Ukraina sõja külmutamine

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
observeerija
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 22 Veebr, 2024 11:57
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas observeerija »

kaugeltuuriv kirjutas: 11 Veebr, 2025 13:47 https://www.vg.no/nyheter/i/LMX8ep/dans ... av-faa-aar
Artikkel norrakeelne,proovin tähtsamad punktid ära tõlkida.
Taani luureteenistus on avaldanud julgeolekuhoiatuse,kus peab võimalikuks,et Venemaa juhul,kui konflikt on Ukrainas külmutatud ning USA on Geeniuse survel asunud isolatsionismi teele alustab uut sõda Läänemere regioonis.
Esmalt võib Venemaa kuue kuu pärast peale Ukraina konflikti külmutamist rünnata mõnda Natosse mittekuuluvat riiki.
Keda,seda ei mainita aga ma näen siin kolme varianti,Valgevene,kus Kartuli Gadaffi pidavat päris tõsiselt närvi Kremlile käima.Teistena pakun Moldaaviat või Kasahhit.Kõige tõenäolisemaks pean Valgevenet,kus proovitakse enda mees pukki panna,midagi a la Afganistani sarnast 1979 mudeli järgi.Kasahhi anastamiseks peaks saama Hiina nõusoleku ja Moldaavia jaoks tuleks kuidag vägesid sinna separatistide vabariiki juurde saada.
Edasi on Venemaa ettevalmistamas kahte tsenaariumit,kiire sõda mõne Läänemre riigi või riikide vastu.Seda peetakse kahe aasta jooksul suure tõenäosusega toimuvaks.
Venemaa valmistab teise variandina ette suuremahulisemat sõda Euroopa vastu,ajaformaadiks peab luuretalitus 5 aastat.
Pole vist raske ära arvata,keda Venemaa võib proovida rünnata esimese variandi puhul.Eesti,Läti,Leedu.Ei usu,et valikutes on Poola või Soome.
Artikkel on tekitanud paraja elevuse Norras ja refereeriti seda ka uudistes.
Artiklis mainitakse,et hoiatus tuli Taani luureteenistuse poolt,kust on andmed seda ei täpsustata.
Natuje konstruktiivset kriitikat akfi kommentaarile/tõlkele - keeruline on aru saada, milline osa postitusest on tõlge/referaat artiklist ja milline osa kommentaar ehk isiklik arvamus.
Täpsustan siis lisaks - artikkel koosneb erinevate norra poliitikute kommentaaridest ja arvamustest, mis on küsitud akf poolt nimetatud Taani luureameti raportile.
Akf'i kommentaar on keskendunud Norra kaitseministri Tore O. Sandvik'i arvamusele, kes ütleb umbes nii, et ta näeb 3 põhilist ohustsenaariumi:
1. kui Ukr konflikt külmutatakse, astub Venemaa ca 6 kuu pärast uude konflikti ühe naaberriigiga, et pidada maha üks nö kohalik sõda.
2. ca 2a pärast konflikti külmutamist võib Venemaa alustada konflikti Läänemere regioonis. Ta ei täpsusta millise, kuid oleks loogiline, et leitakse nõrgim lüli ja vaevalt see siis Soome või Rootsi on.
3. ca 5 aasta pärast võib Venemaa valmis olla suureks sõjaks NATO riikide vastu Euroopas ja seda eeldusel, et USA ennast sellesse ei sega.
See on siiski vaid üks kommentaaridest.
Oluline oleks välja tuua ka see, et raporti kohta mainitakse lisaks, et Venel on plaanis NATO piiriäärt oma maavägedega oluliselt tugevdada.
Ja suured huvid on Põhja Jäämerel kus oletatakse, et Vene tahab oma mõju jõuga suruda pooluseni välja.

Norra luureameti juht kommenteerib, et näha on, et Vene võit Ukrainas oleks õigustuseks ja võimenduseks agressiivsele toonile Euroopas ning see seab eriti suurde ohtu riigid, mis alliansi ei kuulu. Täpsustab ka samas, et luureamet on jätnud ajajoone tõenäosused mainimata (minu jaoks segane, kas siis see viidatud Taani luureameti raport või Norra enda luureameti hoiak).

Norra välisminister ja Norra parlamendi välispoliitika ning kaitsepoliitika komitee juhid lisavad, et suur oht on hetkel pigem sabotaažile ja spionaažile. Välisminister ütleb, et tehakse ülipingutusi, et näidata ameeriklastele, et koostöö on ka USAle kasulik, selle asemel, et vastanduda ja tolle üles seada. Komitee juht Søreide lisab veel, et Norra peab seisma oma liitlastega koos ja tagama Ukr võidu. Aga toob välja, (ilmselt viidates sisepoliitilisele debatile, et kas EUga liituda v ei) et toimub peaaegu poliitiline võidujooks koostöö vastu.

Sellega artikkel lõpeb.
Üldiselt olen Norra meediat samuti pidevalt jälginud ja leian et EUga koostööd peetakse oluliseks. See viimane viide on loodetavasti ainult EU liitumise debati kohta, sest enamus vististi ei soovi siiski näha Norrat EUs, kuna selles nähakse ohtu Norra rahvuslikule identiteedile ja iseseisvusele majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel jne.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Kriku »

Vastab akf Herem:
Millised on teie kui kindrali meelest praegu peamised sõjalised ohud Ida-Euroopale?

Minu hinnangul on olukord kehv. Arvan, et kui venelased siin ükskõik kuidas lõpetavad ja Venemaale tagasi lähevad, tahavad nad võtta midagi ette meie vastu. Ja võib juhtuda, et see lõhub üsna kergesti NATO. Nad ei pea selleks okupeerima Tallinna või Varssavit. Võib-olla aitab sellestki, et tekitatakse üheks kuuks väga verine ja ebameeldiv sõjaline konflikt. Küllap me isegi suudame oma maad kaitsta, aga siis hakatakse ühiskonnas näiteks rääkima, et poliitikud ei valmistunud ette, kindralid on lollid ja nii edasi. Venelased tekitavad niiviisi meile ebastabiilsuse ja hävitavad usalduse.

Neile on see väga hea, sest kui nad astuvad järgmise sammu, hakkavad juba päris paljud otsima teistsuguseid lahendusi. Ütlevad, et venelastega tuleb rahus elada, neilt naftat osta ja nii edasi. Nii võib minna, kui me ei ole valmis. Praegu seame ennast valmis, ent minu arvates liiga aeglaselt. Ja selles ei ole isegi mingit loogikat. Sest koguni NATO väga kõrgel kohal poliitikud või kindralid räägivad, et Venemaa võib tungida meile kallale viis aastat pärast Ukrainat – nii et jutt käib 2023. või 2024. aastast. Seega arvan, et venelastel on võimalus olemas.

NATO peasekretär Mark Rutte on öelnud, et võib-olla tungivad venelased Eestile kallale viie-seitsme aasta pärast, kuid mitte praegu. Miks arvate, et selles ei ole loogikat?

Kõikidel Ruttega nõustunud inimestel on olemas kava, kuidas investeerida ja valmistuda mitte viie, vaid 7–10 aasta jooksul.

Kas see tähendab, et viie aasta pärast pole NATO nagunii valmis?

Jah, minu meelest küll. Päriselt valmis ei olegi vist võimalik olla, aga märksa paremini siiski. Seega on vaja midagi osta, midagi ette valmistada, mõnda asja korraldada. Üks meie dokumentaalfilmi ülesandeid ongi näidata lahendusi, mida on võimalik üsna kiiresti teoks teha.

Millised on silmnähtavad märgid selle kohta, et Venemaa valmistub Balti riikidele kallale tungima?

Peamine on minu arvates see, mida nad teevad praegu propagandas. Nad säilitavad kogu aeg pinget. Näeme ju, milliseid õppusi ja millal nad korraldavad. Kasvõi väikeseid nagu praegu. Laevatõrjeraketid on suunatud meie linnadele. Nad matkivad tulistamisi. See oli nii kaks aastat tagasi ehk juba teie täismõõtu sõja ajal.

Teame ju, et isegi mitte agendid, vaid lihtsalt värvatud inimesed lõhuvad autosid, süütavad maju ja nii edasi. Nii juhtus Eestis vähem kui kahe aasta eest. Lisaks veel kogu see propaganda ja küberrünnakud. See tähendab, et Venemaa hoiab pinget, et öelda kunagi oma rahvale: nad olid meie vastu, suhtusid Venemaasse vaenulikult ja nii edasi.

Meie piiri taga olevad väeosad tegelevad praegu peamiselt siia suunatavate üksuste väljaõpetamisega. Venemaa puhkab kuus kuud ja neil on kindla peale üle 10 000 Shahedi (Iraanis toodetud hulkurdroonid – toim) ja kõike muud. Me ei võta seda miskipärast arvesse.

Kuus kuud sõja lõpust?

Just nimelt. Kui nad lõpetavad Ukrainas näiteks vaherahuga, jätavad sinna 650 000st pool, siis on neil ikkagi olemas 300 000 sõdurit. Kuus suudavad nad värvata 30 000 uut sõdurit. Kui nad kasutavad (kaotavad) sõjas keskmiselt 80 Shahedi päevas, kolm tiib- ja kolm ballistilist raketti päevas, 2500 FPV-drooni (FPV ehk first person view on drooni või muu mehitamata õhusõiduki lennutamine nii, et piloot juhib seda kaamera vahendusel, mitte visuaalselt – toim) päevas, 10 luuredrooni päevas, siis korrutage see kõik näiteks kuue kuuga ... neil ju enam ei kulu, vaid kasvab juurde.

Pange tähele. Eesti suudab mobilisatsiooni korral kasvatada sõjaväe 43 000ni, Soome 280 000ni, see on meie elanikest 3,3 ja soomlastel 5,5 protsenti. Kas venelased ei suuda oma elanikkonnast sellist protsenti mobiliseerida, välja õpetada, varustada? Minu arvates suudavad kõike seda kuue kuuga. ... kui neil puudub aktiivne lahingutegevus Ukrainas. Ja kui meie ei näita märkimisväärset valmidust, siis miks peaksid nad ootama?
https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ehk siis kokkuvõte on karm - mingi "rahu tegemine" Ukrainas pole meie huvides, kui küüniliselt väljendada. Meie huvides on hoida seal aktiivne lahingutegevus ja vatnike veristamine täistuuril käimas, selleks tuleb vajadusel ka püksirihma kõvasti pingutada, sest see on ikka parem kui Sinimägedes tõrjelahinguid pidada.

Veel tahaks karjuda ühe prominentse akf väidetava ütlemisega: "Hakake tööle, tõprad".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Kriku »

Teiselt poolt, akf Heremi küsimusele leidub ka vastus.
Martin Herem kirjutas:Minu arvates suudavad kõike seda kuue kuuga. ... kui neil puudub aktiivne lahingutegevus Ukrainas. Ja kui meie ei näita märkimisväärset valmidust, siis miks peaksid nad ootama?
Sest neile on Ukraina jätkuvalt kõige olulisem ka siis. Kas Baltikumi ründamine peaks Ukraina allutamisele kaasa aitama? Kui oletada, et see NATO ära lõhub, siis jah. Aga seni on Moskoovia märatsemine toonud kaasa vaid Lääne sõjalise võimsuse taastamise. Jah, ettevaatliku, jah, aeglase, aga siiski.
Taikonaut
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 12 Sept, 2023 12:33
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Taikonaut »

Praeguses seisus tundub mulle suurest invasioonist tõenäolisem väiksemal skaalal verine soperdamine, mis tooks kaasa mõne idapoolse piirkonna langemise verekase kätte. Suure tõenäosusega pärast esmast sissetungi jätkuks vähemasti kuude pikkune veniv konflikt, kus meie infrat käiksid kollitamas iga öö Shahedid jms, ning samal ajal prooviks veremaa suure oranžiga jõuda kokkuleppele üldise Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise osas.

Eelduslikult ei vaja sedasorti soperdamine suurt väekontingenti, ning võib halvemal juhul kaasa tuua NATO killustatuse - põhjalariigid + balti maad hoiavad kokku, kuid kesk- ja lõuna-euroopa võivad takerduda otsustamatusesse. Hispaanlastel on raske mõista, miks nende parimaid poegi saadetakse Venemaaga sõtta nende mõistes küla suuruse asula ja tühise piiriala tõttu. Lisaks võib Ungari + Slovakkia vastuseisu tõttu artikkel 5 asemel rakenduda nn soovijate koalitsioon.

Kokkuvõttes oleks sellise jama korraldamine puhtalt läbirääkimispositsiooni parandamise tarbeks vajalik neile.

Palun juhtida tähelepanu, kui selles mõttekäigus on selged lüngad sees.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Loogika on täiesti õige. Kremli tegevus põhineb lääne ühtsuses mõrade otsimisel või nende tekitamisel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas wolfgang »

Mu jaoks jääb selgusetuks mõttekäik, mis eeldab, et konflikti külmutamise puhul saavada venelased kuhugi minna. Mu meelest tekib see võimalus neil vaid siis, kui on rahuleping sõlmitud, sest nad teavad, et teised riigid lepinguid täidavad ja niis aab mingi kontingendi tõesti seiklusi otsima saata. A mingi ajutise vaherahu puhul ei vii nad kedagi ära, vaid pigem toovad juurde.
Üks kandidaatitest oleme me kindlasti. Terve mõistus oma naabritele kallale ei läheks üldse, aga ütleme poolterve võiks, põhimõtteliselt, enne katsetada Moldovat. Siis on neil soust Azerbaidžaaniga(Türgi protektoraat), Kasahsataniga(Hiina), Armeeniaga(ei olegi vist kedagi).
Balti riikide vastu oli neil hea võimalus 2022. Poleks nad Ukrainale kallale läinud ja tulnud siia, oleks ilmselt siin suht p...es olnud. Võibolla saartel oleks EV veel püsti olnud, a mandri Eesti oleks vast näpust läinud. Ilmselt nad NATO-t siiski pelgavad ja siis polnud Soome ning Rootsi ka veel klubis. Ka on raske ette kujutada, et kui nad hakkavad eestit droonidega tümitama(milleks neil võimekus on selgelt olemas), õnnestusks neil mingeid sanktsioone maha saada. Pigem tuleks juurde ja arvatavasti pannakse Läänemeri neile kinni kah siis. Aga debiil selleks debiil ongi et kurat seda teab, mis pähe lööb ja peame seda tõenäosust arvestama ja palehigis valmistuma.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ukraina sõja külmutamine

Postitus Postitas Kriku »

Jah, kui nad enne 2022. aastat meile kallale ei tulnud, miks peaksid pärast Ukraina konflikti külmutamist tulema?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Maci ja 3 külalist