Taani ajakirjanik John Frølich Nielsen ilmsetest küsimustest, mis jäi ameerika ajakirjanikel USA asepresident JD Vance'ilt Gröönimaa sõjaväebaasis küsimata:
- Kui USA austab Gröönimaa enesemääramisõigust, siis mida tähendab see, kui riigi uus valitsus lükkab tagasi president Trumpi ettepaneku?
- Ja mida tähendab see, et 85 protsenti gröönlastest on hiljutises küsitluses USAga liitumise kindlalt tagasi lükanud?
- Kui USA on mures Gröönimaa julgeoleku pärast, siis miks pole ta ammu investeerinud uutesse baasidesse, paremasse seiresse ja suuremasse mereväe kohalolekusse?
Tegelikult ei takista miski USAd seda tegemast. 1951. aastal sõlmisid Taani Kuningriik ja USA Gröönimaa kaitset käsitleva lepingu. Selle kohaselt on USA kohustatud NATO egiidi all Taanit Gröönimaa kaitsmisel aitama. See on jagatud vastutus ning USA-l on õigus «vabalt liikuda kogu Gröönimaa territooriumil, sealhulgas territoriaalvetes, maal, merel ja õhus».
Ometi on Thule baasi koosseisu aastatega vähendatud – praegu on seal vaid 150 sõdurit. Külma sõja ajal oli neid seal umbes 10 000.
Millest see kõik siis räägib?
See räägib sellest, et president Trump tahab sügaval südames oma riiki laiendada, hõivates Gröönimaa – samamoodi, nagu president Putin tahab vallutada Ukraina.
Visiit pidi olema järjekordne tõsielusaade, järjekordne propagandakäik, mis pidi näitama, et gröönlased ei tunne end Taani Kuningriigi osana. Kuid see ei õnnestunud ning on teada, et Sisimiuti gröönlased plaanisid vaikset protesti – nad oleksid lihtsalt pööranud tänaval ameeriklastele selja. Seetõttu pidi Valge Maja plaane viimasel hetkel muutma.
Kuid Trump ei ole lõpetanud. Ta tahab panna Taani Kuningriigi nii suure surve alla, et lõpuks peab Taani millestki loobuma. Võib ette kujutada, et USA saab juurdepääsu Gröönimaa mineraalidele ja haruldastele muldmetallidele. Jällegi paralleel Ukrainaga.
Taanis on see kõik kaasa toonud tohutu toetuslaine Gröönimaale. Nädalavahetusel toimusid demonstratsioonid nii Kopenhaagenis kui Århusis ning kõnedes rõhutati ühtekuuluvuse tugevdamise vajadust. Tulevikus hakkavad Taani koolilapsed õppima rohkem Gröönimaa ja Fääri saarte kohta ning gümnaasiumiõpilasi saadetakse vahetusprogrammidesse.
Kui mitte midagi muud, siis on vähemalt sellest Trumpi ähvardusest sündinud midagi positiivset – Gröönimaa pole kunagi varem olnud Taani (ja laiemalt Põhjamaade) meedias nii tugevalt kajastatud.
Poliitiliselt paistab, et edasine tee on selge: me peame aitama Gröönimaa majandust ja jätkusuutlikkust arendada, et riik saaks tulevikule kindlalt vastu astuda – sõltumata sellest, kas ja millal ta otsustab Taani Kuningriigist lahkuda. Võitlus Gröönimaa iseseisvuse eest jätkub, kuid see ei pea juhtuma homme. Nagu värske Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen valimiskampaania ajal ütles: «Vundament tuleb enne valmis ehitada, kui korstent püstitada.»
Ka Taani peaminister Mette Frederiksen on lõpuks öelnud midagi kriitilist. Ta räägib nüüd täiesti vastuvõetamatust Ameerika survest Gröönimaale ning on teatanud, et külastab Gröönimaad juba selle nädala kolmapäeval.
Nüüd jääb üle loota, et mitte ainult Taani valitsus, vaid ka Põhjamaad, Balti riigid, Põhjamaade Nõukogu, EL ja NATO riigid Läänemere ümber, seisavad koos, et lükata tagasi Valge Maja ähvardused.
2025. aastal on Taani Kuningriigil rahvusvaheliselt kolm tugevat rolli: koht ÜRO Julgeolekunõukogus, ELi eesistumine (sügisel 2025) ja Arktika Nõukogu eesistumine (2025–2027).
Seda tuleb kasutada mitte ainult Gröönimaa suveräänsuse ja terviklikkuse kaitsmiseks, vaid ka Trumpi avangute tagasi lükkamiseks Putini suunas ning Ukraina ja Balti riikide toetuse säilitamiseks. Me oleme täiesti teadlikud, et Balti riikides ei tunne inimesed end turvaliselt, kui meie usaldus Ameerika toetuse vastu NATOs kõikuma lööb.
https://arvamus.postimees.ee/8221245/jo ... s-taanlasi