´"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "
https://www.err.ee/1609552747/kaitsevae ... st-lahkuda
´"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "
Siin seisabki asja iva. Asi on poliitiline. Kui liitlastele ei meeldi, siis me loobume. Kui keegi peaks veel rääkima, et isikuvastased miinid ei anna mingit arvestatavat efekti või on ohuks pigem omadele ja tsiviilidele kui vaenlasele siis see ei pea lihtsalt vett. Ukrainlased vaatavad selle jutu peale nagu pooletoobiseid ja nagu ma siin samas teemas aasta tagasi ka kirjutasin - rahvusvahelised lepped ja õigus on täpselt nii haprad, et täna on, homme pole. Trumpi valguses pole tõendeid vaja kaugelt otsida. Neile kes endid moraali ja eetika ettekäänetel tarbetult piiravad jääb üle vaid õilsana surra. Kõrbes peetud sõdadest on lääneliitlastel miinisõjast trauma. Tuleb sõpradele meelde tuletada ammu unustatud tarkuseid, et eesmärk pühitseb abinõu. Ei pea ju kogu riiki suvaliselt ära mineerima. "Balti liini" rajamise valguses on ju need kohad väga hästi teada kus midagi teha kavatsetakse ja asjad saab ju korralikult tõkestusse integreerida ja omade jaoks korrektselt kaardistada. Kui me muretseme selle pärast, et "aga mis saab pärast sõda?!" siis selleks, et me saaks sellepärast päriselt muretsema hakata, tuleb see sõda esmalt võita.a11 kirjutas: ↑17 Veebr, 2025 11:18 Aga Pevkur arvab, et ei saa miine kasutusele võtta, sest mine tea, äkki Kanadale see ei meeldi.´"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "
https://www.err.ee/1609552747/kaitsevae ... st-lahkuda
What made the 120mm MAT-120s submunition unique is the electrical impact fusing system which for all practical purposes totally eliminated the risk of unexploded duds from subsequently detonating. In addition there is no electrical energy stored in the MAT-120 round during storage, transport and even at the time it is fired from the mortar tube, thus greatly reducing any risk of premature detonation. The MAT-120 submunition's electronic impact fuse operates on a capacitor power source located in each submunition which is charged in flight after being fired by a wind generator located in the nose of the projectile. If for what ever reason the electrical fuse fails to function on impact, approximately 35 seconds later a self-destruction feature causes the submunition to detonate; if the self-destruction mechanism fails, in approximately 15 minutes after impact the electrical charge in the capacitor bleeds out, therefore rendering the submunition's electronic fuse system inoperative, rendering the dud submunition inert, unless the capacitor is deliberately recharged from an outside source.[4][5]
MAT 120mm on küll 120mm miinipilduja kassettmiin aga põhimõte on arusaadav, vist..120 mm MAT-120s kassettmoona tegi ainulaadseks elektriline löögisulatussüsteem, mis praktiliselt välistas täielikult plahvatamata mürskude hilisema detoneerimise ohu. Lisaks sellele ei salvestata MAT-120 padrunisse elektrienergiat ladustamise, transportimise ja isegi miinipildujast tulistamise ajal, vähendades seega oluliselt enneaegse detonatsiooni ohtu. Kassettmoona MAT-120 elektrooniline löökkaitse töötab kondensaatori toiteallikal, mis asub igas lahingelemendis, mis laetakse lennu ajal pärast seda, kui mürsu ninas paiknev tuulegeneraator on välja lasknud. Kui elektrikaitse mingil põhjusel kokkupõrkel ei tööta, põhjustab umbes 35 sekundi pärast enesehävitusfunktsioon kassettmoona plahvatuse; kui enesehävitusmehhanism ebaõnnestub, siis umbes 15 minuti jooksul pärast kokkupõrget voolab kondensaatori elektrilaeng välja, muutes elektroonilise kaitsmesüsteemi mittetöötavaks, muutes lahingelemendid inertseks, välja arvatud juhul, kui kondensaatorit on tahtlikult laaditud välisest allikast.[4][5]
Enne sõda ei olnud Ukrainal märkimisväärset kaitsetööstust – suured tehased olid viimase 30 aasta jooksul laiali tassitud või muutunud sõja ajal sihtmärkideks. Sõja puhkemise järel tekkis aga väga palju uusi IT-ettevõtteid, metallitehaseid ja väiksed tööstusüksusi, mis suudavad kiiresti reageerida lahinguvälja vajadustele. Paljud ettevõtted on oma tootmisvõimet mitmekordistanud ja neil on väga tugev madaltehnoloogiline (low-tech) võimekus, mis on tihti praktilisem kui kõrgtasemel tehnoloogilised lahendused. Ukraina inseneride tase on väga kõrge ja tihti on nende low-tech Eesti high-tech [kõrgtehnoloogia].
Ukrainas tegutsevad väikesed tehased angaarides, mis meenutavad 1990. aastate Eestit, ja toodavad sõjaväele vajaminevad seadmeid, kusjuures suur osa tootmisest keskendub just lihtsamatele, kuid efektiivsetele relvasüsteemidele, nagu droonid, mis on odavad ja kergesti toodetavad. Seega võib kindlalt väita, et kui Ukrainas poleks tekkinud oma katsetööstusklastrit, kus praegu töötab 800 000 inimest, siis oleks riik juba sõja kaotanud.
Ukrainal oli ja on puudus kõigest ja siis hakkasid ukrainlased ise välja töötama nutikaid lahendusi. Hea näide on, kuidas nad asendasid targa suurtükimoona mitu korda odavama alternatiiviga.
Tark moon maksab väga palju ja seda oli neil väga vähe. Ukrainlased hakkasid aga lõhkekehi kohale toimetama odavate FPV-droonidega, mis on tunduvalt odavam ja targast moonast kergemini kättesaadavam. Ehk nad muutsid nõukaaegsed lõhkekehad kiiresti ja odavalt targaks moonaks.
Üks kaitsetööstusettevõte rajas aga üleriigilise 10 000 sensorist koosneva võrgustiku, mis fikseerib droonide heli ja saadab selle õhtutõrjekuulipildujatele paigaldatud seadmetele. Sealjuures on kuulipildujad I maailmasõjast pärit Maximid, millele paigaldatud lisaseadmed muutsid selle efektiivseks relvaks. Droone ei pruugi pilvede tagant näha, kuid sensoritelt saadud info andis kuulipildujale õige laskenurga.
https://majandus.postimees.ee/8196448/i ... se-korvaleEesti ei usalda väikeseid kaitsetööstusettevõtteid, mistõttu pole neil olnud võimalust kasvada. Paljud tooted liigitakse relvaseaduse alla ja lubade taotlemine võtab väga pika aja. Kaitseliitlasena arendan ma oma meeskonnaga madaltehnoloogilisi lahendusi ja olen politsei- ja piirivalveametile (PPA) saatnud mitmeid päringuid. Reaalsus on see, et PPA ei vastagi mulle enam. Hobikorras ehk Kaitseliidu tasandil tehtav arendustöö on peaaegu võimatu, sest PPA nõuetest saab läbi ainult raha ehk investeeringutega. Selle probleemi ees seisab tegelikult palju väiksed meeskondi, kes tahavad Eesti kaitsevõime parandamiseks midagi lihtsat arendada ja toota. Kui kasvõi kümme protsenti kaitse-eelarvest suunata madaltehnoloogilistesse lahendustesse, võiksime saavutada palju suurema kaitsevõime tunduvalt väiksema raha eest. Seega pole Eestis paljud kaitsetööstusvaldkonnas tegutsevad iduettevõtted klassikalises mõtted idud, kuna Eestis ei käi iduettevõtlus ja kaitsetööstus ülereguleerituse tõttu lihtsalt kokku.
Möödunud aastal lõpus võttis riigikogu vastu seaduse, mis leevendas relvaseaduse nõudeid, kuid kaitseministeerium pole siiani suutnud vastu võtta rakendusakte. Seega pole ka siin midagi muutunud.
Kõige suurem probleem on Eestis aga, et meil pole oma lõhkeainetööstust. Aga kui meil pole oma lõhkeinet, siis ei aita ei kõrg- ega madaltehnoloogilised lahendused.
Eestis ollakse üldse kallite relvasüsteemide usku ja need süsteemid hangitakse USAst ja Iisraelist, kus inseneride palgad on mitu korda kõrgemad. Samal ajal on meil Eestis palju suurepäraseid insenere ja tootmisvõimekust, kuid puudub madaltehnoloogiline sõjatööstus. Kui kasvõi kümme protsenti kaitse-eelarvest suunata madaltehnoloogilistesse lahendustesse, võiksime saavutada palju suurema kaitsevõime tunduvalt väiksema raha eest.
Sellise akustilise sensori tööks vajalik on kõik olemas suvalises nutitelos.Kriku kirjutas: ↑22 Veebr, 2025 8:40Üks kaitsetööstusettevõte rajas aga üleriigilise 10 000 sensorist koosneva võrgustiku, mis fikseerib droonide heli ja saadab selle õhtutõrjekuulipildujatele paigaldatud seadmetele.
Sealjuures on kuulipildujad I maailmasõjast pärit Maximid, millele paigaldatud lisaseadmed muutsid selle efektiivseks relvaks.
Droone ei pruugi pilvede tagant näha, kuid sensoritelt saadud info andis kuulipildujale õige laskenurga.
See teema käis siit läbi küll. Ja see ei ole ka midagi üllatavat: akustiliste sensoritega ettenähtud töösektoris seirevõrgu loomine.davidsoniharald kirjutas: ↑22 Veebr, 2025 13:46 Kus sa selle akustilise süsteemi välja pakkusid ja kus sind välja naerdi? Palun viidet.
Kas oled uurinud ise mõne telo mikrofonide tundlikust/tööd mõne spektraalanalüsaatori äpiga, et kohe eitad arvamuse pealt?Madis Reivik kirjutas: ↑22 Veebr, 2025 13:59 Telefoni sisemised mikrid pole sellise süsteemi jaoks eriti pädevad, iseasi kui teha nt USB külge eraldi mikker koos eelvõimuga ja kasutada telefoni lihtsalt kommunikeerimiseks.
Tehnilistest nüanssidest on oluline et mikrid oleksid ühesuguse sageduse ja faasikarakteristikuga ning andmeid oleks võimalik ajaliselt korreleerida. See ei ole puhtalt teloga eriti tehtav.
Arvata võib, et piirikaitses või tankirünnakus, kus oli teemaks, et metsases piirkonnas radarid ei toimi aga teedel liikumiste kohta oleks infot vaja.davidsoniharald kirjutas: ↑22 Veebr, 2025 13:46 Kus sa selle akustilise süsteemi välja pakkusid ja kus sind välja naerdi? Palun viidet.
Kasutajad foorumit lugemas: kangelaspioneer ja 10 külalist