabas maakera üksteise järel kaks suurt asteroidi. Nüüd said teadlased teada, et neist suurtest löökidest hoolimata ei tekkinud maakera kliimasse püsivaid muutusi.

Avalik narratiiv on ju selline, et igale suurele liikide välja suremisele või kliimamuutusele eelnes suur vulkaanide purskamine või piraka asteroidi Maale kukkumine.

Bridget Wade ja Natalie Cheng Inglismaalt University College Londonist kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, et mingeid märke püsivamast kliimamuutusest 150 000 aasta jooksul pärast neid kahte sündmust täheldada ei ole.

Kuigi lühiajaliselt muutusi oli.

Lühemaajalisi, kümnete või sadade aastate pikkusi kõikumisi võis olla, aga nii detailseid muutusi praegune uuring ei seleta. Tõenäoline siiski on, et vallandusid tsunamid, puhkesid suured metsatulekahjud ja paiskusid õhku tolmupilved, mis varjasid päikesevalgust.

Inimtekkelise kliimamuutuse kohta on tegelikult vara õelda, mis selle tekitas?

[Kapten Trumm]

Ka paariaastane kliimamuutus (nt tuumatalv) võib muuta palju.
Maakeral on toiduvarusid keskmiselt (igal ajahetkel keskmiselt aasta jooksul) umbes 3-ks kuuks.
St globaalselt ühe saagi vahele jäämisel on globaalne näljahäda kindel. Ainult ühe saagi.
Ja mistahes kataklüsm, sh totaalne tuumasõda, ei tapa piisavalt inimesi, et allesjäävat toitu ikka kõigile jätkuks.
Kui meie laiuskraadil langeb keskmine temperatuur kasvõi 15 kraadi, tähendab see arktilist kliimat, kus ükski põllumajanduskultuur ei kasva. Inimesele jääks alles tänased ekvaatori lähedased alad, kus temperatuur on niipalju kõrgem, et külmakindlamad kultuurid võiks kasvada.

Suurbritannias arvati, et kui NSVL on Briti saared 80ndatel põhjalikult üle tuumapommitanud, siis järgneva aasta pärast on 80 miljonist inimesest järgi 1-2 miljonit ja nendegi elu on suures ohus ja sõltub sellest, millal järgmine saak õnnestub saada. Kuigi rünnakupäeva lõpuks oleks esmaseid ohvreid vähem kui 10 miljonit.

[vanahalb]

Ka paariaastane kliimamuutus (nt tuumatalv) võib muuta palju.
Maakeral on toiduvarusid keskmiselt (igal ajahetkel keskmiselt aasta jooksul) umbes 3-ks kuuks.
St globaalselt ühe saagi vahele jäämisel on globaalne näljahäda kindel. Ainult ühe saagi.

Toiduvarud ei ole ühtlaselt jaotunud ja tuumatalvel ei pea neid vennalikule troopikale kinkima.
https://www.err.ee/1608818182/riik-mood ... -viljavaru
Eestis on samuti vilja tunduvalt rohkem kui see kahe kuu varu. Tavaolukorras on see mõeldud ekspordiks.

Külmemas kliimas leidub samuti süüa ja ei pea tingimata vilja kasvatama. Meres on palju toitu. Mitte ainult lõhekala vaid ka vetikaid ja planktonit millest saab süüa teha. Eskimod ja muuud põhjarahvad ei oska banaani tahtagi.
Põhimõtteliselt saab ka puidu söödavaks teha. Kas see just inimesele maitseb ei tea. Neil teoreetilistel toitudel on suuremalt jaolt see häda et tootmine on kallis ja pole mõtet sest harjunud toitu on lademes.
https://trialoog.taltech.ee/puit-kui-toit/

[Kriku]

Süsimust stsenaarium: kas tõesti hävib eesti rahvas 50 aastaga?
Jüri Liiv

Tuleviku ennustamine pole tänuväärne tegevus, aga loodetavasti meie 50aastase prognoosi tõesuse eest vastutama ei pea.

Kõikvõimalikke kataklüsme – looduslikke, tehnoloogilisi ega poliitilisi – ennustada ei saa, aga kindlasti neid tuleb. Kui jätkub rahumeelne areng, võime eeldada, et Eesti kliima jääb muu maailmaga võrreldes eluks üsna sobilikuks. Arvestada tuleb, et tõenäoselt võib 50 aasta jooksul alata suurte liustikupankade (nt Gröönimaa lõunapanga) merre kukkumine, millega veetase võib tõusta 1–5 meetrit, see hakkab Eestit lääneotsast ja saartelt väiksemaks sööma.

Küll aga muutub kliima lõuna pool, sh Vahemere piirkonnas, inimeluks ja põllumajanduseks sobimatuks. See tähendab massiimmigratsiooni, mida ei suudeta kontrolli all hoida. Heaoluühiskond on selleks ajaks kindlasti kokku kukkunud.

Kõige tõenäosemalt võime eeldada, et aastal 2075 on siin mingi poolfeodaalne islamiriik, kus räägitakse puuinglise keelt ning eesti keelt võib kuulda veel kuskil metsahütis (kui selleks ajaks veel mõni puu alles on).

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12034 ... a-kadumist

[Kapten Trumm]

Külmemas kliimas leidub samuti süüa ja ei pea tingimata vilja kasvatama. Meres on palju toitu. Mitte ainult lõhekala vaid ka vetikaid ja planktonit millest saab süüa teha. Eskimod ja muuud põhjarahvad ei oska banaani tahtagi.

Suht asjatundmatu ja rumal võrdlus. "Eskimote" asustustihedus on üsna olematu ja seda üsna proosalisel põhjusel - loodustlikku toitu pole ja kunstlikku kasvatada ei saa. Gröönimaal nt (mis on tohutu suur saar) elab vaid 57 000 inimest ja SKP per capita viitab sellele, et neistki enamus teeb mingeid tänapäevaseid töid ning nende toit tuuakse laevaga mujalt. Suurim osa inimkonnast elab siiski parasvöötmes ja selle lähedal.

Polaaraladel pole lihtsalt taolises koguses biomassi, et suured inimhulgad sellest elada saaks. Põhjamaad on üldiselt väga hõreda asutusega ja sealgi enamik inimestest elab soojemas lõunaotsas.

Pealegi pole teada, mis neist vetikatest ja planktonist saab, kui nende kasvukeskkonna temperatuuri mõni kraad muuta.

Ka Eestis, kui lõpetada import ja põllumajandust ei oleks, tekib suur näljahäda, sest ma meie laiuskraadil võimaldab küttimine ja korilus pikema aja jooksul pidada elus ehk 50 tuhat inimest, mitte 1,35 miljonit. Ilma intensiivpõllumajanduseta poleks taolised rahvastikuarvud võimalikud.

[vanahalb]

[

Pealegi pole teada, mis neist vetikatest ja planktonist saab, kui nende kasvukeskkonna temperatuuri mõni kraad muuta.

Miks see kasvutemperatuur muutuma peaks? Merevesi on alati +4, isegi jää all. -15 kraadine temperatuurimuutus pärast tuumasõda on hüpoteetiline ja kliimateadlaste algoritm ilmselt vale. Tuumatalve teooria on samast ajast kui tuumarelv loodi ja muarust polnud sellistel spekulatsioonidel siis teaduslikku alust. Või võeti algandmed suht laest.
Jahtumist võib põhjustada atmosfääri paisatav tolm. Krakatau vulkaanipurset on seostatud kliimamuutusega https://et.wikipedia.org/wiki/535.–536. ... katastroof . See oli siis. Tänapäeval on inimkond kõrgemal arengutasemel.
2010 oli põhjapoolkeral vulkaanituha tõttu lennuliiklus pikalt häiritud. Mingit näljahäda see ei põhjustanud.

[Kriku]

Maastikuüleselt hinnates on enamik metsaosi süsiniku sidujad. Lageraie järel läheb alla kümne aasta, et noor mets muutuks süsiniku eraldajast selle sidujaks, näitab Rootsi uuring. Töörühm rõhutavad tavapärase metsade majandamise potentsiaali puude kasvu kiirendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks.

https://novaator.err.ee/1609554865/uuri ... kku-siduda