Kas Tesla käis ka kaalukausist läbi autovalikul?Some kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 14:27
Sõltub akust ja auto efektiivsusest. Mul Niro EV ja soojal ajal on minu tegevuspiirkond laadimata ca 200km, ehk siis Tartusse ja tagasi. Miinuskraadidega jagub akut ca 300km jaoks, ehk siis tagasiteel Tikupoisis pissipeatus nii 15 minutit. Raplasse ja tagasi teeb vast vana Leaf ka ära.
Autotehnikateema
-
- Liige
- Postitusi: 463
- Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Käis ikka. Sai proovisõitu tehtud nii 3 kui Y-ga. 3 langes ära, sest vahel tuleb suuri varuosakaste vedada, mis sedaani pagasiluugist läbi ei mahu. Aga Y on küll igati pädev ja mahukas auto pika läbisõiduga, sellele võtsin pakkumise ka. Aga tol hetkel polnud riigipoolset toetust kasutatud elektrikatele ja Stingeri eest pakuti 6000€ vähem kui Viking Motors.muruniiduk kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 14:41Kas Tesla käis ka kaalukausist läbi autovalikul?Some kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 14:27
Sõltub akust ja auto efektiivsusest. Mul Niro EV ja soojal ajal on minu tegevuspiirkond laadimata ca 200km, ehk siis Tartusse ja tagasi. Miinuskraadidega jagub akut ca 300km jaoks, ehk siis tagasiteel Tikupoisis pissipeatus nii 15 minutit. Raplasse ja tagasi teeb vast vana Leaf ka ära.
Muidu mul oli eelarvamus Tesla ekraanimajanduse osas aga see osutus proovisõidul igati loogiliseks. Isegi mu IT-kauge naisuke sai kohe peale vaadates aru mis ja kus. Aga Kia-ga oli veel lihtsam - kõik nupud samas kohas kui Stingeris

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Kia Stingeri (370 hobust) vahetamine miski imeliku elektri-Niro vastu on küll asi, millest ma siiani aru ei saa. Isegi kui 250 eurot aastas automaks oleks.
Aga noh, see on ainult minu arvamus.
Aga noh, see on ainult minu arvamus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 463
- Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Särtsuautode 0-100km/h on väga heade näitajatega. Jutuksolnud Tesla mudelitel on ta vastavalt varustusele seal 3 ja 6 sekundi vahel. Niro äkki 7.8sKapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 15:35 Kia Stingeri (370 hobust) vahetamine miski imeliku elektri-Niro vastu on küll asi, millest ma siiani aru ei saa. Isegi kui 250 eurot aastas automaks oleks.
Aga noh, see on ainult minu arvamus.
Kui nüüd päris tõsiselt rääkida, kui just lubadest ilma ei taha jääda, siis kus sa seda 370 hobust siin teedel kasutad?
Need numbrid mida need särtsuautod pakuvad oma momentaalse väändega on enam kui küll, et siin maanteedel turvalised möödasõidud teha ja ikka väga kiiresti ka piirkiiruseni jõuda.
Kui endal oli võimsam auto igapäevakasutuses, siis enamust ma selle auto potentsiaalist mitte kunagi ei kasutanud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Elektriautode momentaalne vääne on siiski ainult soorituse alguses, mida rohem pöördeid mootor kogub, seda lahjemaks vääne muutub.
Seepärast on selle 1025 hobujõulise Tesla Vmax ka vaid natuke üle 300, kui taolise võimsusega sisepõlemisauto läheks nii 400.
Aga noh, omada ei tähenda ilmtingimata kasutada. Stingeri 0-100 on 4,9 sek (ehk trügib superautode territooriumile) ja Vmax on 270 kmh. Mingi e-Niruga võib neid piduritulesid ikka päris kaugelt jälgida.
Seepärast on selle 1025 hobujõulise Tesla Vmax ka vaid natuke üle 300, kui taolise võimsusega sisepõlemisauto läheks nii 400.
Aga noh, omada ei tähenda ilmtingimata kasutada. Stingeri 0-100 on 4,9 sek (ehk trügib superautode territooriumile) ja Vmax on 270 kmh. Mingi e-Niruga võib neid piduritulesid ikka päris kaugelt jälgida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 463
- Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Stinger on võimekas auto, ei vaidle vastu. Youtube on täis videosid kus Teslad katsuvad jõudu isegi modifitseeritud Stingeritega (seal näitavad tagatulesid küll just särtsuautod tihtipeale).
Sellegipoolest ei ole meil siin igapäevaliikluses kohta, kuhu need hobused saaks turvaliselt kõik maha panna. Seepärast on igati arusaadav käik vaadata igapäevaautoks mõni Niro, Ioniq, Tesla või mis iganes mida rahakott võimaldab. Hiljuti vestlesin ühe sõbraga kes oli ka Niro soetanud ja ei jõua ära kiita kulude vähenemist tanklate arvelt.
Sellegipoolest ei ole meil siin igapäevaliikluses kohta, kuhu need hobused saaks turvaliselt kõik maha panna. Seepärast on igati arusaadav käik vaadata igapäevaautoks mõni Niro, Ioniq, Tesla või mis iganes mida rahakott võimaldab. Hiljuti vestlesin ühe sõbraga kes oli ka Niro soetanud ja ei jõua ära kiita kulude vähenemist tanklate arvelt.
Re: Autotehnikateema
Aastamaks minu Stingeril (vaatasin numbrimärgi järgi) €642 ja registreerimistasu omanikuvahetusel €2750. Aga jah, kõik muud kulud.... Näiteks Stingeriga käisin korralises hoolduses 3-4 korda aastas, särtsukaga kord kahe aasta jooksul.Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 15:35 Kia Stingeri (370 hobust) vahetamine miski imeliku elektri-Niro vastu on küll asi, millest ma siiani aru ei saa. Isegi kui 250 eurot aastas automaks oleks.
Aga noh, see on ainult minu arvamus.
Rehvid - Stingeril taga 255mm 19" rehvid ja veidral kombel kestsid uued Bridgestoned ainult ühe hooaja?!?
Nirol on tavaline 17" rehv, kokkuhoid märgatav.
Kiirendusest väga puudust ei tunne, keskmisest pereautost kiirendab Niro kindlasti paremini. Erinevus tuleb kurvisõidust, Stingeriga ei võtnud ju enamikes kurvidest kiirust maha, Niroga tuleb kurvi võtta nagu linnamaasturiga.
Ning asi millest hakkasin nüüd talvel puudust tundma on nelikvedu. Elektrikal kohalt minnes jõhker pöördemoment ja esiveolisena saab ka kuival asfaldil ratta kaapima, rääkimata libedast. Aga muidu selline väga mugav nii linnas kui maanteel. Oleks rikkam siis jätnuks Stingeri hobiautoks ja igapäevasõite teeks Niro või siis miski korraliku nelikveolise elektrikaga.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Praktikas kasutatavad kiirused katab see kenasti ära. Eriti valgusfoorist valgusfoorini liikumise puhul, aga ka maanteel mööndumistel on moodsal elektrikal väänet piisavalt.Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 15:50 Elektriautode momentaalne vääne on siiski ainult soorituse alguses, mida rohem pöördeid mootor kogub, seda lahjemaks vääne muutub.
...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Sellist jama ei maksa uskuda. Taoline hooldamine on muidu põhjus, miks Saksamaal on teatud vanuses Teslad Daciatega samadel töökindluse kohtadel.särtsukaga kord kahe aasta jooksul.
Igasugusel elektriautol, millel on regeneratiivpidurdus, tuleb pidureid hooldada vähemalt korra aastas, kui ei soovi kord kahe aasta tagant uusi kettaid ja klotse osta (sest vanad on roostest krobelised).Ja aastaringsel kasutamisel muutub pidurivedelik töösilindrites emulsiooniks nagunii, et see ka vahetada.
Eestis on need Nissan Leafi pidurivahetused saanud legendaarseks, eks teistega on veel vähe negatiivseid kogemusi, küll neid kogutakse.
Kui rehvid ühe hooajaga ära kuluvad, siis tasuks sildasid reguleerida tihemini. See, et tehasest tulevatel autodel on silla seaded täiesti juhuslikud, pole eriline saladus. Olen uutel autodel seda lasknud teha peale ostu, mitte esinduses, vaid sõltumatus töökojas ja pole näinud ühtegi autot, millel oleks korras olnud. Kõige radikaalsem, mis olen näinud Suzuki autol, oli tagasilla 10 mm lahkujooks. Selline "seade" kulutab rehvid ühe suvega siledaks.
Osadel kaubikutel lubab tootja siiani 60 000 km õlivahetust ja kahjuks leidub uskujaid. Ehk siis igat tehase marketingiosakonna tehisaru abiga loodud müügiteksti ei maksa südamesse võtta.
Tänases süsteemis on otstarbekam hobiauto tootmisaastaga 2005 või varem.Oleks rikkam siis jätnuks Stingeri hobiautoks ja igapäevasõite teeks Niro või siis miski korraliku nelikveolise elektrikaga.

Viimati muutis Kapten Trumm, 11 Veebr, 2025 16:35, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Siis oleks elu ju lausa imelineKapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 15:35 Kia Stingeri (370 hobust) vahetamine miski imeliku elektri-Niro vastu on küll asi, millest ma siiani aru ei saa. Isegi kui 250 eurot aastas automaks oleks.
...

A' ma ikkagi ei jookse vahetama.
Kremli troll.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
no ok, näib et mu mälu hakkab nõrgaks jääma, mäletasin miskipärast 250, aga mis siis ikka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Kui silla kokkujooks vale, siis sööb rehvi vist pigem äärtest? Mul kulusid ühtlaselt ära.
Aga pidurivedelikku minu arust igal aastal ei vahetata.
Mingi suvaka tasulise artikli leidsin:
https://elektriautod.ee/kuidas-elektriautot-hooldada/
Aga pidurivedelikku minu arust igal aastal ei vahetata.
Mingi suvaka tasulise artikli leidsin:
Tesla osas olen nõus, nende kehv tulemus ülevaatustel on tõesti kohustusliku hoolduse puudumine. Soovituslikud hooldused on neil olemas küll aga kui kohustust pole siis omanik enne ei viitsi kui midagi veermikust ära ei pudeneAastate jooksul kogub pidurivedelik endasse niiskust ja saasta, mis halvendab tööomadusi ja korrodeerib torusid/silindreid seestpoolt. Selle tulemusena lakkavad pidurisilindrid töötamast ja vedelik ei kannata enam kuuma ega külma, ning pidurid enam ei pidurda. Pidurivedelikku on soovitatav vahetada 2 kuni 4 aasta tagant.
Tänapäeva uued autod annavad vähesest pidurivedeliku tasemest teada tule süttimisel armatuurlaual, vanadel autodel selline andur sootuks puudub. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud kindlad standardid. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT, täpsemalt kasutatakse DOT 3, DOT 4, DOT 5 ja DOT 5.1 pidurivedelikku.

https://elektriautod.ee/kuidas-elektriautot-hooldada/
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
BMW käsiraamatus on igal juhul kirjas, et iga aasta. Aga on, ilmselt kord 2-3a takka pole ka veel kuritegu.
Laiad ja madalad "püksirihmad" kuluvad natuke teise loogikaga, mul kulus mersul tagasillas täitsa kobe rehvipaar suve ja 2000 km-ga siledaks, seejuures driftimata ja kraapimata. Probleemiks oli see, et tagasilla õõtshoobade poldid olid üsna roostes ja ei võimaldanud õiget külgkallet. Kuna antud autol kokkujooksu reguleerides muutub ka külgkalle, siis panid sillamehed mingi poolkõva seade ja suvega olidki rehvid läbi. Et ilmselt tekkis väike lahkujooks (paberil oli kokkujooks pea null).
Otsin esindusest uued poldid, urgitsesin vanad lahti, vahetasin ise ära ja lasin uuesti reguleerida. Väljatrüki järgi läksid kõik jooksud õigeks ja imede ime, rehvid järgmise suvega nagu ei kulunud.
Ennevanasti oli Pärnu mnt-l selline koht nagu Prorehv, seal tegutsesid minuarust Eesti pädevaimad reguleerijad. Seal oldi valmis ka natuke tehase antud seadetest väljaspoole mõtlema. Kahjuks seda enam pole, täna on küll igal matsil 3D sillapink, aga napib sinna piisavalt haritud ja mõtlemisvõimelist kaadrit, kes saaks aru sinu probleemist ja mõistaks seda lahendada. Kui auto vedrustuse seadeid on muudetud nt madalamate vedrudega, siis tuleb ka tehase andmetesse suhtuda kriitiliselt (vähemalt saada aru, mis siis muutub).
Muidu auto kuludes tasub nendesse tehase seadetesse suhtuda kerge kahtlusega, sest näiteks kummijunnide pehmemaks muutumisega toimub auto liikudes märksa suurem seadenurkade muutumine, eriti puudutab see kokkujooksu, rattad üritavad end seada lahkujooksule ja mida pehmemad õõtsapuksid, seda rohkem see toimub.
Laiad ja madalad "püksirihmad" kuluvad natuke teise loogikaga, mul kulus mersul tagasillas täitsa kobe rehvipaar suve ja 2000 km-ga siledaks, seejuures driftimata ja kraapimata. Probleemiks oli see, et tagasilla õõtshoobade poldid olid üsna roostes ja ei võimaldanud õiget külgkallet. Kuna antud autol kokkujooksu reguleerides muutub ka külgkalle, siis panid sillamehed mingi poolkõva seade ja suvega olidki rehvid läbi. Et ilmselt tekkis väike lahkujooks (paberil oli kokkujooks pea null).
Otsin esindusest uued poldid, urgitsesin vanad lahti, vahetasin ise ära ja lasin uuesti reguleerida. Väljatrüki järgi läksid kõik jooksud õigeks ja imede ime, rehvid järgmise suvega nagu ei kulunud.
Ennevanasti oli Pärnu mnt-l selline koht nagu Prorehv, seal tegutsesid minuarust Eesti pädevaimad reguleerijad. Seal oldi valmis ka natuke tehase antud seadetest väljaspoole mõtlema. Kahjuks seda enam pole, täna on küll igal matsil 3D sillapink, aga napib sinna piisavalt haritud ja mõtlemisvõimelist kaadrit, kes saaks aru sinu probleemist ja mõistaks seda lahendada. Kui auto vedrustuse seadeid on muudetud nt madalamate vedrudega, siis tuleb ka tehase andmetesse suhtuda kriitiliselt (vähemalt saada aru, mis siis muutub).
Muidu auto kuludes tasub nendesse tehase seadetesse suhtuda kerge kahtlusega, sest näiteks kummijunnide pehmemaks muutumisega toimub auto liikudes märksa suurem seadenurkade muutumine, eriti puudutab see kokkujooksu, rattad üritavad end seada lahkujooksule ja mida pehmemad õõtsapuksid, seda rohkem see toimub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
No ega ma ka olin tookord ikka suht üllatunud, et Fordil on, aga nii mõnegi teise ja veel suht kallima auto juures oleks tegu nagu mingi imeasjaga...Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 14:40Iseroostetav Mondeo õnneks ei kuulu naljalt autosid natuke tundva inimese valikute hulka![]()
Aga jah, jääb üle vaid kadestada, mulle sattus taoline hüve esmaskordselt, inimene õpib kogu elu.
P.S. Töö ei küsi sinult eelistusi.. Kui inimesel on mure ja sa osakd aidata, siis ikka vaatad, kas saab abi anda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 3 külalist