Mida Ukrainast õppida?

[a11]

Aga Pevkur arvab, et ei saa miine kasutusele võtta, sest mine tea, äkki Kanadale see ei meeldi.

"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "

´
https://www.err.ee/1609552747/kaitsevae ... st-lahkuda

[BlancoNegro]

Hetkel oleks Eestile oluline neid hakata neid ostma ja tootma. Ukraina kasutab neid hetkel, kuigi Ottawa konventsiooni liige. Venemaa konventsiooni liige ei ole nagunii. Protsessi käigus jõuab sellest konventsioonist lahkuda ka. Kui pärast Ukraina vaherahu hakkab 300 000+ pealine orkide armee Baltimaadesse tungime, siis mõnekümne tuhande mürsu ja piiratud arvu droonidega neid kinni ei hoia.

[Tulihänd]

Aga Pevkur arvab, et ei saa miine kasutusele võtta, sest mine tea, äkki Kanadale see ei meeldi.

"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "

´
https://www.err.ee/1609552747/kaitsevae ... st-lahkuda

Siin seisabki asja iva. Asi on poliitiline. Kui liitlastele ei meeldi, siis me loobume. Kui keegi peaks veel rääkima, et isikuvastased miinid ei anna mingit arvestatavat efekti või on ohuks pigem omadele ja tsiviilidele kui vaenlasele siis see ei pea lihtsalt vett. Ukrainlased vaatavad selle jutu peale nagu pooletoobiseid ja nagu ma siin samas teemas aasta tagasi ka kirjutasin - rahvusvahelised lepped ja õigus on täpselt nii haprad, et täna on, homme pole. Trumpi valguses pole tõendeid vaja kaugelt otsida. Neile kes endid moraali ja eetika ettekäänetel tarbetult piiravad jääb üle vaid õilsana surra. Kõrbes peetud sõdadest on lääneliitlastel miinisõjast trauma. Tuleb sõpradele meelde tuletada ammu unustatud tarkuseid, et eesmärk pühitseb abinõu. Ei pea ju kogu riiki suvaliselt ära mineerima. "Balti liini" rajamise valguses on ju need kohad väga hästi teada kus midagi teha kavatsetakse ja asjad saab ju korralikult tõkestusse integreerida ja omade jaoks korrektselt kaardistada. Kui me muretseme selle pärast, et "aga mis saab pärast sõda?!" siis selleks, et me saaks sellepärast päriselt muretsema hakata, tuleb see sõda esmalt võita.

[Generalissimus]

Isegi ilma miine maha panemata on neis palju kasu. Ainuüksi teadmine, et vastasel need on, teeb agressori elu keerulisemaks.

[gorilla]

Hästi lihtne keiss.

Jalaväevastane fugassmiin elektritoitel, mitte mehaaniline. Patarei jookseb tühjaks 4-5 aastaga ja ongi kogu paanika.

Konkistad on selle tehnoloogia maailmale andnud:

https://en.wikipedia.org/wiki/MAT-120

What made the 120mm MAT-120s submunition unique is the electrical impact fusing system which for all practical purposes totally eliminated the risk of unexploded duds from subsequently detonating. In addition there is no electrical energy stored in the MAT-120 round during storage, transport and even at the time it is fired from the mortar tube, thus greatly reducing any risk of premature detonation. The MAT-120 submunition's electronic impact fuse operates on a capacitor power source located in each submunition which is charged in flight after being fired by a wind generator located in the nose of the projectile. If for what ever reason the electrical fuse fails to function on impact, approximately 35 seconds later a self-destruction feature causes the submunition to detonate; if the self-destruction mechanism fails, in approximately 15 minutes after impact the electrical charge in the capacitor bleeds out, therefore rendering the submunition's electronic fuse system inoperative, rendering the dud submunition inert, unless the capacitor is deliberately recharged from an outside source.[4][5]

120 mm MAT-120s kassettmoona tegi ainulaadseks elektriline löögisulatussüsteem, mis praktiliselt välistas täielikult plahvatamata mürskude hilisema detoneerimise ohu. Lisaks sellele ei salvestata MAT-120 padrunisse elektrienergiat ladustamise, transportimise ja isegi miinipildujast tulistamise ajal, vähendades seega oluliselt enneaegse detonatsiooni ohtu. Kassettmoona MAT-120 elektrooniline löökkaitse töötab kondensaatori toiteallikal, mis asub igas lahingelemendis, mis laetakse lennu ajal pärast seda, kui mürsu ninas paiknev tuulegeneraator on välja lasknud. Kui elektrikaitse mingil põhjusel kokkupõrkel ei tööta, põhjustab umbes 35 sekundi pärast enesehävitusfunktsioon kassettmoona plahvatuse; kui enesehävitusmehhanism ebaõnnestub, siis umbes 15 minuti jooksul pärast kokkupõrget voolab kondensaatori elektrilaeng välja, muutes elektroonilise kaitsmesüsteemi mittetöötavaks, muutes lahingelemendid inertseks, välja arvatud juhul, kui kondensaatorit on tahtlikult laaditud välisest allikast.[4][5]

MAT 120mm on küll 120mm miinipilduja kassettmiin aga põhimõte on arusaadav, vist..

Ma tegin ise tõlketööd, andku jumal mulle andeks.

[Turist 47]

Konventsioon - see on liitujate jaoks vabatahtlik kokkulepe/leping, kindlas küsimuses, sarnaselt mõtlevate inimeste / organisatsioonide / riikide vahel.
Ei muud.

[Kriku]

Enne sõda ei olnud Ukrainal märkimisväärset kaitsetööstust – suured tehased olid viimase 30 aasta jooksul laiali tassitud või muutunud sõja ajal sihtmärkideks. Sõja puhkemise järel tekkis aga väga palju uusi IT-ettevõtteid, metallitehaseid ja väiksed tööstusüksusi, mis suudavad kiiresti reageerida lahinguvälja vajadustele. Paljud ettevõtted on oma tootmisvõimet mitmekordistanud ja neil on väga tugev madaltehnoloogiline (low-tech) võimekus, mis on tihti praktilisem kui kõrgtasemel tehnoloogilised lahendused. Ukraina inseneride tase on väga kõrge ja tihti on nende low-tech Eesti high-tech [kõrgtehnoloogia].

Ukrainas tegutsevad väikesed tehased angaarides, mis meenutavad 1990. aastate Eestit, ja toodavad sõjaväele vajaminevad seadmeid, kusjuures suur osa tootmisest keskendub just lihtsamatele, kuid efektiivsetele relvasüsteemidele, nagu droonid, mis on odavad ja kergesti toodetavad. Seega võib kindlalt väita, et kui Ukrainas poleks tekkinud oma katsetööstusklastrit, kus praegu töötab 800 000 inimest, siis oleks riik juba sõja kaotanud.

Ukrainal oli ja on puudus kõigest ja siis hakkasid ukrainlased ise välja töötama nutikaid lahendusi. Hea näide on, kuidas nad asendasid targa suurtükimoona mitu korda odavama alternatiiviga.

Tark moon maksab väga palju ja seda oli neil väga vähe. Ukrainlased hakkasid aga lõhkekehi kohale toimetama odavate FPV-droonidega, mis on tunduvalt odavam ja targast moonast kergemini kättesaadavam. Ehk nad muutsid nõukaaegsed lõhkekehad kiiresti ja odavalt targaks moonaks.

Üks kaitsetööstusettevõte rajas aga üleriigilise 10 000 sensorist koosneva võrgustiku, mis fikseerib droonide heli ja saadab selle õhtutõrjekuulipildujatele paigaldatud seadmetele. Sealjuures on kuulipildujad I maailmasõjast pärit Maximid, millele paigaldatud lisaseadmed muutsid selle efektiivseks relvaks. Droone ei pruugi pilvede tagant näha, kuid sensoritelt saadud info andis kuulipildujale õige laskenurga.

Eesti ei usalda väikeseid kaitsetööstusettevõtteid, mistõttu pole neil olnud võimalust kasvada. Paljud tooted liigitakse relvaseaduse alla ja lubade taotlemine võtab väga pika aja. Kaitseliitlasena arendan ma oma meeskonnaga madaltehnoloogilisi lahendusi ja olen politsei- ja piirivalveamet​ile (PPA) saatnud mitmeid päringuid. Reaalsus on see, et PPA ei vastagi mulle enam. Hobikorras ehk Kaitseliidu tasandil tehtav arendustöö on peaaegu võimatu, sest PPA nõuetest saab läbi ainult raha ehk investeeringutega. Selle probleemi ees seisab tegelikult palju väiksed meeskondi, kes tahavad Eesti kaitsevõime parandamiseks midagi lihtsat arendada ja toota. Kui kasvõi kümme protsenti kaitse-eelarvest suunata madaltehnoloogilistesse lahendustesse, võiksime saavutada palju suurema kaitsevõime tunduvalt väiksema raha eest. Seega pole Eestis paljud kaitsetööstusvaldkonnas tegutsevad iduettevõtted klassikalises mõtted idud, kuna Eestis ei käi iduettevõtlus ja kaitsetööstus ülereguleerituse tõttu lihtsalt kokku.

Möödunud aastal lõpus võttis riigikogu vastu seaduse, mis leevendas relvaseaduse nõudeid, kuid kaitseministeerium pole siiani suutnud vastu võtta rakendusakte. Seega pole ka siin midagi muutunud.

Kõige suurem probleem on Eestis aga, et meil pole oma lõhkeainetööstust. Aga kui meil pole oma lõhkeinet, siis ei aita ei kõrg- ega madaltehnoloogilised lahendused.

Eestis ollakse üldse kallite relvasüsteemide usku ja need süsteemid hangitakse USAst ja Iisraelist, kus inseneride palgad on mitu korda kõrgemad. Samal ajal on meil Eestis palju suurepäraseid insenere ja tootmisvõimekust, kuid puudub madaltehnoloogiline sõjatööstus. Kui kasvõi kümme protsenti kaitse-eelarvest suunata madaltehnoloogilistesse lahendustesse, võiksime saavutada palju suurema kaitsevõime tunduvalt väiksema raha eest.

https://majandus.postimees.ee/8196448/i ... se-korvale

[BlancoNegro]

https://www.err.ee/1609577704/riik-plaa ... ise-tehast
Midagi ikka toimub. Tuleks nüüd ruttu ära teha. Nö äriline vaade on hetkel teisene. Igasusguse muu stsenaariumi realiseerumine läheb palju kallimaks.
Hetkel vist tuuakse KV-le materjali Poolast ja tarnetega on viivitusi.

[OLAVI]

Üks kaitsetööstusettevõte rajas aga üleriigilise 10 000 sensorist koosneva võrgustiku, mis fikseerib droonide heli ja saadab selle õhtutõrjekuulipildujatele paigaldatud seadmetele.
Sealjuures on kuulipildujad I maailmasõjast pärit Maximid, millele paigaldatud lisaseadmed muutsid selle efektiivseks relvaks.
Droone ei pruugi pilvede tagant näha, kuid sensoritelt saadud info andis kuulipildujale õige laskenurga.

Sellise akustilise sensori tööks vajalik on kõik olemas suvalises nutitelos.
Kui mõni aasta tagasi pakkusin siin välja, et odavaid kasutusest kõrvaldatud (vananenud tarkvaraga) nutiseadmeid kasutades, saab neid olemasolevatele elektriliinidele paigaldades tekitada tervet piiriala hõlmava "akustilise radari", mis annaks pilti tehnika liikumisest, siis see naerdi ka siin välja.

(Ise kasutasin "välimikrofoni" 80'datel oma auto turvamisel, siis läbi une lugesid kokku lahtikeeratavate rattapoltide kriginat, et kas keegi kuskil varastab sigulli või mosse rattaid. (Tookord tavaline teema.)
Öövailkuses linnas kostus rattapoldi keeramise hääl mitme kvartali kaugusele aga tänane telo "kuuleb" veoautot maanteel sõitmas ca 1km kauguselt.)

[davidsoniharald]

Kus sa selle akustilise süsteemi välja pakkusid ja kus sind välja naerdi? Palun viidet.

[Peeter]

Kus sa selle akustilise süsteemi välja pakkusid ja kus sind välja naerdi? Palun viidet.

See teema käis siit läbi küll. Ja see ei ole ka midagi üllatavat: akustiliste sensoritega ettenähtud töösektoris seirevõrgu loomine.
(Tagantjärgi kuskilt midagi uuesti väljaotsida on päris aeganõudev tegevus. Ma hiljuti just "arhiveerimise eesmärgil" lugesin üle enda poolt "eriliselt" jälgitavate teemade (ÕT-valdseid) postitusi ja kah see mahu läbitöötamine võttis oluliselt aega. Mõtlesin, et teen "nuga-saamise tänukõne" (vt: viewtopic.php?p=871801#p871801 ) ja selle ettevalmistuseks lehitsesin postitusi. Ikka päris ajamahukas tegevus. Aga noh, ma tegin seda osaliselt ja ikka prioriteet enda postitustel. Ja aja jooksul olen küllalt jälle-ja-jälle avastanud tõsiasju, et tegelikult pole seda teemat paljud akf-id üldse lugenudki. Ja samas mõni teema hakkabki järsku nii elama, et asjad jäävad kahe slma vahele. Praegugi läheb Vene-Ukraina rahu-teema sellise tempoga, et annab ikka rida jäjel hoida.)

[Madis Reivik]

Telefoni sisemised mikrid pole sellise süsteemi jaoks eriti pädevad, iseasi kui teha nt USB külge eraldi mikker koos eelvõimuga ja kasutada telefoni lihtsalt kommunikeerimiseks.
Tehnilistest nüanssidest on oluline et mikrid oleksid ühesuguse sageduse ja faasikarakteristikuga ning andmeid oleks võimalik ajaliselt korreleerida. See ei ole puhtalt teloga eriti tehtav.

[OLAVI]

Telefoni sisemised mikrid pole sellise süsteemi jaoks eriti pädevad, iseasi kui teha nt USB külge eraldi mikker koos eelvõimuga ja kasutada telefoni lihtsalt kommunikeerimiseks.
Tehnilistest nüanssidest on oluline et mikrid oleksid ühesuguse sageduse ja faasikarakteristikuga ning andmeid oleks võimalik ajaliselt korreleerida. See ei ole puhtalt teloga eriti tehtav.

Kas oled uurinud ise mõne telo mikrofonide tundlikust/tööd mõne spektraalanalüsaatori äpiga, et kohe eitad arvamuse pealt?
Ühes telos võib olla mitmeid mikrofone ja tegelik kõnesalvestus saadakse kõikide mikrofonide signaale digitaalselt töödeldes ning ruumimürasid välja filtreerides.
See spekter, mida mikrofonid ja muud seadme andurid tegelikult suudavad vastu võtta, erineb oluliselt valjuhääldist kuuldavast helist.
Näiteks osad äpid kasutavad infraheli ja vibratsioonide tundmiseks ka kiirendusandurite signaale.

[OLAVI]

Kus sa selle akustilise süsteemi välja pakkusid ja kus sind välja naerdi? Palun viidet.

Arvata võib, et piirikaitses või tankirünnakus, kus oli teemaks, et metsases piirkonnas radarid ei toimi aga teedel liikumiste kohta oleks infot vaja.
Sellise "salakuulajaga" tuvastab isegi 100m kauguselt kruusateel kõndiva inimese.

[seersant Angua]

Muuseas, minu tagasihoidlikel luureandmetel on selle akustilise seiresüsteemi arendamisel eestlaste käsi sügaval sees... Täna Ukrainas, loodame et peagi ka meil.