Autotehnikateema

[wolfgang]

Värskes Autolehes on üks suurte linnamaasturite võrdlustest, mis on kui õpikunäide sellest, et see hübriidautode haipimine on lihtsalt jamps. Mazda osales seal seninägematu 3.3 liitrise rida-6 diisliga (!), mis hoolimata 245-st hobujõust ja igasugu hübriidjampsi puudumisest, võttis Hyundai ja Volvo konkurentidest (mis kasutasid downisize "moodsat" bensuturbot ja hübriidi) umbes 2 liitrit kütust vähem 100 km läbimiseks, pakkus sarnast kiirendust, kuid oli oluliselt kiirem (180 kmh vs 220 kmh). Arusaadavalt oli ka CO2 emissioon väiksem.

Jääbki segaseks, miks neid diiselautosid üritatakse surnuks maksustada, kui tegelikult eksisteerib nii kütuse kui CO2 sääst.

No täpselt! Mu kahel mu kolleegil oli RAV4, üsna sama vana. Ühel 2,0 bens ja teise mingi hybrid. Bensuka keskmine kütusekulu oli/on mingi 6,5 ja hybridil 8 või isegi 8+. Bensukamees sõidab oma RAV4-ga edasi, aga hybrid on ammu turgu pandud ja asendatud diisel Škodaga.
Mazda on meeldiv autotootja, antud hetkel üldse, kuna mingeid mikromootoreid ei puššita ja isegi golf klassi pillidel on 2 liitrised jõuallikad peal.

A huvitav on, et hübriidisepad pole gaasiturbiini enda jaoks avastanud. Primaarse jõuallikana see end ei õigustanud, aga elektri genereerimisel peaks töörežiim olema soodne ja saavutama korraliku kasuteguri. rääkimata sellest, et gaasiturbiin on oluliselt kompaktrsem, kui kolbmootor, ning pm ka lihtsam.

[rockrapdude]

A huvitav on, et hübriidisepad pole gaasiturbiini enda jaoks avastanud. Primaarse jõuallikana see end ei õigustanud, aga elektri genereerimisel peaks töörežiim olema soodne ja saavutama korraliku kasuteguri. rääkimata sellest, et gaasiturbiin on oluliselt kompaktrsem, kui kolbmootor, ning pm ka lihtsam.

Ainuke, mis ma enda jaoks olen suutnud välja mõelda, miks seda pole käiku lastud on see, et keegi pole suutnud välja mõelda normaalset helisummutust tollele. Kui sul ikka 110+ dB kriiskab, siis on ikka ebameeldiv nii sõitjale kui ka kõrvalseisjaile.

[OLAVI]

...
Jätame arendusosakonnad ja muu sellise hetkel välja.
Tavalised remondijuhised ja TSB-d ei ole mingi asutusesiseseks kasutamiseks klausliga varustatud. Ega need KOV-id ei ole
(Autovaldkonnas aastast 1996)

Näiteks automüüja väidab tootja andmetele tuginedes, et agregaadi (käigukast, kliimaseade, jne.) tööiga on eluaegne ja ta ei valetagi, kui tootja nimetab auto elueaks selle auto garantiiaega.

Samas selle sama agregaadi tootja näeb ette sellele samale agregaadile ette perioodilise hoolduse vajaduse.

Kui autotootja poolt määratud lukksepakoolituse põhieesmärk on "õpetada töölisi täpselt täitma autotootja remondijuhendeid" ja mitte ise analüüsida oma tegevust, siis nad ei saa saamagi teada kogupilti.
Kui näiteks autototootja remonditöö sooritamise juhend näeb esmaseks ette mooduli vahetamise (klient maksab selle kinni) 20minutiga, siis töölisel ei jäägi aega süveneda probleemi olemusse.
Kui probleem säilib, siis "külastage meid jälle".

[davidsoniharald]

Ahah. Ja millised need andmed nüüd ülisalajased on, mida ei tohi kellelegi avaldada?

[AMvA]

Kui näiteks autototootja remonditöö sooritamise juhend näeb esmaseks ette mooduli vahetamise (klient maksab selle kinni) 20minutiga, siis töölisel ei jäägi aega süveneda probleemi olemusse.

Valdavas enamuses on mooduli vahetamine hädavajalik, kui tegemist on sisemise veaga.
Ja reeglina kliendile ka odavam, kui see probleemi olemusse süvenemine, seda eriti tänaste diagnostika tunnihindade juures.

PS. Äkki saaks ikka selle mootori tüübi, millel osakoormusel üks klapp on suletud?

[davidsoniharald]

Kui autotootja poolt määratud lukksepakoolituse põhieesmärk on "õpetada töölisi täpselt täitma autotootja remondijuhendeid" ja mitte ise analüüsida oma tegevust, siis nad ei saa saamagi teada kogupilti.
Kui näiteks autototootja remonditöö sooritamise juhend näeb esmaseks ette mooduli vahetamise (klient maksab selle kinni) 20minutiga, siis töölisel ei jäägi aega süveneda probleemi olemusse.
Kui probleem säilib, siis "külastage meid jälle".

Kas autotootja peab andma lukksepa baaskoolitust? Selle peaks ikka ennem läbima, ma arvan.

Kui lukksepp hakkab oma peaga mingeid mooduleid remontima ja põletab selle töö käigus mõned veel läbi, siis on kahju palju suurem, kui selle algse vigase mooduli välja vahetamine. 99% juhtudel on tootja juhendid pädevad ja auto saab korda. 1% juhtudest tuleb hakata veaotsingule loominguliselt lähenema.

[häh]

Ainuke, mis ma enda jaoks olen suutnud välja mõelda, miks seda pole käiku lastud on see, et keegi pole suutnud välja mõelda normaalset helisummutust tollele. Kui sul ikka 110+ dB kriiskab, siis on ikka ebameeldiv nii sõitjale kui ka kõrvalseisjaile.

Otsi YouTube'st "Chrysler Turbine Car", müra osas üllatud.

[mongol]

A huvitav on, et hübriidisepad pole gaasiturbiini enda jaoks avastanud. Primaarse jõuallikana see end ei õigustanud, aga elektri genereerimisel peaks töörežiim olema soodne ja saavutama korraliku kasuteguri. rääkimata sellest, et gaasiturbiin on oluliselt kompaktrsem, kui kolbmootor, ning pm ka lihtsam.

Ainuke, mis ma enda jaoks olen suutnud välja mõelda, miks seda pole käiku lastud on see, et keegi pole suutnud välja mõelda normaalset helisummutust tollele. Kui sul ikka 110+ dB kriiskab, siis on ikka ebameeldiv nii sõitjale kui ka kõrvalseisjaile.

Hmm, mul on roller, millel birkal kirjas, et 103 dB on ok tehaseseades. Mul muidugi vale summuti, nii et 115 dB tuleb ikka ära. Puhas nurrumine kõrvale, V4 ei kriiska. Ridamootorijukude puhul olen teisel seikohal.
(-10 dB kuulmisest ammu kadunud, sest et kuuldavasti -LOL- tervistkahjustav töö.)

[Kapten Trumm]

Kuidas te niisuurte detsibellidega sõidetud saate? Ehitasin kunagi ise ühe väga "otseläbi" sumpa, millele ülevaataja mõõtis välga 99 dB meetri kaugusel.
Kui kortermajade vahel natukenegi gaasi lisada, siis hakkasid teeäärsete autode signad karjuma ning korra käskis ka politsei pöörduda sumparemondi töökotta.

[vanahalb]

Rasketehnikal on enamasti dB silt õkva masina külje peale kleebitud. Tavalisel tänapäeva igati EU-sertifitseeritud ekskavaatoril on välismüra umbes 95-100 dB ja kabiini sisemüra kuskil 75. Töötava masina kõrval olles kasutan mina küll kõrvatroppe. Piikvasaraga täristamine tuleb vast 120 ära.

Ning nagu müraga ikka - kahjulik on pidev müra pika aja jooksul. 100 dB on võib-olla maksimum 15 minutit lubatud ja siis tuleb puhkepaus teha.

[Benjy]

Selle hübriidiga peab midagi valesti olema, minu rav4 bensukulu suvel on 5.8l/100km ja talvel 7l/100km peale. Talvel on vähem sõitmist ja kütmine võtab oma osa.

[mongol]

Ära hala, mul on ühel rolleril birka peale kirjutatud 103dB. Ülevaatusel saavutan selle ka, sest et dB-killer. Muul ajal on õige sumbuti, aga TÜV punktis mõõdetuna oli too 130 või midagi üle selle. V4 mootoriga tegu.
Täitsa ausalt ütlen, et jätab külmaks - majade vahel torusid tühjaks ei lase, elan pealegi Lillekülas ja sõidangi 30-ga teise käiguga kodukandis. Lisaks noomin erinevatel viisidel kodukvartalisse sattuvaid debiilikuid - meil on eramajad ja 30-ala.
Müra osas - aitavad kõrvaklapid, -tropid või siis minu moodi -> juba olemasolev kuulmiskahjustus.
Tsiklil ei koti väga ka, mis sealt summist välja tuleb, niikuini oled ise eespool. Elu on näidanud, et mida valjem oled, seda rohkem sind nähakse - üllataval kombel kuuldakse eespool ka ära, kuigi kõik teoreetikud raägivad järjepidevalt, et summuti valjus ei aita eesliiklejateni jõudmisele kaasa.. Loll jutt, pea hakkab kõigil käima ja peeglite olemasolu ning funktsioon jõuab ka korrakski kohale.

Võite nüüd tuld anda, aga enne seda - ma olen päääris kindel, et autode kasutajatase on mul parem kui kapten Trummil, mootorite remondi osas - BMW e36 mootorivahetusega saan hakkama, uuematega kindlasti ei viitsiks, sest ma ei ole puutega. Küünalde nurkasid jms idiootsusi ei kavatsegi jagada, selleks on kutid, kes seda oskavad ja tehku siis seda. Ukrainas/Poolas katki või pooleksläinud autoga olen sa seni hakkama saanud. Praktikas küll kahjuks, teoorias olen nõrk.

Kuidas te niisuurte detsibellidega sõidetud saate? Ehitasin kunagi ise ühe väga "otseläbi" sumpa, millele ülevaataja mõõtis välga 99 dB meetri kaugusel.
Kui kortermajade vahel natukenegi gaasi lisada, siis hakkasid teeäärsete autode signad karjuma ning korra käskis ka politsei pöörduda sumparemondi töökotta.

[Kapten Trumm]

Ennevanasti olid mootori vahetus ja mootori remont ikka väga erinevad asjad, remont on ikka palju keerukam. Mootori vahetust pannakse töökojas tegema enamasti igasugu õpipoisid, keda mootori sisse ei kannata lasta.

mootorite remondi osas - BMW e36 mootorivahetusega saan hakkama,

[OLAVI]

Kui autotootja poolt määratud lukksepakoolituse põhieesmärk on "õpetada töölisi täpselt täitma autotootja remondijuhendeid" ja mitte ise analüüsida oma tegevust, siis nad ei saa saamagi teada kogupilti.
Kui näiteks autototootja remonditöö sooritamise juhend näeb esmaseks ette mooduli vahetamise (klient maksab selle kinni) 20minutiga, siis töölisel ei jäägi aega süveneda probleemi olemusse.
Kui probleem säilib, siis "külastage meid jälle".

Kas autotootja peab andma lukksepa baaskoolitust? Selle peaks ikka ennem läbima, ma arvan.

Kui lukksepp hakkab oma peaga mingeid mooduleid remontima ja põletab selle töö käigus mõned veel läbi, siis on kahju palju suurem, kui selle algse vigase mooduli välja vahetamine.

Ma ei kirjutanud ju lukkseppa kvalifikatsioonile mittevastava töö tegemisest vaid, et iga tehnilise probleemi lahendamine peaks algama probleemi diagnoosimisest mitte "igaks juhuks osade vahetamisest".
Tänapäeval erinevatel elualadel laialt levinud katse/eksitus meetodit kasutavat tegevust ei saa klassikalises mõttes, "mõtestatud remondiks" nimetada.

99% juhtudel on tootja juhendid pädevad ja auto saab korda.
1% juhtudest tuleb hakata veaotsingule loominguliselt lähenema.

Ma selle vastu ei vaidlegi, et 99% juhtudel saab tootja juhendite järgi toimides auto korda aga paljudel juhtudel tehakse klient alustuseks kohe mõne tuhande võrra vaesemaks, enne kui diagnostikutele antakse probleem uurida.

Masinaga veakoodide lugemine ja kustutamine ei ole diagnostika, vaid saab olla ainult "diagnostika osa".

[AMvA]

Ma ei kirjutanud ju lukkseppa kvalifikatsioonile mittevastava töö tegemisest vaid, et iga tehnilise probleemi lahendamine peaks algama probleemi diagnoosimisest mitte "igaks juhuks osade vahetamisest".


Ma selle vastu ei vaidlegi, et 99% juhtudel saab tootja juhendite järgi toimides auto korda aga paljudel juhtudel tehakse klient alustuseks kohe mõne tuhande võrra vaesemaks, enne kui diagnostikutele antakse probleem uurida.

Masinaga veakoodide lugemine ja kustutamine ei ole diagnostika, vaid saab olla ainult "diagnostika osa".

Kust sa võtad selle igaks-juhuks osade vahetamise? Seda ei tee tänapäeval mitte keegi (sina ehk välja arvatud).

Tänapäevasel autol arvutiga (mitte masinaga) veakoodide lugemine ongi ainuvõimalik diagnostika. Ilma arvutita ei tee sa kaasaegse auto juures mitte midagi ja kui sul on veakood olemas, siis on ka vea juurpõhjus teada.

Või sa kasutad oma äris muid meetodeid?