Elu pärast teenistust

Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 6418
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mart2 »

to mongol -
Igaüks teeb oma valiku ise, lähtuvalt eelistustes, kuid süüdi on ikka teised? :scratch:

Lähen teemas pausile.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
mongol
Liige
Postitusi: 1793
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mongol »

Täpselt selline vastus, mida vanemohvitserilt oodata oli.
Rikkiminek - enda süü, ravi otsimine - enda süü, vajadus arstliku komisjoniga võidelda - enda süü.
Tõesti, mõistlikum on reservi minna, aga sel juhul pole mõtet reservist välja ka kutsuda olukorras - ega tõrked ära kao, alluvad vaid ravile. See ka muidugi enda süü tõenäoliselt.

Teemas pausile minek täitsa õige otsus - kui ikka tegelikult ei tea, kuidas "tunduvad" teenistuses või selle tõttu tekkinud häired ja mis nendega nii elades kui teenides kaasneb, tasub tõesti mitte midagi öelda.
professional retard
mart2
Liige
Postitusi: 6418
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mart2 »

mongol kirjutas: 15 Jaan, 2025 19:19 Täpselt selline vastus, mida vanemohvitserilt oodata oli.
..., ravi otsimine - enda süü, vajadus arstliku komisjoniga võidelda - enda süü.
Ei maksa lahmida ega oma mõtteid minu suhu panna!
Lootsid, et kui tahtsin pausile minna, siis äkki edasi ei loe ja "lipsab läbi"? :evil:
Minu väide oli - enda süü on see, kui ravi pakutakse, kuid seda ise vastu ei võta! Vastu teise tahtmist ei saa teda abistada.

PS. Arstliku komisjoniga peavad võitlema kõik, ka vanemohvitserid. Pole allohvitserid või nooremohvitserid midagi erakorralist...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas Kriku »

mart2 kirjutas: 15 Jaan, 2025 19:50Vastu teise tahtmist ei saa teda abistada.
Jah, aga palju siiski oleneb ka sellest, kuidas abi pakutakse.
mart2
Liige
Postitusi: 6418
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mart2 »

Akf Kriku -
Väide oli, et ma olevat süüdistanud abi otsijat!
mongol kirjutas: 15 Jaan, 2025 19:19 Täpselt selline vastus, mida vanemohvitserilt oodata oli...
..., ravi otsimine - enda süü, ...
Ma ei käsitlenud pakkumist, sest ilmselt on see personaalne ning kõrvalseisjad (ka mina) ei peagi teiste terviseandmeid teadma.

Otsimine ja pakkumine on vist olemuselt erinevad asjad, või mis? :scratch:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
affa
Liige
Postitusi: 417
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas affa »

Jalahaigele öelda, et ära lonka tundub ju kummaline eksole. Aga kui viga on peas, siis näikse normaalne olevat oodata mõistlikku reaktsiooni heale soovitusele mitte vigurdada ja pöörduda abi saamiseks professionaalide poole.
Mis veteranipoliitikaga lähemalt seotutele vastati, kui nad avaldasid soovi seadusandlust muuta selliselt, et selgelt enesehävitusliku käitumisega kaasvõitlejaid, praegusi ja endiseid, oleks võimalik sundravile saata?
mart2
Liige
Postitusi: 6418
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mart2 »

Saan aru, et akf affa kirjutas temale endale antud soovitusest?
See, mida teistele pakutakse, toimub "kinniste uste taga" ning kirjeldus ei pruugi vastata täpselt öeldule...
Siingi on tõlgendusi, mis ei vasta tegelikule kirjutatule! :!:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
affa
Liige
Postitusi: 417
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas affa »

Saan aru, et mart ei saa aru ja ei saa aru, miks mart aru ei saa.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2495
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas Martin Herem »

Ma saan aru pettumusest ja muust, kuid ega ma päris jama ka ei aja.
Just nimelt. Osa vigastuste iseloomust aga tulenebki, et nendega ei ole inimene võimeline ennast ise aitama.
- ma olin ebatäpne. Ma tean juhtumeid, kui inimesele on pakutud abi, kuid selleks tuleb alkoholiga piiri pidada. Isegi võõrutusravi on selleks pakutud, kuid vastu pole võetud.
Tean ka kui on vastu võetud. Nii et ma ei pidanud silmas enda ravimist, vaid sellele kaasaaitamist tasemel, mida keegi teine teha ei saa.
Rikkiminek - enda süü, ravi otsimine - enda süü, vajadus arstliku komisjoniga võidelda - enda süü.
- ma siiski tean ühte lugu, kus KVJ ja peapsühholoog veteranil seda võitlust pidada aitasid ja minu teada veteran võitis.
Mis veteranipoliitikaga lähemalt seotutele vastati, kui nad avaldasid soovi seadusandlust muuta selliselt, et selgelt enesehävitusliku käitumisega kaasvõitlejaid, praegusi ja endiseid, oleks võimalik sundravile saata?
- enesehävituslik ... kes seda otsustab? Kas sõbrad ja arstid? Alkohooliku puhul ka keegi teine otsustab? Minu teada ei ole Eesti Vabariigis võimalik. Loomuikult on inimesest kahju kui liigub surnuksjoomise kursil, kuid siin midagi sunniviisil teha ei saa ja minu arvates ongi inimese enda soovi vaja.
Nii nagu ütlesin. Mäe otsas näib elu teistsugusena. Kõik punktid ju, eeldusel tegevteenistuse ajal.
- ... ja alt või kõrvalt vaadates tunduvad kõik "ebameeldivad" otsused "mäeotsast". Kas minu väide tundub argumenteeritud mayor? Ütlen siis nii, et ma olen seal "orus" rohkem käinud, kui teie "mäe otsas". Päeval ja öösel. Poliitikavälist psühholoogilist, psühhiaatrilist ja sotsiaalabi on antud kui a)vajadusest teatakse ja b)abivajaja kaasa aitab. Võimalik, et mitte alati, kuid minu 5 aasta KVJks olemise jooksul ma ei mäleta, et a+b=0.
Kasutaja avatar
mayor
Liige
Postitusi: 79
Liitunud: 23 Aug, 2008 1:44
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mayor »

Kogu kindrali jutu peale jõuame siiski selleni, et kui veteran ise end aidata ei taha, siis abi saagi. Suitsiid on igati okei ohver meie veteranide puhul.
Ei ole okei. PTSH puhul ei piisa sellest, et näe alkohoolik. Pole midagi sellisega teha. Oleks küll. KVJ-na oleks tulnud jõuliselt nõuda sund ravi. Lisaks KV ise soodustas alkoholismi Paldiskis. Värava taga oli sõdurikodu kus sai piiramatult õlut juua kes tahtis.

Ebameeldivate otsustega olen harjund aga sellega ei taha ära harjuda, et lauldakse kiidulaulu kui tohutu veteranipoliitika ikka peab meeles veterane. Kuid tegelikult on peenkirjas nõudmisi niipalju, et ei tea ühtegi veterani kes sellest midagi saanud oleks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas Kriku »

Martin Herem kirjutas: 15 Jaan, 2025 23:30 Ma saan aru pettumusest ja muust, kuid ega ma päris jama ka ei aja.
Just nimelt. Osa vigastuste iseloomust aga tulenebki, et nendega ei ole inimene võimeline ennast ise aitama.
- ma olin ebatäpne. Ma tean juhtumeid, kui inimesele on pakutud abi, kuid selleks tuleb alkoholiga piiri pidada. Isegi võõrutusravi on selleks pakutud, kuid vastu pole võetud.
Tean ka kui on vastu võetud. Nii et ma ei pidanud silmas enda ravimist, vaid sellele kaasaaitamist tasemel, mida keegi teine teha ei saa.
Rikkiminek - enda süü, ravi otsimine - enda süü, vajadus arstliku komisjoniga võidelda - enda süü.
- ma siiski tean ühte lugu, kus KVJ ja peapsühholoog veteranil seda võitlust pidada aitasid ja minu teada veteran võitis.
See on muidugi rõõmustav.

Igasuguse rehabilitatsioonisüsteemi mõte seisneb selles, et mingi abi (füsioteraapia, psühhiaatriline abi, nõustamine vms.) on paremini kättesaadav kui tavakodanikule. Kas psühhiaatriline abi on pärast teenistust ja kogemusi, mis võiksid anda tulemuseks näiteks PTSH, kättesaadavam kui tavakodanikule?

mayor kirjutas: 16 Jaan, 2025 6:30KVJ-na oleks tulnud jõuliselt nõuda sund ravi.
See pole tõesti nii lihtne, kohe peab hakkama ÕK-ga diskuteerima. Sundravi kriteeriumid on ikka ühesugused, olenemata sellest, mis teenistuse keegi on läbinud.

Ideaalis oleks riskirühmade jälgimine proaktiivne - kui isikul on tekkimas mingid jamad, siis talle aktiivselt nõustamist pakkuda. Aga selleni on riigis tervikuna väga pikk tee minna.
zephys
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 28 Apr, 2015 14:49
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas zephys »

mayor kirjutas: 16 Jaan, 2025 6:30 Lisaks KV ise soodustas alkoholismi Paldiskis. Värava taga oli sõdurikodu kus sai piiramatult õlut juua kes tahtis.
Tipptasemel väide!
Kas siis KV soodustas, või ikkagi jõi see, kes tahtis?
Ärme nüüd süüdlase otsimesel päris absurdseks ka mine. Kui SK-d poleks ega siis peetri tavernis või poest vähem võetud oleks...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2495
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas Martin Herem »

Kas psühhiaatriline abi on pärast teenistust ja kogemusi, mis võiksid anda tulemuseks näiteks PTSH, kättesaadavam kui tavakodanikule?
- nii kättesaadav nagu tavakodanikule tasuline, kuid veteran ei tasu.

No vot, nüüd jõuamegi peamise erinevuseni.
Kogu kindrali jutu peale jõuame siiski selleni, et kui veteran ise end aidata ei taha, siis abi saagi. Suitsiid on igati okei ohver meie veteranide puhul.Ei ole okei. PTSH puhul ei piisa sellest, et näe alkohoolik. Pole midagi sellisega teha. Oleks küll. KVJ-na oleks tulnud jõuliselt nõuda sund ravi.
Sutsiidiga on nii ja naa. Ma isiklikult arvan, et ühel hetkel on see ka vastuvõetav.
Aga üldiselt on põhimõte, et sundi rakendada ei saa ja kui mees (naine) korduvalt "pudelisse" kukub, siis seda aidata ei saa enne kui ta end ise ei aita. PUNKT. Minu pärast arvake mida tahate hr mayer.
Lisan veel igaks juhuks, et KVJni jõuavad üldjuhul need juhtumid, kus abi vajatakse ja saab anda. Kui mõni veteran vaikselt kuskil elulõpu poole joob, siis ei tea sellest keegi. Ja kõiki veterane KV külastama ei hakka. Mayorile võib see olla üllatuseks, kui tõenäoliselt 20% veteranidest saadaks külalised viisakalt minema. Suurem osa teeks viisaka näo ja vaid väike osa naudiks või vajaks seda külastust.
Lisaks KV ise soodustas alkoholismi Paldiskis. Värava taga oli sõdurikodu kus sai piiramatult õlut juua kes tahtis.
- see tegi mu taas rõõmsaks: Kuhu sa sõdurit ka ei suudle, ikka on perse! Teenistuses on vaja motiveerida ja luua tingimused, nende hulgas õllejoomise koht. Pärast teenistust ilmneb, et see soodustas alkoholismi? Me oleme siin väga erineval lainel.
Ebameeldivate otsustega olen harjund aga sellega ei taha ära harjuda, et lauldakse kiidulaulu kui tohutu veteranipoliitika ikka peab meeles veterane. Kuid tegelikult on peenkirjas nõudmisi niipalju, et ei tea ühtegi veterani kes sellest midagi saanud oleks.
Ma küsin uuesti: Millest teie või keegi teine on ilma jäänud?
mart2
Liige
Postitusi: 6418
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas mart2 »

affa kirjutas: 15 Jaan, 2025 21:59 Saan aru, et mart ei saa aru ja ei saa aru, miks mart aru ei saa.
See väide toob meelde umbes 20 aasta taguse loo Ameerikamaalt, kus kopsuvähiga mees andis sisse hagi Philip Morris-e vastu.
Kuna juba sellel ajal olid tervisele ohtlikust kinnitavad kirjad pakkidel, siis oli hagi sisuks uus variatsioon -
Firma on süüdi, sest hoiatuskirjad suitsupakil ei olnud piisavalt veenvad!
:wall:

Hea post
zephys kirjutas: 16 Jaan, 2025 9:19
mayor kirjutas: 16 Jaan, 2025 6:30 Lisaks KV ise soodustas alkoholismi Paldiskis. Värava taga oli sõdurikodu kus sai piiramatult õlut juua kes tahtis.
Tipptasemel väide!
Kas siis KV soodustas, või ikkagi jõi see, kes tahtis?
Ärme nüüd süüdlase otsimesel päris absurdseks ka mine. Kui SK-d poleks ega siis peetri tavernis või poest vähem võetud oleks...
Kui ilma peeglita näebki ju ainult teisi, no keda siis süüdistada? Selge - vanemohvitserid, riik ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Elu pärast teenistust

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Me usaldame sõdurite kätte relvad, mis võivad tappa hulka inimesi ja ei usalda talle võimalust peale päevast teenistust üks õlu juua - äkki hakkab raibe veel joodikuk :wall: s
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline