Eleringi juht Kalle Kilk on kuskil intervjuus maininud, et Vene esitas küll sageduse hoidmise eest arveid, kuid Eesti pole neid maksnud alates sellest ajast, millal elektrikaubandus Venega lõppes peale Vene täiemahulist sõda Ukrainaga 2022 a.
Aga see, miks me olime siiamaani Vene süsteemis, on hea küsimus. Meie energeetikute hulgas on olnud tugev toetus Vene süsteemis jätkamiseks. Ma mõistan, et suur süsteem energeetikas on hea süsteem, kuid kõike professionaalse kretinismis süüks ka ei saa ajada.
Panen lugemiseks paljude jaoks valdkonna guru akadeemik Anto Raukase arvamuse 2018 aastal, st siis peale Gruusia sõda ja Ukraina alade okupeerimist ja annekteerimist.
https://www.ohtuleht.ee/885621/repliik- ... se-rumalusVenemaa elektrist loobumise rumalus
Oli aasta 1960. Mind kui noort spetsialisti saadeti tarkust omandama üleliidulisele arvutustehnika ja juhtimissüsteemide alasele nõupidamisele Moskvasse. See oli aeg, kui küberneetika oli veel kodanlik väärteadus. Nõupidamise korraldas Nõukogude Liidu küberneetika isa, sotsialistliku töö kangelane inseneradmiral akadeemik Aksel Berg. Oma avakõne esimeste lausetega tekitas ta mitmesajapealise kuulajaskonna seas haudvaikuse, kui ütles kõva ohvitseri häälega: „Seetõttu, et meil on valitsuses ja partei keskkomitee poliitbüroos väga rumalad inimesed, on meil äärmiselt suur mahajäämus arvutiteaduse ja riigi juhtimise valdkonnas, mis on hukatuslik.“
Kanname selle mõtte üle Eesti ühiskonda. Seni, kuni valitsuse liikmed ja energeetikat suunavad kõrgepalgalised ametnikud ei mõista energeetika tähtsust ja keerukust, ei ole midagi head loota.
Eesti energeetika lahtisidumisest Venemaa süsteemist (tegelikult on BRELL Valgevene, Venemaa ja Baltimaade ühendsüsteem) pasundavad nii ajalehed kui ka tähtsad riigiametnikud. Nad meenutavad mulle väga 1905. aasta mõisaid põletavaid revolutsionääre, kelle eesmärk oli lõhkumine.
Tingimata ei pea olema selle vastu, et suure raha ülejäägi korral hakatakse rajama Eestile mitte just eriti soodsat elektriühendust Kesk-Euroopaga, mis kahtlemata suurendaks riigi julgeolekut. Kuid see ühendus ei saa valmis enne 2030. aastat ja julgeolekukaalutlustele rõhuvad russofoobsed paanitsejad ei oska kuidagi ennustada, milline on Venemaa aastal 2030. Igal juhul pole Putin juba oma vanuse tõttu enam president.
Juhtivtöötajad ei suuda rahvale kuidagi selgitada, miks peaks BRELLi süsteemist lahkumine meile hea olema, sest meiega ühes paadis olevad Läti ja Leedu on energeetiliselt äärmiselt mannetud, elektrit suuresti importivad riigid. Peagi peab elektrit importima hakkama ka Eesti ja siis on vahelduvvooluühendused ida suunas vägagi vajalikud. Impordib ju Venemaalt elektrit ka meie suur eeskuju Soome. Kui mina oleksin Putin, siis ütleksin oma energeetikat juhtivatele alluvatele, et seal Soome lahe ääres on üks väga rumal Venemaad õrritav rahvas, kes ei taha normaalset energeetika-alast koostööd, tehke neile rõõmu ja harutage nad meie koordineeritavast süsteemist lahti! Kas see on meie eesmärk? Elu ilma kvaliteetse elektrita on nukravõitu ja 2030. aastani on oi kui palju aega!
NB! pange tähele endise NLKP-lase võrdlust 1905 a revolutsiooniga. Punased on need, kes elektrisüsteemi sidemeid Venega lõhuvad. Tuleb kuidagi tuttav tänapäevgi ette, keda sildistatakse puna-rohelisteks ja pakuvad alternatiive Brežnevi aja ja Partsi põlevkivielektrijaamadele.