Ahjuga või ahjuta

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
OLAVI
Liige
Postitusi: 2799
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 13:13
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.
Ei ole, seal on jutt samaväärse hoone ehitusmaksumusest, mitte majakese väärtusest.
Ja kuna ei ole määratud, et millist maksumust ja millise kulumiprotsendiga arvestatakse, siis see sõna "maksumus" on väga laialivalguv mõiste.

Kui tänapäevase ehituse juures arvestatakse hoone kasutusajaks 50 aastat ja kui märkida hoone projekti hoone planeeritud kasutusajaks näiteks 100 aastat, siis peab projektis näitama, et milliseid materjale kasutades on nii pikk ekspluatatsiooni aeg saavutatav. (Roostevabad naelad, armatuur, jne.)

Ehk kui eelmise sajandi 60'datel ehitatud hoone projektis on märgitus kasutusajaks 50 aastat ja sellele ei ole vahepeal tõendatud renoveerimist tehtud, siis sellise hoone väärtus võib juriidiliselt läheneda nullile.
(Olen ise ühe sellise hoone renoveerinud ja nüüd on registris märgitud hoone valmimisajaks ja esmaseks kasutuselevõtuks 1970a ning viimane kasutusluba kehtib alates 2010a, ehk kuni 2060 aastani võiks olla hooletu.)

Siin tekkibki ametnikega vaidluse koht, kus üle 60 aasta vanuse hoone omanik peab hakkama ametnikele tõestama, et kas tema soovib renoveerida "elamut" või seaduse mõttes "majakujuliselt ladustatud ohtliku jäädet" ja kui palju selle objekti väärtus erineb nullist.

Kui rangelt neid nõudeid järgima hakatakse ja mil määral need meie elu mõjutaks, hakkame nägema suvel kehtestatavatest rakendusaktidest.

(Näiteks kui Soomes saabub eramu sadeveedrenaažitorustiku projekteeritud eluea aja täitumine, siis omanik peab hoone kasutusloa kehtivuse pikendamiseks selle torustiku tähtaja ületamise tõttu välja vahetama, olenemata kas see torustik hetkel toimib.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1692
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kle jää ikka oma liistude juurde. See juriidika käib sul veidi üle mõistuse.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43977
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fucs kirjutas: 14 Veebr, 2025 14:51 Seal selles manuaalis on väike veakene...

"Värske õhu juurdevool ruumi peab toimuma 1-2 korda tunnis"
Mitte juurdevool vaid õhuvahetus. Vent peab tagama, et 1-2 tunni jooksul peab vahetuma kogu õhk ruumis.
Kuidas sa sellise maja kütmist ette kujutad, kui ööpäevas vahetub ühk majas 12-24 korda? :shock:
Eeldan, et sa pidasid silmas venti üldiselt, mitte kütteseadme venti.
Eramajale mõeldud soojatagastusega ventagregaadid on enamasti jõudlusega 250-500 m3 ööpäevas.
250 m3 on ühekordse 100 m2 maja õhu hulk ja 500 kahekordse oma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43044
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 14:15
Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 13:13
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.
Ei ole, seal on jutt samaväärse hoone ehitusmaksumusest, mitte majakese väärtusest.
Ja kuna ei ole määratud, et millist maksumust ja millise kulumiprotsendiga arvestatakse, siis see sõna "maksumus" on väga laialivalguv mõiste.
Kohus otsustab. Igatahes ei ole see sama, mis majakese väärtus, nagu sa ülal kirjutasid.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4609
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Jaanus2 »

Õhuvahetust 1-2x tunnis loetakse lihtsalt eluruumide normaalseks õhuvahetuseks. Kütteseade peab põlemiseks vajaliku õhu saama sellele lisaks kusagilt. Korralikult soojustatud ja mehhaanilise ventilatsiooniga majas lahendatakse see tavaliselt nii, et ahi saab oma õhu väljast eraldi toru kaudu.
Vanamoodsas majas, kus õhk sisenes pragude kaudu, oli ahi ise ventilatsiooniseadme eest ja hoolitses hea õhuvahetuse eest.
Peeter
Liige
Postitusi: 3702
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Peeter »

Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 14:36
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 14:15
Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 13:13 Ei ole, seal on jutt samaväärse hoone ehitusmaksumusest, mitte majakese väärtusest.
Ja kuna ei ole määratud, et millist maksumust ja millise kulumiprotsendiga arvestatakse, siis see sõna "maksumus" on väga laialivalguv mõiste.
Kohus otsustab. Igatahes ei ole see sama, mis majakese väärtus, nagu sa ülal kirjutasid.
Kogu see sõnastus ongi "laialivalguv". Oled oma urjadniku ja/või ehitusjärelevalve ja/või KOV-iga tülis, ja siis öeldaksegi, et analoogne "putka maksab ... (nt elu24 :mrgreen: või kv24 :dont_know: vmt "pädeva ekspertiisi" alusel jne andmetel) 50 tuhat (hoone, mitte kinnistu) ja tuvastatud paikvaatluse alusles on hinnatud et samaväärsete ehitustööde maksumus pädevate valdkonna-ekspertide hinnangu alusel (kredex, pangad, kinnisvara remondiga seotud pädeva tasemega ettevõtted) on 25 tuhat, ja oledki perses omadega. :evil: Selle teostatud tööde hinna kohta on juba praegu ju seisukoht, et seda ei toetata, ega finantseerita, kui pädevate ekspertide hinnangul on ehituspakkumised liiga odavad ja ei ole oma pädevust tõestanud ettevõtete poolt koostatud. Nii pank kui "Eisaa!" ütlevad kohe, et laenutaotluses märgitud ehitusmaksumus ei ole valdkonna tasemega kooskõlas ja lihtsalt laenu ei anta, mine otsi pädevam projektimeeskond ja tule pädeva jutuga tagasi, siis vaatame uuesti. :twisted:
Minnes tagasi asja juurde, siis oledki hädas, kui KOV ütleb ametlikus dokumendis, et oled seadust rikkunud, kuna olematu väärtusega hoones (kv akt juures) on teostatud suuremahulisi ehitustöid (lisadokumendiks hankepakkumine samaväärsete tööde teostamiseks võtmed kätte meetodil sisaldades (sest hoone omanikul ei ole omal esitada kehtivate pädevustega tööde teostajaid): projekteerimine, kooskõlastamine, ehitustegevus, utiliseerimine, objekti heakorrastus tööde järel, asja-ajamistasu jne). Vana maja ülesputitama asudes pole 1/4 senisest maksumusest ära kulutada mitte mingi probleem, isegi olen niimoodi raha ära põletanud omal ajal paarkümmend aastat tagasi. Ja mitte enam 1/4, vaid (nagu vana majakesega ikka) niimoodi, et 300 000 eeguga ostad ja siis taod lõdvalt samapalju 3-400 tuhat otsa. Ega sa lobudikku ju 300-ga osta, ikka kinnistut Tartu linnas ju: 300 ja asi käden, ja seejärel hütt ribadeks ja esimesel aastal läks kohe 400 otsa. Seejärel kaks aastat hiljem uue projekti ja ehitusloaga lammutus- ja laiendustööd, ja jälle sitaks pappi läks sisse jne. Maksab kinnistu, lobudik on kinnistu osa, aga lobudik ise ei maksa ju midagi, kui "lobudkiu-eelarve" päris miinuses ei ole (lammutus ja äravedu) ja ka 0-is ei ole, siis on ju hästigi.

Btw- oli teema mõni aeg tagasi, kus värske Helsingi-eestlane kurtis, et ostis 3-toalise korteri. Rääkis, et täitsa pekkis, 200-ga ostis. Ja poole aasta pärast olevat tulnud teade KOV-ilt, et vastavalt dokumentatsioonile on antud kortermajas kütte- ja tarbeveetorustiku eluiga otsa saanud ja vaja on teostada antud sõlmedes remonditööd, ehk vahetada välja torustikud, muidu peatatakse kasutusluba. KÜ võttis vastu otsuse, et tööd tuleb teostada (no ei saagi ju teisiti). Osade korteriomandite omanikuks oli samas ka KOV-ise, nii, et kogu otsustus- ja teostusprotsess käis rangelt vastavalt kohalikel tavadele ja seadustele. Ütles, et sa ei kujuta ettegi mida see Soome korraldus-standardites tähendab (ma olin ise Eestis KÜ-s juba sellise töö organiseerinud, ja ta teadis seda). Esiteks tööde teostamiseks tuleb kortermaja vabastada ja anda üle ehitusettevõttele, kes töid teostab. Ütles, et ja võtadki ja otsid omale üüripinna ehituse ajaks ja vabastad korteri vedades kogu oma träni minema- ja seda kõike igaüks ise ja oma kuludega. Korter peab olema ehitustöödeks tühi. Ka tema kolis kogu varaga välja. Nüüd tuleb pärl- hind. Tüüp teadis, kuidas tol ajal ma tarbevee püstakute remonti orgunnisin ja kuidas töid teostava ettevõttega otse suheldes (jättes välja "pädevustega vahendajad") 3-4 tuhandega ühe 5-se püstakuid tehtud saime. Ja et kuidas ja milliste kokkulepetega kõiki 5-de korterisse üheaegselt ja millistes lubatud "käiguradades ja ulatustes ja ruutmeetrites" üldse sisse lastakse ja mitu sentimeetrit kuskilt krohvi praguneda võib ja "kes pärast koristab jne" piksevarras olemine jne. Küsis, et no mis sa arvad palju selline värk Helsingis maksab? No ma pakkusin, et kui nii küsib siis 10-12 ehk? Ikkagi Helsingi ju. Muigas. No 15? Muigas. 25? Oi-ei. Igalt korterilt 50 tonni. Torutööde eest. Tööd projekti ja lepinguga kokku lepitud ja fikseeritud. Ise midagi teha ei saa ega ka ei tohigi, sest ettevõte vastutab ja "ega sul ju Helsingi-pädevusdokumente pole ju!" Isegi oma korteris vannitoas Kiilto või Mira vmt niiskustõketki ei tohi teha, sest seda teeb ettevõte, kes väljastab teostatud niiskustõkketöödega saadud membraani nõuetele vastavuse kohta akti. See töö, kui soovi avaldad, või vajalikuks osutub, maksab lisaks 15 tuhat per korter. Ütles, et täitsa perses- maksa. Mitte mingit varianti maksmisest pääsemiseks ei ole. Ise mitte midagi teha ei saa, ega ka või. Rääkis, et oleks pidanud kohe mingi üksikhüti ostma, aga proua tahtis kesklinna poole korterit. Pani müüki. Ütles, et nüüd müües käib selle 50 ümber sabatants, ostjad teavad, et maksta tuleb. Dokumentatsioon ja puha jne. 200 maksab, aga 50-ne renoveerimiskohustuse nõue on avalikult fikseerituna seljas. Kas müüd 150-ga, või maksad ise see 50 ära ja müüd siis jälle 200-ga. Lihtsalt korras (dokumentidega) korter maksab 200. Ütles, et meie arusaamades täitsa perses, et täiesti normaalses korras torustikuga majale KOV lihtsalt saadab teatise, et vastavalt (millalgi) esitatud ehitusdokumentatsioonile on teie hoone/hooneosa amortiseerunud ja selle tõttu kasutusluba tühistakse, kui seda ei vahetata välja ja ei esitata teostatud tööde kohta akte KOV-le. Sai korteri müüdud, aga tema müügijärgne korteri eest hoolitsemise asjad väärivad veel omakorda eraldi postitust. (Selle teema valguses: paljalt torustike remont/välja vahetamine moodustas korteriomanikele esitatavas arves 1/4 korteri reaalsest hetke keskmisest väärtusest.)
Ja siis koos leidsime, et meil Eestis on veel piisavalt arenguruumi ehitustegevuse hinnastamises.
Viimati muutis Peeter, 22 Veebr, 2025 16:39, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43044
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

Peeter kirjutas: 22 Veebr, 2025 16:24hoone, mitte kinnistu
Ehitiste käive vallasasjadena lõppes 31.12.2003.
Peeter
Liige
Postitusi: 3702
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Peeter »

Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 16:26
Peeter kirjutas: 22 Veebr, 2025 16:24hoone, mitte kinnistu
Ehitiste käive vallasasjadena lõppes 31.12.2003.
Ma pidasin silmas asjaolu, et taolistes oludes "see 300" ei maksta mitte selle hüti pärast, vaid kinnistu pärast. Otsitakse kohta. Selline lobudik on kinnistu üks osa, nagu näiteks ka garaaž või saun või mõni muu antud kinnistul asuv hoone või rajatis, või ka mõni muu eluhoone. Aga see ei tähenda, et see kinnistu ostuhind on nüüd kohe ainult selle lobudiku hind. Näitena: no on mingi "erimesimagus" kinnistu, akteeritud hind nt ca 10 miljon euri, kinnistul mingi iidamast-aadamast lobudik akteeritud väärtusega sümboolselt 1 euro. Lähed seda nüüd kindlustama- no-jee-jee sul keegi seda hütti 10 miljoni peale kidlustab. Üritad sa rääkida taastamisväärtusest või mida iganes, aga 10 miljoni peale sul seda kinnistul asuvat hoonet keegi ei kindlusta. Ei hoonena, ega kinnistuna. Kui nüüd minna teemaks, et lähtume kinnistupõhiselt, siis tänapäeval võib mõne vanema väsinud majaga kinnistul pühendunud pererahva poolt teostatud haljastustööde maht "alternatiivse rajamispakkumisena" ulatuda lõdvalt üle neljandiku kinnistu senisest väärtusest. NB! Olen ise nii nõuandjana koostanud, kui ka aitanud rajada haljastusprojekti alusel teostavat aeda, nii maastiku-, taimestiku-, kui kinnistusiseste teedealuste rajatiste ja lisaks välielektri ja sade- ja kanalisatsioonitöödega. (Esimene oli enda oma, edasi võimaldasin tehnikat kasutada ja jagasin omandatud kogemusi). See jutt on muidugi mul kõlavaks kirjutatud, aga niimoodi need tööd ka hankementluses või hindamises-akteerimises kirja lähevad. Ja see on lihtsalt: teed uue sissesõidu kinnistule, tõmbad kopad ja muu tehnika peale ja teed ka aia kõrgusplaneeringu korda. Vana kanalka pead ära uuendama. Veetrassi vana asemele paned ka uue. Teed ühe tööna. Ja see siin kirjeldatu juba vajab ehitusluba ja kooskõlastusi. Papp juba jookseb, ja mitte vähe. Ja oleks ilgelt jabur, kui tuginedes nüüd sellele "kinnistupõhisele käsitlusele" avaneks võimalus nõuda kõigi sellel kinnistul olevate hoonete vastavust uutele direktiividele.
"Kodutunde" laadsed projektid saaks siis reas lõdvalt hinnata üle selle 1/4 määralisteks projektideks..... Palju juba imbväljaku rajamine maksma läheks? Koos kogu vajaliku dokumentatsiooni ja kooskõlastustega? Võrreldes hüti või siis ka isegi selle kinnistu hinnaga? Eriti, kui see veel kuskil Eestimaal võsas-perifeerias asub?
Eks siis rakendusaktidest näeb....
Viimati muutis Peeter, 22 Veebr, 2025 17:11, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43044
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

Peeter kirjutas: 22 Veebr, 2025 17:06
Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 16:26
Peeter kirjutas: 22 Veebr, 2025 16:24hoone, mitte kinnistu
Ehitiste käive vallasasjadena lõppes 31.12.2003.
Ma pidasin silmas asjaolu, et taolistes oludes "see 300" ei maksta mitte selle hüti pärast, vaid kinnistu pärast. Otsitakse kohta. Selline lobudik on kinnistu üks osa, nagu näiteks ka garaaž või suaun või mõni muu hoone, ka eluhoone.
Jah. Termin on "oluline osa".
Peeter kirjutas: 22 Veebr, 2025 17:06Aga see ei tähenda, et see kinnistu ostuhind on nüüd kohe ainult selle lobudiku hind.
Muidugi mitte, aga kuidas see asjasse puutub, kui "lobudiku hind" ise asjasse ei puutu?
Peeter
Liige
Postitusi: 3702
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Peeter »

Ma lihtsalt näitasin erinevaid olukordi, kus nüüdse aretuse võimaliku variatsiooni korral võib ka tagantjärgi tulla mingi tont ja ütelda, et sinu maja peab nüüd vastama uutele nõuetele, kuna sa oled siin hullult raha kulutanud... (või oled sa maksupettur?) Sellist jama ei tohiks lihtsalt seadus võimaldada.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16666
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Fucs »

OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19 20 aastat on lennates möödunud ja lauale jõuavad teemad, mis EU liitumisdokumentide allkirjastamisel oli veel "kauge tulevik" ja milledest "iga mees" tõotas oma kanguse ja kavalusega üle olla.
Neile, kes jälgivad asjade arengut ei tule sellised muutused üllatusena.

https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... 3%B5uetega.
Alates 1. märtsist 2025 loetakse üleminek toimunuks ka kõikide väikeelamute puhul ehk sellest kuupäevast peavad kõik püstitatavad väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. märtsist 2025, olema vastavuses liginullenergiahoone nõuetega.
See puudutab uusehitusi, mitte renoveeritud või ümberehitatavaid ehitisi. Kui ehitad vanale uue osa juurde, ehk "püstitad", siis puudutab seda uut osa. "Püstitamine" on üks ehitamise alaliike.
Madalenergiahoonete ehitamine oli vaheetapp üleminekul liginullenergiahoonete ehitamisele. Üleminek toimus avalikel hoonetel 2019. aastast ning kõikidel muudel uutel hoonetel 2020. aastast. Alates 1. märtsist 2025 loetakse üleminek toimunuks ka kõikide väikeelamute puhul ehk sellest kuupäevast peavad kõik püstitatavad väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. märtsist 2025, olema vastavuses liginullenergiahoone nõuetega.
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19 Teema mida paljud ei ole kindlasti märkanud on uuendus kehtivas Ehitusseadustikus, kus oluliseks rekonstrueerimiseks ei loeta mitte ainult pindade suurendamist (nagu varem) vaid ka teostatavate tööde maksumust (1/4 olemasoleva väärtusest).
Oluline rekonstrueerimine on Ehitusloa kohustusega tegevus.
Ehitusloa ja ehitusteatise kohustusega tegevused
.
Ehitusluba ja Ehitusteatis.png
Ehitusluba antakse ja/või ehitusteatis esitatakse erinevate tegevuste jaoks/puhul. Liginullenergiahoone nõuded kehtivad ehitise püstitamiseks antud ehitusloa ja ehitusteatiste puhul.
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19 Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 14:15
Kriku kirjutas: 22 Veebr, 2025 13:13
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.
Ei ole, seal on jutt samaväärse hoone ehitusmaksumusest, mitte majakese väärtusest.
Ja kuna ei ole määratud, et millist maksumust ja millise kulumiprotsendiga arvestatakse, siis see sõna "maksumus" on väga laialivalguv mõiste.
On ju määratud, millist maksumust arvestatakse. Samaväärse UUE hoone ehitamise keskmisest ehitusmaksumusest. Uuel ehitisel pole mingit kulumiprotsenti.
Sinu "10 000eur väärtusega majake" ei ole uue samaväärse maja ehitamise keskmine hind vaid sa räägid mingist vana maja "jääkihinnast" vms.
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 14:15 Kui tänapäevase ehituse juures arvestatakse hoone kasutusajaks 50 aastat ja kui märkida hoone projekti hoone planeeritud kasutusajaks näiteks 100 aastat, siis peab projektis näitama, et milliseid materjale kasutades on nii pikk ekspluatatsiooni aeg saavutatav. (Roostevabad naelad, armatuur, jne.)

Ehk kui eelmise sajandi 60'datel ehitatud hoone projektis on märgitus kasutusajaks 50 aastat ja sellele ei ole vahepeal tõendatud renoveerimist tehtud, siis sellise hoone väärtus võib juriidiliselt läheneda nullile.
(Olen ise ühe sellise hoone renoveerinud ja nüüd on registris märgitud hoone valmimisajaks ja esmaseks kasutuselevõtuks 1970a ning viimane kasutusluba kehtib alates 2010a, ehk kuni 2060 aastani võiks olla hooletu.)

Siin tekkibki ametnikega vaidluse koht, kus üle 60 aasta vanuse hoone omanik peab hakkama ametnikele tõestama, et kas tema soovib renoveerida "elamut" või seaduse mõttes "majakujuliselt ladustatud ohtliku jäädet" ja kui palju selle objekti väärtus erineb nullist.
See pole oluline palju on objekti ehituslik jääkväärtus või hetke turuväärtus. "Oluliseks renoveerimiseks", mille järgselt tuleb saavutada vastavad kWh/(m²·a) muutub see siis, kui selle hind ületab 1/4 samaväärse uue elamu püstitamise keskmise väärtuse.

Ehk, et tagasi tulles algusesse....
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 12:19 Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.
* Kui sa asendad vana (ahi, pliit, katus) samaväärsega, siis see ei ole ümberehitamine ega renoveerimine
EhS § 4. Ehitamine
(3)Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.
Kusjuures kui häda mingite maksumuste näitamisega väga suur on, siis uue pliidi ja ahju võib "majakesse" ka ise ehitada või väita, et ehitasid ise 0 tööraha eest... aga see pole oluline 8)
§ 9.

(2) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015137?leiaKehtiv
* Kui see majake on nii väike, et analoogse uue maja ehitamise keskmine maksumus on 10 000 EUR koos ahju, pliidi ja katusega, siis seal millegi renoveerimine ja ümberehitamine (mitte vana osa samaväärsega asendamine) 2500 eest ongi juba nii nagu kirjutatud - 1/4 ehitisest ümberehitamine.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2799
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

Fucs kirjutas: 22 Veebr, 2025 19:31 ....
Ehk, et tagasi tulles algusesse....
....
.... , siis ma jagasin ainult infot, mitte ei tulnud vaidlema ja kirjutasin, et: "Kuidas seadusemuudatused meie elu edaspidi puudutavad, näeme kui rakendusaktid on vastu võetud".

Keda teema puudutab, saavad natuke oma elu seada ja keda ei puuduta, elagu needki rõõmsalt edasi. :roll:
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43044
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 21:23
Fucs kirjutas: 22 Veebr, 2025 19:31 ....
Ehk, et tagasi tulles algusesse....
....
.... , siis ma jagasin ainult infot, mitte ei tulnud vaidlema
Sinu jagatud info oli ekslik. Ole palun edaspidi hoolikam.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2799
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

Kriku kirjutas: 23 Veebr, 2025 8:45
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 21:23
Fucs kirjutas: 22 Veebr, 2025 19:31 ....
Ehk, et tagasi tulles algusesse....
....
.... , siis ma jagasin ainult infot, mitte ei tulnud vaidlema
Sinu jagatud info oli ekslik. Ole palun edaspidi hoolikam.
Milline minu viidatud seadusessätte punkt on ekslik?

Kui vastata ei oska, siis võib kustutada nagu teisedki minu eilsed postitused.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
alfa hotel
Liige
Postitusi: 315
Liitunud: 08 Mär, 2018 21:14
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas alfa hotel »

OLAVI kirjutas: 23 Veebr, 2025 10:05
Kriku kirjutas: 23 Veebr, 2025 8:45
OLAVI kirjutas: 22 Veebr, 2025 21:23
.... , siis ma jagasin ainult infot, mitte ei tulnud vaidlema
Sinu jagatud info oli ekslik. Ole palun edaspidi hoolikam.
Milline minu viidatud seadusessätte punkt on ekslik?

Kui vastata ei oska, siis võib kustutada nagu teisedki minu eilsed postitused.
See oli vale:
“Ehk kui 10 000eur väärtusega majakesse ehitada uus pliit, ahi ja uus katus, tööde kogumaksumusega üle 2500eur, siis see oleks Ehitusseadustiku mõistes "Oluline renoveerimine" ja vastavalt seadusele peaks see majake pärast rekonstrueerimist vastama kehtivatele Energiatõhususe miinimumnõuetele.”
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 3 külalist