Majapidamismured

[AMvA]

Füüsikaseadustega ei vaielda.

Jawohl, Herr Obersturbannführer

[Madis Reivik]

Vale vastus, füüsika on juutide vandenõu !

Aga.. kui sa oma õlutiteema läbi mõtled, siis mina rääkisin temperatuurist KESKKONNA suhtes. Aga autos seisnud odralimps võib olla keskkonnast palju soojem. Seega jahutusamplituud sellevõrra suurem.

[mart2]

Pildike elust.

Elasime abikaasaga (üliõpilased) üürikorteris, kus külmkapp puudus. Laps sündis aprillis ja kuna emal vaja vahepeal eksamitel käia, siis panime rinnapiima pudelisse (mais), pudelile marlitiirud ümber ning pooltäidetud veeämbrisse varjualla. Marlist aurav vesi hoidis piima 3-4 tundi värskema. ning mina sain pudelist toita.

Vaat selline lugu ...

[Walter2]

Jawohl, Herr Obersturbannführer

Kui nüüd koma nu...da siis korrektne auaste on Obersturmbannführer.

[AMvA]

Jawohl, Herr Obersturbannführer

Kui nüüd koma nu...da siis korrektne auaste on Obersturmbannführer.

Aber natürlich. Näpp vääratas.

[Welber]

... Ehita sahver!
Minul on, jämeda soojustatud uksega - septembri keskpaigast mai lõpuni võin vabalt külmkapita ja jääpudeliteta elada.

Kui sahver toimib ainult külmal aastaajal, siis see on vilets sahver ja võiks vast nimetada "kütteta panipaigaks" aga abiks seegi.

Sa tahad ikka igas pulmas peigmees olla. Kohe tead, et mul sahver suvel soe ja valesti ehitatud ja puha. See minu post oli kirjutatud jää/veepudelitega külmkapi jahutamise teemal. Sahver ise on jahe ka suvel, sest see on ehitatud majaaluse keldri betoonist lae peale. Ja selles keldris on aastaringselt külm. Suvel kasutan ma külmkappi sellepärast, et mitte sahvri ust 57 korda päevas lahti teha (ja sooja sisse lasta), st., kohvikoored jm tihti vajaminev kaup on külmikus, kanamunad, näiteks, sahvris.

[Welber]

Sahvri ehitamine vanasti.

Jahutuseks kaevati põrandaks, sahvripõranda alla auk, mis täideti põranda kõrguseni soojusmahtuvuse parandamiseks maakividega.
(Auk kaevati hoone vundamendi tegemise käigus aga vundamendis olevate kivide vahed täideti liivaga leotades.)
Maakivide vahed tihendati täitmise käigus tampsaviga ja sahvripõranda pinnaks jäigi savi.
Kivid täitsid energiaakumulaatori rolli ja ühtlustasid maaalust (ca +5C) ning põranda pinna temperatuuri.
Maa all oleva niiskuse tõttu niiske savi parandas kivide vahelist soojusülekannet ja kuna savis tõuseb niiskus kapillaarsuse tõttu mitu meetrit, siis savi juhtis kapillaarse vee maa alt põranda pinnale.

Kuna vesi aurustumiseks neelab ümbritsevast keskkonnast energiat, siis maa alt tuleva niiskuse aurumise tõttu savi pinnalt alanes vastavalt sahvri põranda temperatuur.

4 liitri vee aurustumisel neelatakse ümbritsevast keskkonnast 2,5kWh soojusenergiat.

vee aurustumissoojus on 2260kJ/kg.

https://xn--fsikaleksikon-woba.ee/artik ... utusnaide/

Külmikute levides kaeti sahvripõrandaid betooniga ja niiskusrežiim muutus.

(Vee aurustumist jahutamiseks kasutasid ka Austraaliasse rännanud 2MS sõjapõgenikud (memuaaridest) ja kasutavad kõrberahvad tänapäevani.)

Pea nüüd hobuseid. Õhuniiskuse juures räägime me vee puhul grammidest, Sa lajatad kilodega. 10 kraadi juures on küllastuspunkt alla 10 grammi vett kuupmeetri õhu kohta, kuhu Sa selle 4 liitrit paarikuubises sahvris aurustad?
Kui võtame, et toas on 20 kraadi sooja ja õhuniiskus on 50%, siis ainuüksi selle õhu sahvrisse laskmisel ja jahtumisel 10 kraadi võrra, hakkab vesi kondenseeruma. Kuhu Sa selle põrandast tuleva niiskuse veel aurustad?

[OLAVI]

... Ehita sahver!
Minul on, jämeda soojustatud uksega - septembri keskpaigast mai lõpuni võin vabalt külmkapita ja jääpudeliteta elada.

Kui sahver toimib ainult külmal aastaajal, siis see on vilets sahver ja võiks vast nimetada "kütteta panipaigaks" aga abiks seegi.

... Kohe tead, et mul sahver suvel soe ja valesti ehitatud ja puha. ...

Täpselt sinu teksti järgi kirjutatud ajamääratlus ja ei pannud omalt poolt mitte midagi juurde ega ole öelnud, et "valesti ehitatud".
Ise tead, et kas on sinu jaoks "õige" või "vale", sest need on antud kontekstis suhtelised mõisted.

[OLAVI]

... Õhuniiskuse juures räägime me vee puhul grammidest, Sa lajatad kilodega. 10 kraadi juures on küllastuspunkt alla 10 grammi vett kuupmeetri kohta, kuhu Sa selle 4 liitrit paari kuubises sahvris aurustad?

Gramm on SI süsteemi mõõtühik ja kilo(gramm) on selle detsimaalkordaja, nii et iga koolis käinu peaks teadma, et mõlemad on võrdselt kasutatavad.
4kg tõin lihtsalt informatiivseks energianäiteks, sest selline näide oli lingitavas õpikus toodud ja et mõni ei hakkaks tõendeid nõudma.

Kui võtame, et toas on 20 kraadi sooja ja õhuniiskus on 50%, siis ainuüksi selle õhu sahvrisse laskmisel ja jahtumisel 10 kraadi võrra, hakkab vesi kondenseeruma. Kuhu Sa selle põrandast tuleva niiskuse veel aurustad?IMG_0941.png

Tagant järgi võib igasugu arvutustulemusi saada aga see ei muuda tõsiasja, et sahvrid toimisid omas ajas.

Kui 1mx2m põrandapinnaga ja 2m kõrge sahvri, põranda pindala on 2m2, siis selle sahvri siseruumi välispiirete pindla oleks 14m2 ja seega aurukoormus sahvri hügroskoopssete seinte pinnaühikule (puitpalk, sambla ja saviga topitud varad) oleks ca 7 korda väiksem kui sellel 2m2 põrandapinnal.
Kõik need ajaloolised materjalid on niiskust siduvad ja soodsate olude tekkimisel ka ise kuivavad, sest tollel ajal seintes aurutõket ei kasutatud.

Kui toaõhus olev ja sahvrisse liikuv niiskus kondenseerub savisele põrandale, siis see ei moodusta loiku vaid imbub kohe hügroskoopsesse põrandasse.

Kui mõni ei ole veel aru saanud, siis põhiline sahvri soojusrežiimi stabiliseeriv toime on ikkagi maapinnaga (ca +4C) termiliselt ühendatud kivimassil ja niiskuse liikumine savis on ainult üks osa energiaülekandes, sest hügroskoopses savis olev vesi parandab soojusülekannet sahvripõranda pinna ja maakera vahel.

Et kuiv savi ja liiv on suht viletsa soojusejuhtivusega ained on igaüks kogenud, kes on kütnud pliiti ja kogenud, et pliidiraud soojeneb rutem kui pliidi savikivist külg.

Näiteks tavaline ehitusel kasutatav 12,5mm paksune kipsplaat on sammuti (märguv) hügroskoopne materjal ja tuleohutuse infomaterjalide järgi toimub kipsplaadi tuldtõkestav toime tänu sellele, et iga 1m2 kipsplaati tavalises eluruumis on sidunud õhust ca 1 liiter vett.

Millised on erineva konstruktsiooniga seinte niiskusrežiimid, erinevates olukordades, saab iga tõsine ehitushuviline ise netikalkulaatorite abil modelleerida ja leida oma olukorrale sobiva.

[OLAVI]

Väga huvitav lugemine, Olavi! Tänan väga.

Palun.
See ei ole küll moodne multifilm, aga on päris kasulik viidetega 5 aasta tagune artikkel inimesele, kes on huvitatud meie kliimasse sobiva hoone ehitamisest sajandite pikkuse katse/eksitus meetodil kogutud kogemuste järgi.
Ehk mõnikord võib "kohalik ajalooline mälu" kasulikuks osutuda.
https://ajakirimaja.ee/madli-maruste-ee ... tulevikku/

Eestlased on varmalt omaks võtnud üleoleva ja halvustava suhtumise esivanemate elukorralduse ja -tingimuste kohta, mõistmata, et selline suhtumine iseloomustab koloniseerija arvamust koloniseeritutest ning vastab samale mustrile kõigis piirkondades, kus sellised võimusuhted on olnud esindatud.

Nimelt on vallutatud rahvad väga altid taastootma arvamust, mida anastajad on nende kohta kirja pannud ja levitanud, küsimata, kas tegelikult ka üldse niimoodi elati ning kas võõra kultuuri esindaja on üldse vaevunud ja võimeline mõistma sügavuti seda kultuuri, mida ta enda omast madalamaks peab.

TALUHOONETE KLIIMAADAPTIIVSUS

Teiseks väga oluliseks aspektiks oli maja paigutus vastavalt ümbritsevale maastikule ning ilmakaartele, et kohaneda spetsiifiliste kliimatingimustega. Taani väikesaarel elav, kuid Londonis Architectural Association koolis õppinud arhitekt Susanne Brorson8 kirjutab praegu doktoritööd vernakulaararhitektuuri kliimaadaptiivsusest ning proovib luua mudelit, mis kirjeldab, kuidas kasutada vanu teadmisi tänapäevases kontekstis. Käesoleva aasta septembris Tallinnas Maaarhitektuuri keskuses esinedes oli Brorsoni peamine sõnum, et kaasaja arhitektid ja insenerid peaksid võtma eeskujuks just vana pärandarhitektuuri, et projekteerida tõeliselt ökonoomset ja keskkonda säästvat elamut.

Kaasajal ehitatud uue maja eluiga on keskeltläbi viiskümmend aastat, samal ajal kui vanades taluhoonetes on hea hoolduse korral võimalik elada veel sada kuni sada viiskümmend aastat hiljem, ning see teeb nad erakordselt keskkonnasäästlikeks.

6 - sahver - oluline koht elanike toiduga varustamisel.

(Kui tänapäeval soovib omanik projekti kirjutada planeeritava elamu kasutusajaks tavalise 50 aastat asemel, 100 või üle aastat, siis peab projektis täpselt näitama, et milliseid materjale ja meetodeid kasutades soovitakse saavutada nii pikka hoone kasutusaega.)

[AMvA]

Et muidu õpetatakse EKA-s neid mõttetuid ilusate majade joonistajaid, aga kui oma nägemuse toetuseks vaja artikkel võtta, siis kõlbab küll.

Seda täielikult jama artiklit ma ei vaevu kommnenteerima, see pole lihtsalt seda väärt (tavaline Müürilehe stiilis jura). Aga tahaks väga teada saada, kust võetakse see kaasaegsete majade 50 aastane eluiga?

[Kriku]

Eks sealtsamast, kust omaaegsete 150-aastane... Jah, meil on hulk 100+ vanusega palkhooneid, aga need on säilinud tänu hilisematele renoveerimistele (eterniit laastu peale jne).

[Madis Reivik]

Kaasaegse tellismaja eluiga võiks nagu ikka pikem olla. Vanadel palkmajadel vahetati katuseid ikka tihemini kui 100 aasta tagant ja alumised palgid vahetati kah vajadusel välja jne jne. Kaasaegsel tellismajal võib kah katust vahetada ja nt vundamendi ja välisseina ära soojustada.. päris normaalne tuleb. Iseasi on jah see 70-80date stiil kus majas ja keldris pidi 100 tuba ja putkat olema (purgiladu, kurgiladu, sahver A-2, sahver B-8 jne). Aga mittekandvad vaheseinad saab maha võtta.

Kuna Olaviga pole mõtet vaielda, muutuvsammuga rihmad ja testrid mida minusugused näinud pole jne jne siis palkmajade ehitamisel on mul küll soovitus:

Minge esimese asjana Vabaõhumuuseumi ! Seal on ühes majas kõik sõlmenäidised jms välja toodud, saab põhiasjad selgeks. Ma olen nimelt näinud oma silmaga kahte "uut" palkehitist mis... olid katastroofilised:

1) Palgi alumine soon oli tehtud V kujuline. Mitte ümar. Maja oli kahekordne. Aja jooksul alumised palgid vajusid "laiali" ning esimene korrus on nüüd osaliselt 30 senti (!!) madalam. Lahendus: uued uksed ja aknad alla ja eks ole lootust et väga rohkem ei vaju.
2) Palgid olid värvitud mingi idiootse emailvärviga, mis ei lase niiskust läbi. Juba 5 aastat hiljem hakkasid osad nurgad laili pudenema, mingi mädanik ja kõdu oli sees igal pool. Lahendus: ekskavaator ja lõkkeplats.

Palju kurja on kindlasti tehtud vanade palkmajade renoveerimisel, eriti vene ajal kus ainuke värv oligi vist mingi titesitakarva email. Selle all kõik kõdunes nagu jaksas.

[avrnbr]

Palju kurja on kindlasti tehtud vanade palkmajade renoveerimisel, eriti vene ajal kus ainuke värv oligi vist mingi titesitakarva email. Selle all kõik kõdunes nagu jaksas.

Tõrvapapiga löödi vene ajal palju palkmaju üle. Tuule pidas kinni küll, aga selle papi all hakkas mädanema kõik.

[Illike]

Sahvri ehitamine vanasti.
Jahutuseks kaevati põrandaks, sahvripõranda alla auk, mis täideti põranda kõrguseni soojusmahtuvuse parandamiseks maakividega.
(Auk kaevati hoone vundamendi tegemise käigus aga vundamendis olevate kivide vahed täideti liivaga leotades.)
Maakivide vahed tihendati täitmise käigus tampsaviga ja sahvripõranda pinnaks jäigi savi.
Kivid täitsid energiaakumulaatori rolli ja ühtlustasid maaalust (ca +5C) ning põranda pinna temperatuuri.
Maa all oleva niiskuse tõttu niiske savi parandas kivide vahelist soojusülekannet ja kuna savis tõuseb niiskus kapillaarsuse tõttu mitu meetrit, siis savi juhtis kapillaarse vee maa alt põranda pinnale.

Ma ei ole veendunud, et need kivid ja savi täitsid seda ülesannet. Kindlasti aitavad nad kaasa, kuid see ei ole nende põhifunktsioon. Millega seletada sellisel juhul seda, et ka kambri ja esiku põrandad on tehtud samamoodi?
Väidan seda ühe arvatavasti hiljemalt 18. saj ehitatud talumaja baasil. Miks 18 sajand? Varasemat ei julge. Selle koha esmamainimine on 17 saj. Maja vaadates on aru saada vanad palgiread, vanad akna kohad, on aru saada hilisem suuremaks ehitamine.
Olin sunnitud paar aastat tagasi maja põrandat vahetama. Kambrist ja esikust tuli välja täpselt samasuguse struktuuriga põrand nagu sahvris. Maakivid mis olid tihendatud saviga.
Minu väide on, et need savipõrandad olid käidavamates kohtades nn puhtad põrandad, mitte ehitatud jahutust silmas pidades.
Mis puutub kergestiriknevate toiduainete säilitamist, siis veel 70-ndatel kasutasid minu mõlemapoolsed vanavanemad selleks suvel kaevu.
Sama nippi kasutasin ma ka algaastatel kui ma selle maja endale ostsin.