aj1972 kirjutas: ↑19 Mär, 2025 16:15
Eilsest Esimene stuudio jäi kõrva huvitav väide - " Krimmi sõja algusest 10 aastat tagasi jätkas Eesti laskemoona ostmist 30-40 miljoni eest aastas millest reeglina kasutati enamik iga aastastel õppustel."
https://jupiter.err.ee/1609624456/esimene-stuudio - lause hakkab 10.30
Mulle tundub, et seal saates mõnes lauses tegeleti demagoogiaga. Luues arvudega – mis iseenesest on õiged – mulje, et vanasti ei tehtud midagi ja nüüd tehakse kõik. Kuid vaatame sisu.
1. 2025. aasta
Varude tagamine ehk lahingumoona programm (riigieelarve seletuskiri lk 182)
2023 – 242 mln
2024 – 246 mln
2025 – 229 mln
Ma siit nüüd teen järelduse, et kaitseministri juhtimisel vähendati laskemoona ostmist 2025. aastal.
2025. aastal kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid on 1589,5 miljonit. Lahingumoona programm moodustab 14,4% kaitsekuludest.
2. 2014. ja 2015. aasta
Läheme nüüd aastasse 2014 ja 2015, millele kaitsemister viitab, et siis ei tehtud üldse midagi. Kaitseministri tsitaat: „Krimmi sõja algusest 10 aastat tagasi jätkas Eesti laskemoona ostmist 30-40 miljoni eest aastas“. Lause laiem taust on, et vaadake mis oli siis ja kui palju nüüd tehakse. Nominaalselt on kahtlemata 30 miljonit suurusjärgu võrra vähem kui 229 miljonit.
Paneme selle konteksti. 2014 - 2015 oli kaitsekulu aastas 400 miljonit ehk ligi neli korda vähem kui täna. Hangeteks oli aastas keskmiselt kasutada 115 miljonit ehk umbes viis korda vähem kui täna. Seega laskemoonale kulus toona ~30% hangeteks olemasolevast rahast. Kogu kaitse-eelarvest moodustas laskemoona osa ~10%.
Kaitsekulud olid võrreldes tänasega 2014 madalad. Rohkem ei tahtnud siis valitsus anda. Põhjus miks väljaõppeks sel perioodil laskemoona kulu piirati peitub ühelt poolt kaitse eelarve suuruses. Kuid teine veelgi olulisem põhjus peitub ühe kõige kõrgema laigulise otsuses 4-5 aastat varem. Siis tehti teadlik valik oluliselt vähem osta laskemoona. See oli 2008 – 2009 kärbete periood. Ning selle 4-5 aastaga tõmmati väljaõppega laod tühjaks ning see mis oli vääramatult teada juba mitmeid aastaid varem paratamatult juhtus.
Nagu ülal mainitud siis täna moodustab lahingumoona programm 14,4% kaitsekuludest. See miks täna on võimalik laskemoonale rohkem summaliselt kulutada on ikka sellest, et kaitse eelarve ise on suurem.
Proportsiooni mõttes on laskemoona osatähtsust suurendatud kümne aastaga 10% pealt 14,4 % peale. Nii vaadates ei ole siin suurt muutust toimunud. Summaliselt paneme kõvasti rohkem, proportsiooni mõttes olulist vahet ei ole.
Kuid kõik see on suhteliselt mõttetu demagoogia. Osav arvudega žongleerija suudab mida iganes näidata, et oma väiteid toetada ja ennast valgemas valguses näidata. Selle asemel, et sedasorti konstruktsioone ehitada ma soovitaks võtta nüüd jalad kõhu alt välja ja ruttu-ruttu laskemoona lepingud ära sõlmida ja kasvõi oma seljas Eestisse kohale tassida.
