Briti leht: Trump pakub Ukrainale lepingut, mille tingimused on hullemad kui Saksamaale pärast sõdu määratud reparatsioonid (313)
Lauri Laugen
Toimetas: Lauri Laugen
lauri.laugen@delfi.ee
Briti ajaleht Daily Telegraph kirjutab, et USA presidendi Donald Trumpi 500 miljardi dollarise „tasu“ nõudmine Ukrainalt läheb maavaradest palju kaugemale. See puudutab kõike alates sadamatest ja infrastruktuurist kuni nafta ja gaasini ning riigi laiema ressursibaasini.
Eelmisel nädalal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi lauale jõudnud lepingu tingimused kujutavad Daily Telegraphi teatel endast Ukraina tähtajatut majanduslikku koloniseerimist. See seab reparatsioonide kohustuse, mida ei ole võimalik täita. Dokument on tekitanud Kiievis jahmatuse ja paanika, kirjutab ajaleht.
Daily Telegraph sai oma valdusse lepingu projekti, millel on märge „Privileged & Confidential“ ja mis kannab 2025. aasta 7. veebruari kuupäeva. Selles öeldakse, et USA ja Ukraina peaksid asutama ühise investeerimisfondi, et kindlustada, et „konflikti vaenulikud pooled ei saaks kasu Ukraina ülesehitamisest“.
Leping hõlmab „majanduslikku väärtust, mis on seotud Ukraina ressurssidega“, sealhulgas „mineraalsete ressursside, nafta- ja gaasiressursside, sadamate ja muu infrastruktuuriga (nagu kokku lepitud)“, jättes ebaselgeks, mida muud see veel puudutada võib. Leping peaks alluma USA New Yorgi osariigi seadustele seaduste konflikti põhimõtteid arvesse võtmata.
Lepingu järgi võtaks USA 50% Ukraina kaevandatavate ressursside tuludest ja 50% kõigi kolmandatele osalistele väljastatavate uute litsentside finantsväärtusest ressursside tulevase monetiseerimise eest. Sellise tulu kohta on USA-l lisaks pärandiõigus, mis ühe allika sõnul tähendab „maksa kõigepealt meile ja siis toida meie lapsi“.
Washington saaks pea täieliku kontrolli enamiku Ukraina loodusvarade üle. Fondil oleks eksklusiivne õigus otsustada kõigi tulevaste litsentside ja projektide meetod, valikukriteeriumid ja tingimused. Daily Telegraphi teatel näib, et lepingu on kirjutanud erajuristid, mitte USA välisministeeriumi või kaubandusministeeriumi juristid.
Zelenskõi käis idee anda USA-le otsene osalus Ukraina haruldaste muldmetallide ja muude maavarade sektoris välja ise, kui külastas septembris Trump Towerit, lootes sellega kindlustada tulevasi relvasaadetisi, kirjutab ajaleht. Tema kalkulatsioonide järgi pidi see tooma Ukrainasse USA ettevõtteid ja tekitama poliitilise takistuse Venemaa presidendi Vladimir Putini uuele kallaletungile.
Zelenskõi on rõhutanud ohte, mida tekitaks titaani, volframi, uraani, grafiidi ja haruldaste muldmetallide Venemaa kätte sattumine.
Zelenskõi ei oodanud ilmselt, et talle esitatakse tingimused, mis tavaliselt esitatakse sõja kaotanud agressorriikidele. Daily Telegraph kirjutab, et need on hullemad kui pärast teist maailmasõda Saksamaale ja Jaapanile kehtestatud.
Kui see lepinguprojekt heaks kiidetaks, kujutaksid Trumpi nõudmised endast suuremat osa Ukraina SKT-st kui pärast esimest maailmasõda Versailles’ lepinguga Saksamaale määratud reparatsioonid. Samal ajal näib Trump tahtvat Venemaa täielikult karistuseta jätta.
Trump ütles Fox Newsile, et Ukraina on sisuliselt nõustunud USA-le 500 miljardi dollari maksmisega. „Neil on tohutult väärtuslik maa haruldaste muldmetallide, nafta ja gaasi ning muude asjade poolest,“ ütles Trump.
Trump hoiatas, et Ukraina ulatatakse Putinile taldrikul, kui ta need tingimused tagasi lükkab. „Nad võivad diili teha. Nad võivad mitte diili teha. Nad võivad olla ühel päeval Venemaa oma või nad võivad ühel päeval mitte Venemaa oma olla. Aga mina tahan seda raha tagasi,“ lausus Trump.
Trump teatas, et on seni sõjale kulutanud 300 miljardit dollarit, ja lisas, et oleks rumal rohkem kulutada. Tegelikkuses on kongress heaks kiitnud viis abipaketti koguväärtusega 175 miljardit dollarit, millest 70 miljardit dollarit on kulutatud USA-s relvade tootmiseks. Osa on humanitaarabi, aga suurem osa tuleb tagasi maksta.
Jutt Ukraina ressurssidest on muutunud sürreaalseks, märgib Daily Telegraph. Maavarade koguväärtusena on räägitud 26 triljonist dollarist.
Ukrainas on ilmselt Euroopa suurim liitiumi leiukoht. Aga liitiumi hind on pärast mulli purunemist 2022. aastal langenud 88%. Suuri leiukohti avastatakse üle maailma. USA-s endas avastatud liitium muudab Ukraina oma praktiliselt tarbetuks.
Sama kehtib Daily Telegraphi teatel ka haruldaste muldmetallide kohta. Need ei olegi nimelt nii haruldased.
Ukrainas on koobaltit, aga enamikus elektriautode akudes kasutatakse nüüd liitiumraudfosfaati ja koobaltit ei ole enam vaja. Peale selle vähendavad naatriumioon- ja väävlil põhinevad akud tulevast liitiumivajadust nagu ka taaskasutus, kirjutab Daily Telegraph.
Ukraina gaasist rääkides on Juzivska leiukoht osaliselt Putini kontrolli all ning Karpaatides on keeruline geoloogia ja suured kaevanduskulud, mistõttu Chevron loobus seal tegutsemast.
Daily Telegraph kirjutab, et Ukraina ei suudaks mõistliku aja jooksul 500 miljardit dollarit ära maksta, rääkimata sellest, kas on austust väärt tegu kohelda ohvrit nii pärast seda, kui ta on hoidnud liberaalsete demokraatiate rindejoont tohutute ohverdustega kolm aastat. „Kes tegelikult kellele võlgu on, võiks küsida,“ märgib Daily Telegraph.
„Minu diilide tegemise stiil on üsna lihtne ja otsekohene,“ ütleb Trump oma raamatus „The Art of the Deal“ („Diilikunst“). „Ma sihin väga kõrgele ning siis ainult jätkan surumist ja surumist ja surumist, et saada, mida taga ajan.“
„Tavalises kaubanduses võib teine pool lihtsalt minema kõndida. Trumpi nõudmine on neoimperialistliku suurriigi raudrusikaga väljapressimine nõrgemalt riigilt, kellel on selg vastu seina, ja kõike seda kullaaugu pärast, mis eksisteerib peamiselt Trumpi peas,“ kirjutab Daily Telegraph.