Autotehnikateema

[AMvA]

Tänapäeval ei tahagi tootjad tehnilisi andmeid avaldada, kui klient ostab pildil oleva kuvandi järgi.

Kas kunagi üldse on rehvitootjad oma rehvisegu kõvadust ja muid tehnilisi anmeid avaldanud?

[parkija]

Kui lubate vean teema laiemaks : Kuidas täna teeolud olid , Tallinnas võis täitsa sõita , ummikuid ei näinud , lumes kinniistuvaid autosi ka mitte , Tallinnas lääne pool teehooldus puudub , teel olevad jääkonarused ei mõju sõidukiirusele positiivselt ja minu ees 50 kmh liikunud pirukakärust ei sõitnud isegi muidu nii särtsaka sõidustiiliga BMW d mööda , kui pirukas ära keeras siis ega üle 80 kmh polnud hea sõita .

[wolfgang]

Siin on ju rehviprofiili järgi aru saada, et milline rehv sobib paremini puhtale tänavale või puhastamata teedele ja milline neist võiks vaiksem olla.

Jah. Ja sellepärast võikski valik lamell või naast jääda iga sõidumehe teha. Miks see teema endiselt, igal aastal emotsioone tekitab, on ärakeelajate/surnuksmaksustajate selgelt äratuntav tung naelkummid ära keelata. Selleks lastakse igal aastal välja pilootlookesed, kus siis seda teemat heietatakse, suunda muditakse ja sondeeritakse ühiskonna vastukaja. Seni veel on mõistuse hääl peale jäänud. Ilmselt on selle, kes peavad, talvel, perega, Võru taha või Iisakusse sõitma veel üle kriitilise piiri, et seda seni teha pole juletud.

[Some]

Rehvi kõvadust saab enam-vähem kiirusindeksi järgi otsustada... Kas teie valiksite Nokian HKPL R3 kiirusindeksiga T (190km/h) või Wanli SW211 kiirusindeksiga V (240km/h)? Kunagi arvasin, et suurem kiirusindeks on parem.

Homme sõidan Raplamaal lamellidega ringi, kas riskin kõvasti?

[OLAVI]

Tänapäeval ei tahagi tootjad tehnilisi andmeid avaldada, kui klient ostab pildil oleva kuvandi järgi.

Kas kunagi üldse on rehvitootjad oma rehvisegu kõvadust ja muid tehnilisi andmeid avaldanud?

Rehvi mustri sügavuse avaldamine lõpetati siis, kui avastati, et 10mm rehvimustri asemel saab edukalt müüa 7mm sügavusega mustriga rehve.

Iga kummi tehnoloogiaga kursis olev isik peaks teadma, et kuna kummi vulkaniseerumise protsess on pidevas ajalises muutumises, siis ka "rehvisegu kõvadus" on (normeerimata) pidevalt ajas muutuv subjektiivne suurus.

[AMvA]

Rehvi mustri sügavuse avaldamine lõpetati siis, kui avastati, et 10mm rehvimustri asemel saab edukalt müüa 7mm sügavusega mustriga rehve.

Iga kummi tehnoloogiaga kursis olev isik peaks teadma, et kuna kummi vulkaniseerumise protsess on pidevas ajalises muutumises, siis ka "rehvisegu kõvadus" on (normeerimata) pidevalt ajas muutuv subjektiivne suurus.

No kui kõvadus on ajas muutuv suurus, siis milliseid tehnilisi andmeid austetud professor siis soovib?

Mõõtsin just laos üle . naelrehv, mustri sügavus 10 mm, lamellid vahemikus 7,5 kuni 8 mm. Aga ma ei mäleta, et lamell kunagi sügavam oleks olnud.

[Peeter]

Siis müüb keegi sulle naastutamata naastrehvi lamelli pähe
Üles

Võib-olla. Kuigi ma südamest kahtlen, kas tänasel päeval keegi enam ostab sisse naelteta rehvi, et siis kohapeal hakata rehve naelutama. Need ajad olid siiski vast 90bate esimeses otsas. Seda enam, et ma olen sellist asja mitte ainult ühes kohas märganud ja tegu on olnud kaunikesti suurte firmadega.

Ostetakse, kõrvuti lamellide ja juba tootmises naelutatutega. Ja eraldi on valikus naelad, millist siis tahad, kas odavamat ja nirumat, või vingemat aga kallimat, mitu naela mitmes reas paneme jne jne. Nagu tellija soovib. Ja sellest kõigest kompotist tuleb siis ka erinev hind. Naelutatakse ära nii siin, kui ka Soomes, st ja siis tuuakse ka vajadusel siiapoole lahte, ja jutt käib ka tänavarehvidest, mitte sport/eriseeria rehvidest.

[MeelisV]

Rehvi mustri sügavuse avaldamine lõpetati siis, kui avastati, et 10mm rehvimustri asemel saab edukalt müüa 7mm sügavusega mustriga rehve.

Iga kummi tehnoloogiaga kursis olev isik peaks teadma, et kuna kummi vulkaniseerumise protsess on pidevas ajalises muutumises, siis ka "rehvisegu kõvadus" on (normeerimata) pidevalt ajas muutuv subjektiivne suurus.

No kui kõvadus on ajas muutuv suurus, siis milliseid tehnilisi andmeid austetud professor siis soovib?

Mõõtsin just laos üle . naelrehv, mustri sügavus 10 mm, lamellid vahemikus 7,5 kuni 8 mm. Aga ma ei mäleta, et lamell kunagi sügavam oleks olnud.

Kas siit võib luua paralleeli et naela segu on jäigem lamelle vähem ja kannatab kõrgemat klotsi olenemata oma paremast rebimisest naela tõttu.
Ja et lamelli segu on pehmem lamelle rohkem mistõtti klots ei kannata nii kõrget arhitektuuri välja ?

[Fucs]

Kuidas rehve valmistatakse
https://www.goodyear.eu/et_ee/consumer/ ... -made.html
https://youtu.be/dLwsoM3WnuQ?t=19

Erinevate rehvide koostis

Rehvis kasutatavate materjalide segu oleneb rehvi otstarbest. Suverehvide pehmed segud muutuvad kõvaks temperatuuril alla 7 °C, halvendades haarduvust. Talvemudelid pakuvad aga spetsiaalset tehnoloogiat, mis hoiab need pehmena ja aitab säilitada haaret – tagades parima jõudluse ka madalatel temperatuuridel.
https://www.continental-tires.com/produ ... e-mixture/

Talverehvidel on suurem naturaalse kummi sisaldus, mis annab neile pehmema struktuuri. Rehvide kummisegu ja tee koosmõju muutub temperatuuri tõustes. See mõjutab rehvide haardumist. Suverehvid kõvenevad alla +7 kraadi C, samas kui talverehvide spetsiaalselt välja töötatud segu tagab pehmuse isegi alla +7 kraadi C.
https://www.uniroyal-tyres.com/car/serv ... ter-tyres/

Uuringu eesmärk oli välja selgitada talverehvide kasutamise probleemid vastavalt sõiduki pidurdustõhususele. Seoses levinud probleemiga kasutada suvehooajal kasutatud talverehve, valiti uuringu peamisteks näitajateks rehvimustri sügavus ja temperatuur. Talveseguga rehvid eristuvad sobivuse poolest madalatel temperatuuridel; kui aga soojal aastaajal selliste rehvide kasutusiga pikendatakse, halvendavad kõrge välistemperatuur ja teekatte temperatuur äärmuslikul pidurdamisel rehvi kokkupuuteomadusi. Selles artiklis esitatakse sõiduki pidurdustõhususe ja järsult pidurdatud talverehvi turvise pinna termodünaamiliste mõõtmiste tulemused.

Uuring inglise keeles: https://www.researchgate.net/publicatio ... erformance

Suverehvid kasutavad kõvemat segu ja turvisemustreid täpse juhitavuse ja kütusesäästlikkuse tagamiseks kõrgetel temperatuuridel ning vähendavad märgades oludes hästi vesiliustumist.

Vastupidi, talverehvid oma pehmema kummisegu ja spetsiifilise turvisekujundusega tagavad parema haarduvuse ja juhitavuse jäistel ja lumistel teedel. Nende funktsioonide tulemuseks on parem pidurdamine ja juhitavus külmades talvetingimustes, tagades sõidukile ja selles sõitjatele suurema ohutuse.

Turvisemustritel on rehvi jõudluses ülioluline roll, eriti kui võrrelda talve- ja suverehve. Nende turvise erinevused on loodud spetsiaalselt sooja ja külma ilmaga kaasnevate probleemide lahendamiseks.

Talverehvidel on spetsiifilised turvisemustrid suuremate vahedega, et tagada jäistes tingimustes kindel haardumine. Need vahed tagavad parema haarduvuse, võimaldades rehvil endas lund tihendada, kasutades lund ennast maapinnal oleva lumega haardumiseks. Talverehvi turvistes on ka suurem hulk lamellisid – turviseplokkides pisikesed pilud. Need lamellid suurendavad rehvi paindlikkust, aidates kaasa haardumisele ja haardumisele lumel ja jääl.
https://nothingbuttires.com/winter-tire ... omparison/

Universaalrehvid VS talverehvid

Rehvitootjate võrdlustestidest näeme universaal- ja talverehvide kiirenduse ja pidurdamise erinevusi. Lumes on talverehvidel ootamatu eelis. Lumel kiirendavad talverehvid 0-lt 95 km/h 19,1 sekundiga ja universaalsed 22,9 sekundiga. Lumes peatudes peatus auto talverehvidega kiiruselt 95 km/h 117 meetril, universaalrehvidega aga 128 meetril. Märjades oludes kiirendavad talverehvid 0–95 mn/h 12,7 sekundiga, universaalrehvil kulus 15,4 sekundit. Märjades oludes peatudes kiirusel 95 km/h peatusid talverehvid 55 m, universaalrehvid aga 66 m. Kuivadel oludel kiirendavad talverehvid 0-95 km/h 8,9 sekundiga, universaalrehvid aga 8,7 sekundiga. Talverehvid peatuvad 47 m pärast kiirust 95 km/h, universaalrehvid aga 40 m.

https://svako.lt/uploads/pstp-2023-12-27-astrauskas.pdf

Naastrehvid VS lamellrehvid

Naastrehvid – libisemiskindlus ja teekatte kahjustused.

Naastrehvid ja naastudeta rehvid tagasid ligikaudu sama palju libisemiskindlust paljastel teekatetel nii märjal kui kuival teel kiirusel 30 miili tunnis (ca 50km/h). Sellel kiirusel suurendas naastrehv libisemiskindlust jääl umbes 40 protsenti ja kinnisõidetud lumel umbes 9 protsenti. Libisevast naastrehvist tekkinud teekatte kahjustusi ei peetud oluliseks....

Naast VS lamell.png (63.16 KiB) Vaadatud 598 korda

https://onlinepubs.trb.org/Onlinepubs/h ... 36-004.pdf

Research Report
Research Project Agreement T2695, Task 21
Studded Tire

jne... palju erinevaid diagramme ja tabeleid...
https://www.wsdot.wa.gov/research/repor ... /551.1.pdf

[ahto42]

Rehvi kõvadust saab enam-vähem kiirusindeksi järgi otsustada... Kas teie valiksite Nokian HKPL R3 kiirusindeksiga T (190km/h) või Wanli SW211 kiirusindeksiga V (240km/h)? Kunagi arvasin, et suurem kiirusindeks on parem.

Homme sõidan Raplamaal lamellidega ringi, kas riskin kõvasti?

Kusagilt jäi kõrvu, et kiirusindeksi järgi saab selgeks teha, kas tegu on keskeuroopa talverehviga või põhjamaade omaga. Kiirem indeks on kõvem segu ja põhjamaadesse tuleb alati väiksem(pehmem) valida. Seda muidugi meeles pidama, kui juhuslikult Autobahnile satud ja oma T indeksiga hakata kiirusrekordeid tegema.
Äkki oli see Motors24 rehvisaade Margus Murakaga.

[AMvA]

Kuidas rehve valmistatakse
https://www.goodyear.eu/et_ee/consumer/ ... -made.html
https://youtu.be/dLwsoM3WnuQ?t=19

Erinevate rehvide koostis
Rehvikoostis.png

Rehvis kasutatavate materjalide segu oleneb rehvi otstarbest. Suverehvide pehmed segud muutuvad kõvaks temperatuuril alla 7 °C, halvendades haarduvust. Talvemudelid pakuvad aga spetsiaalset tehnoloogiat, mis hoiab need pehmena ja aitab säilitada haaret – tagades parima jõudluse ka madalatel temperatuuridel.
https://www.continental-tires.com/produ ... e-mixture/

Talverehvidel on suurem naturaalse kummi sisaldus, mis annab neile pehmema struktuuri. Rehvide kummisegu ja tee koosmõju muutub temperatuuri tõustes. See mõjutab rehvide haardumist. Suverehvid kõvenevad alla +7 kraadi C, samas kui talverehvide spetsiaalselt välja töötatud segu tagab pehmuse isegi alla +7 kraadi C.
https://www.uniroyal-tyres.com/car/serv ... ter-tyres/

Uuringu eesmärk oli välja selgitada talverehvide kasutamise probleemid vastavalt sõiduki pidurdustõhususele. Seoses levinud probleemiga kasutada suvehooajal kasutatud talverehve, valiti uuringu peamisteks näitajateks rehvimustri sügavus ja temperatuur. Talveseguga rehvid eristuvad sobivuse poolest madalatel temperatuuridel; kui aga soojal aastaajal selliste rehvide kasutusiga pikendatakse, halvendavad kõrge välistemperatuur ja teekatte temperatuur äärmuslikul pidurdamisel rehvi kokkupuuteomadusi. Selles artiklis esitatakse sõiduki pidurdustõhususe ja järsult pidurdatud talverehvi turvise pinna termodünaamiliste mõõtmiste tulemused.

Uuring inglise keeles: https://www.researchgate.net/publicatio ... erformance

Suverehvid kasutavad kõvemat segu ja turvisemustreid täpse juhitavuse ja kütusesäästlikkuse tagamiseks kõrgetel temperatuuridel ning vähendavad märgades oludes hästi vesiliustumist.

Vastupidi, talverehvid oma pehmema kummisegu ja spetsiifilise turvisekujundusega tagavad parema haarduvuse ja juhitavuse jäistel ja lumistel teedel. Nende funktsioonide tulemuseks on parem pidurdamine ja juhitavus külmades talvetingimustes, tagades sõidukile ja selles sõitjatele suurema ohutuse.

Turvisemustritel on rehvi jõudluses ülioluline roll, eriti kui võrrelda talve- ja suverehve. Nende turvise erinevused on loodud spetsiaalselt sooja ja külma ilmaga kaasnevate probleemide lahendamiseks.

Talverehvidel on spetsiifilised turvisemustrid suuremate vahedega, et tagada jäistes tingimustes kindel haardumine. Need vahed tagavad parema haarduvuse, võimaldades rehvil endas lund tihendada, kasutades lund ennast maapinnal oleva lumega haardumiseks. Talverehvi turvistes on ka suurem hulk lamellisid – turviseplokkides pisikesed pilud. Need lamellid suurendavad rehvi paindlikkust, aidates kaasa haardumisele ja haardumisele lumel ja jääl.
https://nothingbuttires.com/winter-tire ... omparison/

Universaalrehvid VS talverehvid

Rehvitootjate võrdlustestidest näeme universaal- ja talverehvide kiirenduse ja pidurdamise erinevusi. Lumes on talverehvidel ootamatu eelis. Lumel kiirendavad talverehvid 0-lt 95 km/h 19,1 sekundiga ja universaalsed 22,9 sekundiga. Lumes peatudes peatus auto talverehvidega kiiruselt 95 km/h 117 meetril, universaalrehvidega aga 128 meetril. Märjades oludes kiirendavad talverehvid 0–95 mn/h 12,7 sekundiga, universaalrehvil kulus 15,4 sekundit. Märjades oludes peatudes kiirusel 95 km/h peatusid talverehvid 55 m, universaalrehvid aga 66 m. Kuivadel oludel kiirendavad talverehvid 0-95 km/h 8,9 sekundiga, universaalrehvid aga 8,7 sekundiga. Talverehvid peatuvad 47 m pärast kiirust 95 km/h, universaalrehvid aga 40 m.

https://svako.lt/uploads/pstp-2023-12-27-astrauskas.pdf

Naastrehvid VS lamellrehvid

Naastrehvid – libisemiskindlus ja teekatte kahjustused.

Naastrehvid ja naastudeta rehvid tagasid ligikaudu sama palju libisemiskindlust paljastel teekatetel nii märjal kui kuival teel kiirusel 30 miili tunnis (ca 50km/h). Sellel kiirusel suurendas naastrehv libisemiskindlust jääl umbes 40 protsenti ja kinnisõidetud lumel umbes 9 protsenti. Libisevast naastrehvist tekkinud teekatte kahjustusi ei peetud oluliseks....

Naast VS lamell.png
https://onlinepubs.trb.org/Onlinepubs/h ... 36-004.pdf

Research Report
Research Project Agreement T2695, Task 21
Studded Tire
Erinevate talverehvide võrdlustestid.png
jne... palju erinevaid diagramme ja tabeleid...
https://www.wsdot.wa.gov/research/repor ... /551.1.pdf

USA andmed ei ole eriti pädevad. Seal kasutatakse veidi teisi rehve, kui meil Euroopas ja eriti põhjamaades.

[ahto42]

Naastrehviga on aru saada spetsiifilise heli tekkimisest, kui naast nö tööd tegema hakkab.
Täna näiteks oli X-ice north 4dega lumeplögas kinnisõidetud lumel aeglustades ka seda heli kuulda.

Lamellidega saab igal pool sõidetud, aga naastu eelist on ka testides näha just nö pidurdades ja kiirendades kus on lume all libedus. Jällegi omaette küsimus, et kui palju selliseid olukordi tekib. Nagu ka siin kirjutatakse, et sõitetakse 50 a ära ja ei tehta metsloomapärastki ühtki äkkpidurdust, ei suvel, ei talve, ei valges, ei pimedas. Ei hüppa jalakäija/jalgrattur ootamatult teele, jne.
Mõnel juhtub tihedamini, mõnel harvemini. Minul 22aasta jooksul ristmikule tänase ilmaga ette libisetud kordi. Siis mitu rekat 2 realisel ringteel teevad nö tagasipöörest välimisest reast, kuigi kohustuslik sõidusuund on ringilt välja, ja mina sisemisel tahan ka lubatult ringilt lahkuda, aga krt krusa keerab ette, nüüd juba hoian eos varvast piduril sellises olukorras.
Vastutuleva palgiautolt pilbas minu ette kukkunud, aga õnneks mats väike ja ainult konksuava katte lõi rippuma. Eessõitva madelkastikalt prügikott minu ees maha kukkunud, aitas mõõdukas põrdatest. jne. Ükskord ise linnas tagant õrnalt musu teinud, teinekord tehti mulle tagakoopasse. Põdratest aitas niipalju, et ei pannud juhile otse talle uksest sisse, kiirus mingi 70-80kmh.
Üks kits mõtles, et mul esituli liiga terve, teiste ees olen õnneks pääsenud.
Enamus asju on ka registraator salvestanud ja klipp telos.

Kindlasti, kui füüsikaseadused naastust üle on, siis hoog on suurem ja auto ise kaugemal põllupeal. Aga vbl just hoog väiksem, kuna sai natukenegi rohkem aeglustada naastude abiga enne kraavi ja põõsaid?

[Kapten Trumm]

Siis müüb keegi sulle naastutamata naastrehvi lamelli pähe
Üles

Võib-olla. Kuigi ma südamest kahtlen, kas tänasel päeval keegi enam ostab sisse naelteta rehvi, et siis kohapeal hakata rehve naelutama. Need ajad olid siiski vast 90bate esimeses otsas. Seda enam, et ma olen sellist asja mitte ainult ühes kohas märganud ja tegu on olnud kaunikesti suurte firmadega.

Need meil paigaldatud naelad kipuvad olema mingid ebayst ostetud hiina soodustooted. Kui tänapäeval on korraliku firma nael alumiiniumist kestaga ja kõvasulamist südamikuga (teravikuga), siis jebai omad võivad olla mingist suvametallist, need teravikud kuluvad 1-2 hooajaga naastu otsaga tasa ja kaotavad igasugused pidamise omadused. Tervet naastu mingist kõvasulamist on kallis teha, siis tehakse mingist "poolsulamist".

[Kapten Trumm]

Kusagilt jäi kõrvu, et kiirusindeksi järgi saab selgeks teha, kas tegu on keskeuroopa talverehviga või põhjamaade omaga. Kiirem indeks on kõvem segu ja põhjamaadesse tuleb alati väiksem(pehmem) valida. Seda muidugi meeles pidama, kui juhuslikult Autobahnile satud ja oma T indeksiga hakata kiirusrekordeid tegema.
Äkki oli see Motors24 rehvisaade Margus Murakaga.

Miinuskraadidega pehmena püsivast kummisegust ei saa mingi valemiga valmistada 200++ kiirustele mõeldud talverehve. Kiiruskindluse kompromiss on kõvavõitu rehvisegu, mis on miinuskraadidega plastmassine ja libe.

Ma kannan näiteks igapäevaselt saksa päritolu Jomos kingi. Mitu paari on. Väga head mugavad kingad, ainult nende talvesaapad võid üleõla visata - all on (suviste) kingadega samad tallad ja talvel libedad kui kuradid. Võrreldes näiteks KV saabaste taldadega.

[Kapten Trumm]

Kusagilt jäi kõrvu, et kiirusindeksi järgi saab selgeks teha, kas tegu on keskeuroopa talverehviga või põhjamaade omaga. Kiirem indeks on kõvem segu ja põhjamaadesse tuleb alati väiksem(pehmem) valida. Seda muidugi meeles pidama, kui juhuslikult Autobahnile satud ja oma T indeksiga hakata kiirusrekordeid tegema.
Äkki oli see Motors24 rehvisaade Margus Murakaga.

Saksamaa politseil on kiirteedel kombeks erilise tähelepanuga kohelda igasugu "osside" ehk ida poolt tulijate autosid ja seejuures päris loominguliselt tõlgedada seadusi ehk siis igasugu kiirete sõitudega talverehvidega tasuks olla ettevaatlik. Nagu käijad rääkinud on, siis peale seadusest tulenevate piirangute võib trahvitegemise aluseks saada ka miski, mis politseiametnikule ohtlik tundub.