Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
MeelisV
Liige
Postitusi: 326
Liitunud: 12 Mär, 2022 8:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas MeelisV »

Lemet kirjutas: 02 Jaan, 2025 19:55
Aga see naela eelis lahtises lumes puudub täiesti, või on isegi viletsam
Oma praktilise kogemuse najal julgen siinkohal vastu vaielda. Nagu juba kirjutasin, on tulnud naelkummudega käia välja tõmbamas uute lamellidega autosid lausa kahel korral. Eelmisel talvel, erinevad autod, erinevad juhid. Mõlemad istusid lahtises lumes kergel tõusul kinni, minul polnud nendele ligisaamisega ega nende liikumasaamisega mingit probleemi.
Käisin öösel tuisuvaaludes kinni istuvaid autosid välja tõmbamas. Kõik olid naeltega nagu ka üks auto kes neid püüdis välja tõmmata.
Ei miskit neil ei õnnestunud oma naeltega.
Mul lamellid ja ei olnud probleemi nendeni jõudmisel kui ka tõmbamisel üle ja läbi vaalude. Ja kõik ühe tõmbega.
Mis me siis nüüd teeme ? Viik ?

Asi on siiski paljudes asjades kinni.
Kui raske on auto. Kui vanad on rehvid. Kui palju on läbisõit rehvidele. Kuidas on auto käsitlemine. Millised sõiduvõtted. Kas veojõu kontroll oli sees või väljas. Jne. Jne.
Kui see lamell on 2 või isegi ühe suve ka sõitnud mis siis, et vähe on selle nurgad juba ümarad ja enam.ei toimigi ideaalselt. Kui naeltega auto sõiduvõtted olid paremad võib nael tundudagi maailmapäastja. Aga võib ka vastupidi olla.

Tõmbasin oma lamellidega mis teist talve kasutuses. Volvo elektiautot nagu kelku üle tuiusuvaalude nii u. 15m nii, et selle rattad maad peaaegu ei puudutanud.
Lihtsalt mul auto 3.3T raske, jõudu kah natuke on ja köis oli mitte tavaline lint vaid veniv köis. Ühe tõmbega sai see sealt hunnikust välja.
Teine oli teepealt maas, rattad mudas ja kõhu peal kinni.
Sõidukaga sikutas seda mitu korda ja ei midagi noh lint-tropiga ei tõmmatud ka hooga seega ei saanudki minema. Venivaga jälle üks tõmme ja oli kohe väljas.

Sündmsukohta jõudmisel samuti tuisuvaalude lumi käis suurelt üle kapoti ja klaasi nii et kojamehed rabelema pidid kuigi tegu kõrge kaubikuga ja ei olnud mingit kõhklust ega kahtlust kas lamellidega saab läbi.
Muidugi on ta mul ka tagaveoline. Ja, et on ka 24/7 pea täiskaalus suvel rohkem talvel vähem.

Olen selle kaubikuga sõitmas seitsmendat talve ja ei mõtlegi naltest ning tõmbamisi on olnud igal aastal.

Teine kaubik on mul väike tühi ja kerge esiveoline ja seal on naelad kindlasti asjakohasemad olnud seega pole ühtset reeglit. Kõik sõltub.
andrusjo
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 08 Jaan, 2007 19:21
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas andrusjo »

Rehvil ja rehvil on vahe,ei loe seal hanges on ta lamell või naast.Loeb muster ja rehvi kuju.
Meil on seltskonnas 3 ühesugust grand cherokeed ja ühesuguste sildade ja lukkudega,kõikidel ise sorti rehvid ning sõitsime laupäeval ühte ja sama lõiku paksus lumes kus all vesi ja kohati muda.
Kõige kehvem läbivus oli ümarate servadega "kuuse" muster.
Enam vähem oli täiesti kandilise servaga "kuuse" muster.
Ja ilma igasugu probleemita oli suurte kandiliste lammelitud klotsidega naastrehv
Pm.ütleme siis nii,et kus Nokian pidi vaeva nägema ja GoodYear sai rahuldavalt hakkama hiina Sailun läks läbi nii,et ei saanud arugi.
Ja maanteel on see Sailun neist kõikse kehvema pidamisega.Ja mitte mustri,ega naastude või lameelide pärast vaid see rehvisegu on saast.Külmas muutub lihtsalt plastikuks.
Aga kui ma peaksin nüüd uued rehvid ostma valiksin ka ise GoodYear-i asemele need Sailunid.
Lihtsalt 2.5x hinna vahe ja vajadus liikuda ka palju maastikul kaaluvad üle.Pigem arvestan maanteel sellega ja olen ettevaatlikum.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

andrusjo kirjutas: 12 Jaan, 2025 23:50 Rehvil ja rehvil on vahe,ei loe seal hanges on ta lamell või naast.Loeb muster ja rehvi kuju.
Meil on seltskonnas 3 ühesugust grand cherokeed ja ühesuguste sildade ja lukkudega,kõikidel ise sorti rehvid ning sõitsime laupäeval ühte ja sama lõiku paksus lumes kus all vesi ja kohati muda. ...
Selle testi väärtus tõuseks, kui oleks lisatud ka rehvide täpsemad margid.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Käisin öösel tuisuvaaludes kinni istuvaid autosid välja tõmbamas. Kõik olid naeltega nagu ka üks auto kes neid püüdis välja tõmmata.
Ei miskit neil ei õnnestunud oma naeltega.
Mul lamellid ja ei olnud probleemi nendeni jõudmisel kui ka tõmbamisel üle ja läbi vaalude. Ja kõik ühe tõmbega.
Mis me siis nüüd teeme ? Viik ?
Mul üritas naine oma pisiautoga maal läbida teed, kus olid dziibi jäljed ees ja jäi arvatult kõhule kinni. Kinnituisanud põlluvaheline tee.
Tema järel läks naabrimees oma suht uue Subaru Outbackiga, lamellidel, abivalmina üritas kohe välja tõmmata, hädaline ei liikunud sentimeetriti. Neli ratast käisid sümmeetriliselt vilindal ringi. Kaevasin seepeale hangest naastudel (Nokia Hakkapelitta 8ga ) viskoveoga Volvo välja ja see tõmbas hädalise välja nagu törtsi, ei mingit erilist kraapimist ega draamat. Oleks tõmmanud ka siis, kui hädalises poleks juhti sees olnud (no ega naine seal millegagi aidata poleks osanud ka).

:dont_know:
Viimati muutis Kapten Trumm, 13 Jaan, 2025 12:27, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Päevakangelasest foto ka, on nad siis kandilised, ümmargused või mis iganes, mustrijääki oli 8+ mm.
Pilt
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4831
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Some »

Traktor ajas värava ette sellise valli, mis jäätus nii hästi ära, et lumelabidas peale ei hakka. Ei hakanud elektrikat lõhkuma ja tegime eilsed sõidud Outbackiga. All Sailun lamellid ja naine sõitis ka vastikutel teedel nagu suvel... Ta ei armasta pikivahet hoida, mis mõjub minu närvisüsteemile üsna kurnavalt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Köiega sikutamisel pandagu rõhku ka tehnikale, mitte nii, et tõmbame tasapisi köie pingule ja üritame siis rataste haardejõu arvelt tasakesi tõmmata.
Startida tuleb lõdva köiega ja köis tuleb raksti pingule tõmmata, see annab lisavunki hädalise liikuma saamiseks. Lihtsalt köis peab korralik olema.
Kui auto on nina ees kraavis ja mõlemal on haakekonksud, tasub köis haakida sinna (see kannatab märksa rohkem lammutamist kui see hädine äravõetav pukseerimisaas, mis tavaliselt kinnitub alumiiniumist stangetala külge.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1393
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas isakene »

Kapten Trumm kirjutas: 13 Jaan, 2025 12:57 Startida tuleb lõdva köiega ja köis tuleb raksti pingule tõmmata, see annab lisavunki hädalise liikuma saamiseks. Lihtsalt köis peab korralik olema.
Kui auto on nina ees kraavis ja mõlemal on haakekonksud, tasub köis haakida sinna (see kannatab märksa rohkem lammutamist kui see hädine äravõetav pukseerimisaas, mis tavaliselt kinnitub alumiiniumist stangetala külge.
Kineetiline e. veniv köis on vajalik atribuut sellise tegevuse jaoks. Jäiga köiega ja trossiga tõmbamine eeldab juhilt kõvasti üle keskmise tunnetust, on autosid küll ja veel sel moel pilbasteks tõmmatud.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas wolfgang »

Kummijutu vahele, palavaid tervitusi, õhusuudlusi ning sooje sõnu rekkajuhtidele, kes reedese tormi ajal pidasid vältimatuks 70-ga sõitvatest kolonnidest mööda pressida ja lükkamata lume pilvedega kaasliiklejatel nähtavuse nulliks muuta! Üldiselt olid kaasliiklejad mõistvad ja üritasid ohutult käituda. Tõmblejaid oli üllatavalt vähe. A see kontingent paistis eredalt silma.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fucs »

Sõitsin eile 11 ja 14 vahel Tallinn-Narva maanteed mööda Narva.
Tee oli nagu katsepolügoon, kohati totaalselt treppis, kõvad jääs suured lumekünkad (nagu need lamavad politseinikud), jääs rööpad (vahepeal lähed nagu trammiga) ja kõige selle üle kroonis olematu nähtavus, kohati paks lumi teel, lumesadu ja tuisk.

Kaks laksu teel, kusagil Jõhvi ja Vaivina vahel, üks neist käis vahetult minu ees vastassuunavööndis (mingi Bolt kirjadega limu rammis kedagi), teine laks oli juba varem käinud ja tee pealt ära teeperve kolinud, siis kolm bussi teelt paremal (sõites suunaga Narva poole) väljas (kusagil Saka ja Purtse vahel), kaks neist teineteise kõrval, üks teise peale ilusasti toetumas, nagu võileib, ninad Narva poole, ning üks buss veidi edasi ninaga Tallinna poole teest natuke kaugemal uhkes üksinduses, oli üle vastassuunavööndi sirgelt välja põrutanud...

Vahepeal seal kimasid sahad mõlemas suunas ja üks kiirabi üritas vilkuritega kuhugi jõuda, nähtavus null, kõik annavad endast parima, et edasi liikuda... 70km/h oli selline veel turvaline kiirus, 80-nega hakkas juba nende "lumest lamavate politseinike" puhul hüpekaid meenutama ja autot lõhkuma, vahepeal saha taga paarkümmend km sõites liikus üks tropp 50km/h ja see oli igatahes juba väga turvaline sõidetav kiirus...

...ja siis jõudsin järele mingile pikale kolonnile, mille keskel istus ka üks pärisuunas liikuv lumesahk. Etepoole nähtavus ca 2-3 sõidukit, kaugemale eriti ei näe, sahk ajas ka lund veel lisaks üles. Ühel hetkel kõik praktiliselt seisavad ja liikumine toimub jupp-jupi haaval. Mõtlesin, et ilmselt veel üks laks ees teel. Lõpuks näen, et ees sõitjad kõik panevad vasaku suuna sisse ja teevad millestki ümbersõitu. Sahk läks eriti mõnusa kaarega. No selge, keegi ikkagi vist laksu pannud ja seisavad teeservas, mõtlesin.

Ja siis jõudsin ka objektini, millest kõik ükshaaval üritasid mööda sõita.
Mingi sama suur limu, nagu VW põrnikas, kulges teel omas rütmis, vanem prillidega naisterahvas roolis, nagu kamikaze enesetapumissioonil, 10-20km/h... 8)

No see pidi ikka häda ja ülim vajadus olema, et sellise limu ja sõidujulgusega mis ei lubanud kiiremini kulgeda, sellise ilma ja teeoludega Tallinn-Narva maanteele ronida.

PS. Narva-Jõesuu vahel sõitsid lumesopas rivis kolm külgkorviga mootorratast, üks oli sini-kollane, miilitsavärvides ja "Милиция" kirjadega uunikum :mrgreen:

12.01.2025 B.jpg
.
12.01.2025 A.jpg
maksipoiss
Liige
Postitusi: 2322
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas maksipoiss »

isakene kirjutas: 13 Jaan, 2025 13:56]
Kineetiline e. veniv köis on vajalik atribuut sellise tegevuse jaoks. Jäiga köiega ja trossiga tõmbamine eeldab juhilt kõvasti üle keskmise tunnetust, on autosid küll ja veel sel moel pilbasteks tõmmatud.
Väiksemaid autosid tõmmates eeldab muidugi ka korralikku kokkulepet abistatavaga, et mis saab juhul kui tema haakepunkti omale tagumisse luuki tõmbad :) . Köiele tõmbamise ajaks peale visatud vana jope vms. muidugi võib päästa.
andrusjo
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 08 Jaan, 2007 19:21
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas andrusjo »

OLAVI kirjutas: 13 Jaan, 2025 0:11
andrusjo kirjutas: 12 Jaan, 2025 23:50 Rehvil ja rehvil on vahe,ei loe seal hanges on ta lamell või naast.Loeb muster ja rehvi kuju.
Meil on seltskonnas 3 ühesugust grand cherokeed ja ühesuguste sildade ja lukkudega,kõikidel ise sorti rehvid ning sõitsime laupäeval ühte ja sama lõiku paksus lumes kus all vesi ja kohati muda. ...
Selle testi väärtus tõuseks, kui oleks lisatud ka rehvide täpsemad margid.
Nokian HKPL 10
GY Icearctic2
Sailun IceBlazer WST2
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

andrusjo kirjutas: 13 Jaan, 2025 21:36
OLAVI kirjutas: 13 Jaan, 2025 0:11
andrusjo kirjutas: 12 Jaan, 2025 23:50 Rehvil ja rehvil on vahe,ei loe seal hanges on ta lamell või naast.Loeb muster ja rehvi kuju.
Meil on seltskonnas 3 ühesugust grand cherokeed ja ühesuguste sildade ja lukkudega,kõikidel ise sorti rehvid ning sõitsime laupäeval ühte ja sama lõiku paksus lumes kus all vesi ja kohati muda. ...
Selle testi väärtus tõuseks, kui oleks lisatud ka rehvide täpsemad margid.
Nokian HKPL 10
GY Icearctic2
Sailun IceBlazer WST2
Siin on silmaga näha, et need rehvid on projekteeritud erinevate teede ja eesmärkide jaoks.
Ümarad servad on maanteel vaiksed aga lopakurvis (ringidel) suurem külglibisemine.
Pilt
Kitsad veesooned tõstavad suuremal kiirusel lopale ujuma.
Pilt
Hea lumepudrus ronija ja maanteel suurema müraga aga hooldamata teedele kindlam valik norm kiirusega liiklemiseks.
Pilt
Naast hakkab alles siis tööle, kui see ulatub tahke pinnani millesse haakuda.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Ma ei saa aru, miks see TM oma talverehvitestidele aega ja raha raiskab.
OLAVI vaatab lihtsalt mustrile otsa, viibutab pendlit ja kohe selge, milleks rehv hea on :D
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Mustrite/profiilide järgi saab anda ligilähedased teoreetilised ootused kuidas antud rehv võiks/peaks liikluses käituma. Kuidas see praktikas mingil firmal välja kukub on teine asi - paljuski sõltub kummisegust, karkassist jne. Kellegi tippklassi rmuster mis on maksimumpunktid saanud ei pruugi seda peale mustri müümist odavtootjale enam teps mitte olla.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline